Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koosoleks" - 15 õppematerjali

Lugemiskontroll -- Kärbeste Jumal
1
docx

Lugemiskontroll - ,,Kärbeste Jumal''

Kuidas sattusid poisid saarele? 1.nende lennuk kukus alla ja nad tegid hädamaandumise sellele saarele. Kui vanad olid poisid? 2.poisid olid kõige vanemad 13 aastat vanad, kõige noorem oli kuueaastane Mida kujutas endast merekarp ja mis oli selle ülesanne? . 3.selle sisse puhudes kutsuti kokku koosoleks ning koosolekul sai rääkida ainult see kelle käes oli merekarp, kuid enamasti sellest reeglist ei suudetud kinni pidada. Missuguseid mõtteid poistel tuli seoses saarele sattumise ja sealt pääsemise lootusega? 41. Ta ütles ralphile et merekarbi sisse puhudes teeb see häält nagu pasun. 42 ta ütles et kui tule sisse panna rohelisi lehti siis tekib rohkem suitsu ja nii on saart kaugemale näha.

Kirjandus → Kirjandus
87 allalaadimist
Eestlaste elu keskaegses linnas
2
doc

Eestlaste elu keskaegses linnas

Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii edasi. Käsitöömeister oli isik, kes töötas oma töökojas ja oli selle peremees. Temale kuulusid tööriistad kui ka toodang. Tema abimeheks olid õpipoisid, see oli lihtne amet, kus tuli vaid aidata peremeest

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Eestlaste elu keskaegses linnas
2
doc

Eestlaste elu keskaegses linnas

Linnas olid veel raekoda, linnanõukogu hoone ja hospitalid. Linna elu juhtis linnanõukogu ehk raad ja selle liikmeks said vaid jõukad linnaelanikud. Turuplatsil seisis raekoda ja turuplatsi servas võis näha suurt risti, mis pidi rahvast hoiatama Jumala eest ning häbipost nende jaoks kes olid saanud hakkama mõne kuriteoga. Raadi otsustada olid kõik linnaga seostuvad asjad, tavaliselt sai raad kokku raekojas, kui oli aga erakorraline koosoleks siis raekirjutaja ruumis. Linnas olev käsitöö erines päris paljugi tänapäevaga võrreldes näiteks puudusid masinad. Sepal oli kasutada vaid ääs ja kõik oma oskused õpiti isalt, kes omakorda õppis neid oma isalt ja nii edasi. Käsitöömeister oli isik, kes töötas oma töökojas ja oli selle peremees. Temale kuulusid tööriistad kui ka toodang. Tema abimeheks olid õpipoisid, see oli lihtne amet, kus tuli vaid aidata peremeest

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Feodaalsuhted ja ristiusk
2
odt

Feodaalsuhted ja ristiusk

· Kokku kestis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. · Kateeder ­ piiskopi jutlustamistool · Kaanon ­ vaimulikkonna nimekiri · Piiskopi ülesanded: preestrite ametissepühitsemine, ristitute konfirmeerimine, kiriklike toimingute juures kasutatava õli pühitsemine, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine ning verevalamisest rüvetatud paikade taaspühitsemine. · Sinod ­ piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel · Kristlaste hingehoiutööd tegi preester · Vaimulikke peeti ülal nende piiskopkonnast või koguduse territooriumilt saadud maksudest ja annestustest · Patrinooadiõigus ­ õigus määrata kohale preester Katoliku kiriku õpetus · Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellus, rajaneb Piiblil.

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Ajaloo konspekt Euroopa kohta
2
docx

Ajaloo konspekt Euroopa kohta

3.1517.aastal, seoses Martin Lutheri alustatud reformatsiooniga. 3.Katoliku kiriku korraldus paavstist preestrini + mõisted I rooma paavst (rooma piiskop) - katolikukiriku pea, kes valitses kirikut vaimulike hierarhia abil. Oli kirikuriigi e. paavstiriigi valitseja ning on Vatikani linnriigi pea. Kuuria- paavsti õukond, kujunes suureks kirikuelu keskuseks. Legaat- paavsti volitatud esindaja. Bulla- paavsti ametlikud seisukohavõtud. Kirikukogu- Tähtsamate vaimulike koosoleks. II Kardinalid - kõrgem vaimulik (paavsti järel teine) Nimetatakse paavsti poolt eluaegseks. Ül. anda nõu Rooma paavstile. Konklaav- Protseduur, mille käigus kardinalid valivad suletud ruumis uue paavsti. III Peapiiskop, piiskop - kindla kiriku piirkonna kõrgeim ülevaataja, kirikuelu juht ja korraldaja piiskopkonnas. Ül. 1. Kontrollida piiskopkonna vaimulike tegevust. 2. Pühitseda ametisse preestreid. 3. Kloostrite, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine. IV Preester

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Organisatsiooniline käitumine
13
ppt

Organisatsiooniline käitumine

tulla toime organisatsiooni kui terviku probleemidega. Üldistamisoskus kujuneb teadmiste loogika ja intuitsiooni koostoimes. Juhi töö korraldamine · Juhi viis peamist suhtluskanalit ­ Kirjalik suhtlemine seotud dokumentatsiooniga, iseloomustab ametlikkus ja tagasiside aeglus, nõuab oskusi ja vilumusi; ­ Telefonikõne on suulise suhtlemise erivorm, kasutatakse kiireloomulise informatsiooni edastamiseks; ­ Plaanipärane koosoleks ja nõupidamine, kus juht suhtleb vahetult paljude inimestega, avaldavad mõju grupiprotsessid; ­ Planeerimata koosolek on kiiret lahendust nõudvate probleemide lahendamiseks; ­ Reis ja ringkäik annavad võimaluse saada uusi kogemusi ja suhelda inimestega

Sotsioloogia → Organisatsiooniline käitumine
80 allalaadimist
Praktika aruanne-Tarkvara arendus TA10
20
docx

Praktika aruanne: Tarkvara arendus TA10

Algul räägiti ja näidati põhiline osa. Kui jõudsin uue alapunktini, millest ei olnud näinud ega kuulnud, siis oli kohe võtta juhendaja, kes selle selgeks tegi. Alati ei pidanud kasutama just Sulle määratud juhendajat, sest põhimõtteliselt iga töötaja on selles firmas omaette juhendaja. Vahepeal käidi isegi minu juures küsimas. Kõik koosolekud olid inglis keeles, kuna firma on rahvusvaheline ja Eestis ei ole töötajad ainult eestlased. Iga nädal oli vähemalt üks koosoleks, aga oli ka nädalaid, kus olid neid rohkem. Aeg ajalt toimusid tööpäeva lõpus tähtsad kokku saamised, kus tänati töötajaid ja pakuti suupisteid ning juua. 5 5. Kokkuvõte Praktika Videobetis oli positiivne kogemus, sest sai praktiseerida õpitut ja arendada teadmisi IT valdkonnas. Huvitav oli kogeda, kuidas ettevõttes tuleb töötada. Eriti Videobetis, kuna see

Muu → Praktika aruanne
41 allalaadimist
Eesti iseseisvumine
3
doc

Eesti iseseisvumine.

ei sallitud : · Rahvusväeosad saadeti laiali · Poliitiline tegevus keelustati · Trükisõna allutati tsensuurile · Demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega · Ametlikuks keeleks sai saksa keel. Novembri alguses puhkes Saksamaal rovolutsioon,mis viis riigi kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomiseni. 11.11.1918a. Compiegne'i vaherahu - Saksa okupatsioon Eestis lõppes. 11.11.1918 ­ Ajutise valitsuse legaalne koosoleks. Muutused mida teostas Maavalitsus e. Ajutine maanõukogu: · Seadis ametisse maavalitsuse · Maakonnavalitsuses läks võim eestlastele · Omakeelne asjaajamine · Formeeriti rahvus väeosi Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee: · Riigistati maa, ettevõtted ja pangad · Sotsialistlike ühismajandite loomine · Rahvusesindused saadeti laiali. Vabadussõda. Vabadussõda puhkes 28. Novmbril 1918a. Punaarmee rünnakuga Narvale

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
Äriõiguse eksami kordamisküsimused
4
docx

Äriõiguse eksami kordamisküsimused

äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 17. Äriühingu juhtimine. Äriühingute juhtorganid, nende moodustamise kord. Äriühingu juhtorganid ja nende rollid on sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja äriseadustikus. Juhtorganiteks on juhatus ja nõukogu. Osanike, s.o omanike koosoleks on küll äriühingu organiks, aga mitte juhtoragniks. Osanikud võivad vastu võtta otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes, ellu viivad need otsused aga juhatus ja nõukogu. 18. Juhtorganite liikmete õigused ja kohustused Kohustused - Juhatus peab tegelema kõigega, mida on äriühingu tegevuse korraldamiseks vaja teha. Kuna äriühingu asutamise eesmärgiks omanikele tulu teenimine, hinnatakase juhatuse tegevust eelkõige sellest vaatenurgast.

Õigus → Õigus
82 allalaadimist
Ilias
3
doc

Ilias

liikuda. Agamemnon ütleb meestele proovilepanemiseks, et sõda on läbi. Kreeka valmistub lahinguks. Trooja peab koosolekut. Algab sõda. Aga Achilleus peab viha ja ei võitle kreeka eest. III laul Priamos tahab Helenalt kreeklaste sangarite kohta teada. Menelaos-helena mees. Menelaos ja Paris peavad kahevõitlust. Võidab Menelaos. Aprothite kaitseb Parist ja viib ta minema. Agamemnon nõuab Helenat tagasi. IV laul Jumalate koosoleks Olüposel. Zeus tahab sõda lõpetada aga Hera ei taha-tahab Troojat hävitada. Athena läheb maapeale ja ütleb talle, te ta Menelaose maha lseks (Pandorasele) aga ta ainult haavab teda. Machaoni- Asklepiose poeg ravib Menelaost. Troojalased ründavad-Hektori juhtimisel. (Kreeka-Odysseus, Kreeta kuningas Idomedes, Aiased, Oiluse poeg ja Telomoni poeg, Nestor, Diomedes jne) V laul Kaks armeed liiguvad teineteise vastu koos jumalatega. Diomedes haavab jumalanna Aphroditet, kes

Kirjandus → Kirjandus
32 allalaadimist
Ajalugu-Liivi sõda-põhja sõda-1905-a rev-eesti seltsid
5
doc

Ajalugu: Liivi sõda, põhja sõda, 1905. a rev, eesti seltsid

kutsuda. Eestis järgnes sellele erakondade loomine. Tõnisson asustas Eestimaa Rahvameelse Eduerakonna, mis oli liberaal-demokraatlik. Taotlesid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ja talupoegadele maid riigi ja kiriku arvelt. Speek moodustas Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku tööliste ühisuse, mis taotles autonoomiat oma parlamendi ja maavalitsusega. Tsaari manifest ei rahustanud olukorda. Tartus kutsuti kokku rahvaasemike koosoleks. Radikaalid ja mõõdukad. Mõõdukate eesotsas Jaan Tõnissoniga pidas koosolekut Bürgermusse saalis. Nõudsid Eesti ühendamist üheks kubermanguks ning maade jagamist rahvale. Radikaalide koosolek toimus TÜ saalis. Nõudsid vabariigi väljakuulutamist ning samuti maid rahvale. Nõudmised tegudeni ei jõudnud. 1905. aastal toimus mõisate rüüstamine. Hävis 160 mõisa. Ilma kohtuta lasti maha 300 inimest. Revolutsioonijärgselt jäi tegutsema Eestimaa rahvameelne eduerakond. Tulemused:

Ajalugu → Ajalugu
13 allalaadimist
Eesti ajalugu 1917-1920
4
doc

Eesti ajalugu 1917-1920

Alles märtsis viljasaadetised Ingl, laenu Soomelt, mitmete lääneriigid avasid kaupade sisseveo. 1918. dets keskpaigaks enamlaste (koordinaator Viktor Kingissepa) poolt kavandatud mässukatset ennetati. Saaremaa mäss 1919 veebr ­ saarlased olid äralõigatud mandrist ka raskustes, võtsid vastu enamlaste propagandat baltisaks mõisnike vastu. Karistussalk normaliseeris repressioonidega olukorra. Kutsuti kokku asutav kogu. 1919 a aprilli algul toimusid esimesed valmised. I koosoleks 23, aprillil Estonias. Võitsid vasakpoolsed: Sotsiaaldem Tööliste Partei, järgnes Tööerakond, Rahvaerakond. K Pätsi juhitud Maaliit sai lüüa. Asutava Kogu esimeheks August Rei, I valitsuse kujundas Otto Strandman. Võeti vastu deklr Eesti iseseisvusest ja määrati vabariigi valitsemise ajutine kord. Maaseadus ­ okt 1919, põhiseadus - 1920 juuli. ********** Eesti vägede suurpealetung 1919.a mais. Lahing otsustati pidada väljaspool Eesti

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
Vara Kesk-aeg
3
doc

Vara Kesk-aeg

kirjanduslikus vormis. Lääne-euroopa ristiusukiriku kujunemine Katoliku kiriku organisatsioon ja vaimulikkonna kujunemine Piiskopid olid algselt koguduse ülevaatajad. Linnas asus ka jumalakoda, kus oli piiskopi jutlustamistool- kateeder, millest on tulnud piiskopkiriku nimetus katedraal. Kaanon- vaimulikkonna nimekiri. Toomkapiitel- piiskopi juurde kuuluv abistav ja nõuandev kogu. Sinod- piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosoleks piiskopi eesistumisel. Visitatsioon- külastus mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist. Katoliku kiriku õpetus selle põhituumaks on usk kristuse ülestõusmisse, pattude lunastusse ja igavesse ellu ning see rajaneb piiblil. Esimene osa vana testament sisaldab juutide ajalugu, prohvetite ettekuulutusi psalme jm. Uues testamendid on neli evangeeliumi, mis jutustavad

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Eesti Punane Rist
18
doc

Eesti Punane Rist

Põetuskodu elanikud elavad suhteliselt iseseisvat elu, neile on korraldatud toidlustus ja 24- tunnine meditsiiniline järelvalve. Ainuke organisatsioon, mille tegevus vähemalt mõnel tasemel sarnanab Punase Risti omaga on meie Eesti Abistamise Konitee Sydney lähedel Thirlmere-i Eesti külas. Selle asutamisest on teda,et juba juunis 1945 hakati tegema ettevalmistusi eestlaste üldkoosoleku kokkukutsumiseks, et valida alaline Eesti Abistamise Komistee. Koosoleks toimuski 22.juulil 1945 ning jaanuaris 1946 alustatigi rõivakorjandusega ning need jagati abivajajateni. Eesti Punase Risti tegevuse analoogiks Suurbritanniaski olid Eesti Abistamise Komitee. EAK Londonis sai tegutsemisloa 24.mail 1944. Eesti Abistamise Komitee püüdis aidata kõiki abivajajaid, pakkuda nii majanduslikku toetust kui ka keeleabi. Üheks populaarseimaks ettevõtmiseks läbi aegade on olnud jõululaatade korraldamine. Tänapäeval organiseerivad

Ametid → Sekretäritöö
30 allalaadimist
Tsiviilõiguse konspekt-õpiku põhjal
66
docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

ühine esindusõigus, siis ilma ühe ühisesindusõiguseta omava liikme osaluseta või nõusolekuta on tehtud tehing esindusõiguseta ja see on TsÜS §128-129 alusel tühine  Tuleb eristada sisesuhtest tulenevaid piiranguid: a) registrisse kandmist võimaldavad piirangud – hea või paha uskne b) piirangud, mida pole võimalik registrisse kanda – näiteks on AS vaja pidada tähtsatel otsustel aktsionäridega koosoleks ORGANI JA ORGANISATSIOONI LIIKMETE ÕIGUSVASTASTE TEGUDE OMISTAMINE:  Oluline: - Rikkumise seos organi liikme poolt sisesuhtest tulenevate ülesannete täitmisega; - Juriidilise isiku ja organi liikme solidaarne vastutus kahjukannatanu ees. - Juriidiline isik vastutab ka oma organisatsiooni teiste liikmete tegevuse eest, kes tekitavad juriidilise isiku huvides tegutsedes kahju kolmandatele isikutele (TsÜS § 132; VÕS § 1054).

Õigus → Tsiviilõigus
65 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun