Järvamaa Kutsehariduskeskus 2012 Lambakasvatus Nimi Sissejuhatus Lambakasvatus on kodustatud lamba kasvatamine ja tõuaretus ning loomakasvatuse alamkatego-oria. Lambakasvatus põhineb liha- või villalammaste kasvatamisel. Samuti kasvatatakse lambaid piima saamiseks või teistele talunikele müümiseks. Loomade pidamine Varjupaik ja keskkond Lambaid peetakse karjadena koplites või laudas. Külmades tingimustes võivad lambad vajada varjupaika, kui nad on värskelt pügatud või poeginud. Eelkõige värskelt pügatud lambatalled võivad olla väga vastuvõtlikud märjale ja tuulisele ilmale ja võivad kergesti haigestuda. Tervishoid Lambad, eelkõige kinnise pidamise puhul, vaktsineeritakse siis, kui nad on vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu
ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. Ööpäevaringset reziimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta
tülitsevad vanematega, hakkavad tänavatel hulkuma, laaberdama, jooma ning ka suitsetama. Kahju on neist kes vanemana mäletavad oma noorusest vaata et ainult seda, kuidas nad napsutasid. Noored usuvad, et just selline elu teebki nende lapsepõlve heaks, kuid see pole kaugeltki mitte nii. Nad usuvad, et saavad nii end välja elada, kuid ajavad kõik hoopis hullemaks. Minu vanaema käis koolist küllaltki vähe aega. Pärast õpinguid veetis ülejäänud päeva tööd tehes ja koplites vaeva nähes. Tänapäeval tuleb nooruk koju, tegeleb viivuks kodutööga ja sisustab oma vaba aega nii, nagu heaks arvab. Noorena on vahva lõbutseda ja sõpradega aega veeta, kuid vanemana on seltsieluks vägagi vähe tahtmist ja võimalusi. Kui vanasti pidi iseseisev olema juba varases eas, siis nüüd elatakse päris tihti kuni 25. eluaastani vanemate kulul ja toel. Järjest rohkem noori tahab olla täiskasvanumad. Nad soovivad saada rasket vastutuskoormat
Kuidas Meelisest vabadusvõitleja sai Meelis oli Sakala vanema Lemibitu poeg .Meelis tahtis oma isa möödi väga olla,ja seda ta ka oli.Sakalas oli elu rahulik ,kuigi Sakala rahvas oli paganate rahvas.Igas peres oli palju veiseid ja lambaid ,ning hobused juuksid koplites ringi. Aga ükskürd aga ronis Meelis kaselatva ,et vaadata milline maailm kaugelt on. Aga siis nägi ta hobuse koonusid ja rautatud mehi . Ta ehmatas natuke ära ja rääkis ruttu Ivole ,Ivo sai kohe aru et need on rüütlid nad jooksid Sakalasse tagasi . Seal hakkas kõva lahing peale.Lapsed ja naised pandi peitu ,aga Meelis tahtis kaasa minna ülesse ,kuigi ema ei lubanud . Ivo pidi valvama Meelist ,aga just ta nägi et üks rüütel saab kohe ülesse ja läks
Kuival kasvukohal 2. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist 3. Karajatamisperiood 190 päeva 4. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta 5. Koplis 3-5 päeva 6. Grupi suurus piiramata 7. Rohi madal -13cm 8. Liigirikas rohi 9. 3-5t hektarile Hobused 1.võivad olla veistega ühes koplis 2. eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis 3. 1ha kohta 2-3 hobust 4. Karjatatakse vanemat rohtu 5. sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead 1. Noorsigadel võib olla 40% söödast rohusööt 2. Ühele emisele 0,08-0,1ha 3. Karjamaa kohta 8-10koplit 4. Ühes koplis 3-4 päeva 5. Karjatatada 2 korda päevas 2-3h 6
maailma parimal tasemel. Põllumajandamine eluviisina on Uus-Meremaal väga levinud – Põhjasaarel peamiselt lihaveiste ja piimakarja kasvatus, mägises osas lambad. Lõunasaar on lammaste päralt. Kari kasvab peamiselt vabalt rohumaadel, talvel antakse loomadele vähesel määral lisatoiduks heina ja silo. Heina kasv sõltub palju aastaajast, kohast ja kliimast aga enamasti on piisavalt heina 8-12 kuul aastast. Karju hoitakse koplites, mida ümbritsevad liigutatavad elektrikarjused, nii on lihtne ka karja teise kohta viia. Poegimise aega planeeritakse väga hoolikalt, et kasutada maksimaalselt ära kevadist heina kasvu. Rohumaid hooldatakse pidevalt, paljud farmid on suutnud oma rohumaad arendada nii heaks, et saavad seal kasvatada aasta läbi 25 lammast hektari kohta. 5 PILDID Meriino lammas (Austraalia päritolu)
Taimed ja loomad Kuna enamik maa-ala on põllumajanduskasutatav, on peamisteks taimeliikideks põllukultuurid. Mõisa juurde viiva tee ääres kasvavad nooremad kased, varem oli seal ilus kaseallee vanade ja võimsate puudega. Kuna kinnistutel on palju aiamaad, siis kasvatatakse oma aedades viljapuid, maasikaid ja teisi marju, erinevaid köögivilju oma tarbeks. Loomadest asustavad metsi kitsed, rebased ja jänesed. Aktiivset jahti siin ei peeta. Koplites peetakse põllumajandusühistu mullikaid ja vasikaid. Põldudele teevad pesi linnud (nt nurmkana). Võib öelda, et talvel on linde võrreldes varemate aastatega vähemaks jäänud. Peamised liigid, kes lindude söögimaja külastavad, on varblased, vahel ka paar tihast. Looduskaitse Järsil asub tiik, mille pindala viimasel aastatel aktiivse kinnikasvamise tõttu väheneb. Tegu on karstijärvega. Karstinähtuse inimestele tutvustamiseks on Võhmuta naaberkülla, Järsile, loodud Puhta
Esimese karjatamisringi läbiviimiseks on 2 võimalust: karjamaa kiiresti karjatada või karjatatakse Eesti suhteliselt niiske kliima ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa rahulikult vastavalt rohu tagavarale. Rohu ülekasvamise vältimiseks ja 2 karjatamisringi saagi saamiseks Eestis on asendamatu ja mitmekülgne: võimaldavad toota loomadele täisväärtuslikku põhisööta, tuleb teha osades koplites eelniitmine. Kogu karjamaa peaks olema kas karjatatud või eelniidetud 10-ndaks säilitavad ja tõstavad mullaviljakust. Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku ja säästavad juuniks. suuri kulutusi mineraalsetele lämmastikväetistele. Rohumaakooslused on nn. bioloogilisteks filtriteks Karjatamise viisid keskkonnareostuse vähendamisel, eriti veekogude ümbruses Rohumaataimi kasut. Erineva otstarbega 1) Süsteemitu ehk vabakarjatamine
ööpäevas. Sõltuvalt piimatoodangust vajavad lehmad karjamaarohtu ööpäevas 60-80 kg. Täiskasvanud lehma kohta arvestatakse karjamaa pinda keskmiselt 0,5 ha., niisutamise korral 0,3 ha. Lehmade koplid peaksid olema võimalikult ruudu- või ristküliku kujulised. Teravnurksete koplite korral tallavad loomad liigselt rohtu ja sõtkuvad kamara puruks.kahte karjarühma või erinevat veisetõugu ei ole soovitatav karjatada kõrvuti olevates koplites. Ööpäevaringset reziimi võib rakendada siis, kui ööpäeva kaskmine õhutemperatuur on üle 10 C alates mai kolmandast dekaadist kuni septembri teise dekaadini. Piimalehmadel kulub rohu söömiseks 6-12 tundi, lamamiseks ja mäletsemiseks 6-9 tundi, karjamaal liikumiseks 1-3 tundi, seismiseks ja mäletsemiseks 1-2 tundi ning vee joomiseks 0,2-0,4 tundi. Lisaks karjamaarohule vajavad kõrgetoodangulised lehmad ka jõusööta 100-250 b üke kilogrammi piima kohta
ädala, jätavad ebaväärtuslike liike alles. Väärtuslikud taimed kaovad taimikust 3-4 aasta pärast. Hakkavad haigused levima Süsteemiline karjatamine: A- Karjamaa jaotatakse kopliteks ja karjatatakse vastavalt rohu kasvule, vaheaeg 20-30 päeva siis uuesti samasse koplisse. Vaba karjatamisega võrreledes saab suurem ja produktiivsus suurem. Võib karjatada 1 päeva ja ka mitme päeva koplites. B- Anda loomadele värsket rohtu ette, oleks vaja portsiooni suurus 4-5 tunni jaoks, ühe korraga rohu küllastamiseks. Päevas kaks portsiooni. Liigutakse lauda suunas. C- Igal aastal rohumaad niidetakse 1-2 korda ja edasi 3-4 ringi karjatatakse. Saab toota nii heina kui ka rohtu. D- Vaid erandjuhtudel, niite sagedus suur: 4-5 niidet. Rohukamar muutub niidutüübiliselt ja hõreneb.
recipere -- tagasi suunama). Parasitoloogias nimetatakse transmissiivsete haiguste korral retsipientideks haigusele vastuvõtlikke loomi, kellele nakatatud lülijalgne vektor vere imemisel haigusetekitaja edasi annab. sanitaarabinõud pärast dehelmintiseerimist. Väldivad väliskeskkonna (ruumide, karjamaade) saastumist pärast dehelmintiseerimist massiliselt erituvate helmindimunade ja vastsetega. Dehelmintiseeritud loomi peetakse 5--7 päeva ruumides või väikestes kuivades koplites. Sõnnik ja eritunud parasiidid kogutakse ja kahjutustatakse. Ruumides tehakse põhjalik puhastus ja desinvasioon. Suvel on otstarbekohane ajada loomad pärast dehelmintiseerimist uutele, nakkusvabadele karjamaadele. sekundaarne elukeskkond (ld. secundarius -- teisene) -- teisene elukeskkond. Parasiidi teisene elukeskkond on peremeest ümbritsev väliskeskkond, mille mõjud jõuavad parasiidini peremehe poolt vahendatuna ja transformeerituna. Vt. peremehe organism
1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte Utt eelistab samast tõust jäära. Jäär eelistab vanemat, suuremate kogemustega utte. Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Töömahukam, sest on vaja indlevad uted ära tunda, mis aga pole lihtne, sest inna välised tunnused avalduvad uttedel sageli varjatult. 3 Eraldi koplites, eraldi sulgudes. Paaritusaja valik on oluline, sest kogu lambakasvatusaasta sõltub sellest. Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill
Rohukamar rajada aasnurmika ja valgeristiku rohkena. Karjatada 6-8 korda suve jooksul. 3-5 päeva ühes koplis. Kopleid 8-12. Kevadel tuleks harjutada väljas käima Lambad, kitsed Kuival kasvukohal. Valida heintaime liigid, mis taluvad põuda ja madalat kärpimist. Karajatamisperiood 190 päeva. Pinda vaja 0,11-0.12 ha lamba kohta. Koplis 3-5 päeva. Grupi suurus piiramata. Rohi madal -13cm. Liigirikas rohi. 3-5t hektarile Hobused Võivad olla veistega ühes koplis. Eraldi koplites 4-6 päeva ühes koplis. 1ha kohta 2-3 hobust. Karjatatakse vanemat rohtu. Sobivad kõrreliste rohked karjamaad Sead Noorsigadel võib olla 40% söödast rohusööt. Ühele emisele 0,08-0,1ha. Karjamaa kohta 8-10koplit. Ühes koplis 3-4 päeva. Karjatatada 2 korda päevas 2-3h. Tuhnimise vältimiseks vähendada karjamaal olemise aega. Tühikud ja songitud kohad tasandada Linnud Haned on suured rohusööjad. Sobivad liigid : valge ristik , punane ristik, karjamaaaruhein, kastehein,
annaabi.ee 
