Tartu Kivilinna Gümnaasium Puisniidud Puisniitudest üldiselt · Puisniiduks nimetatakse reulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. · Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi. · Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. · Puisniitude liigirikkus on tunduvalt kõrgem kui üheski teises metsavööndi taimekoosluses. Ajaloost · Puisniidud hakkasid Eestis tekkima u. 4000 aastat tagasi seoses karjakasvatuse levikuga. · Oma traditsioonilise ilme said Eesti puisniidud seoses vikati kasutuselevõtuga ja heinateo kultuuri kujunemisega arvatavasti 4.-7. sajandi paiku. · Kuni 20. sajandi alguseni olid puisniidud põhilisteks ja enimlevinud heinamaadeks Eestis. · Oma kõrgajal katsid niidetavad ja karjatatavad puisniidud ligikaudu 850 000 ha ehk 18 % Eesti pindalast. · Meie puisniitude pindala on viimase 70 aastaga vähenenud t...
Leiukohad Kasutamine Savi kasutatakse põhiliselt keraamikas, kus sellest valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazhitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud Ohtlikkus keskkonnale Ainult moreensavi on piiratud levikuga ja sisaldab enamasti palju kahjulikke lisandeid ja on seetõttu kasutamiseks vähesobiv. Ainus otsene kahju tekib savi kaevandamisel, mille tulemusena maastik muutub ja sellega mõjutab tihti negatiivselt seal leiduvaid koosluseid. Savi on viimastel aastatel rohkem kasutusele võetud kuna on pigem keskkonda säästva loomuga, teiste ehitusmaterialidega võrreldes. Aitäh kuulamast!
Probleemi püstitamine Taustinfo kogumine Hüpoteesi sõnastamine Hüpoteesi kontrollimine Tulemuste analüüs Järelduste tegemine Uued teaduslikud faktid Teadusliku teooria kujunemine / paradigma *Aljohhini reegel (ennetamisreegel) : taimkatte liigiline koosseis oleneb mesoreljeefist põhjapoolkera pinnavormide põhjanõlvadel leidub sellest kohast põhja pool asuvale taimkattevööndile omaseid koosluseid, lõunanõlvadel lõuna pool asuvale taimkattevööndile omaseid koosluseid; *Allee reegel (printsiip) : asunditena elavate loomade iive alaneb nii väga väikese kui ka suure asustustiheduse korral. Ellujäävus on suurim keskmise asustustiheduse puhul. Alleni reegel : imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad (kõrvad,saba,jäsemed) on külmas kliimas elavatel liikidel või alamliikidel suhteliselt lühemad kui soojas kliimas elavatel;
loomulikud, metsaraied (ENVIR. 2009). 2.2. Kliimamuutused Viimase sajandiga on kasvuhoonegaaside sisaldus atmosfääris pidevalt suurenenud ja seda peamiselt fossiilsete kütuste (nafta, maagaas, kivisüsi) põletamise tõttu. Suure süsinikuvaruga ökosüsteemide hulk maal väheneb kuna metsade raiumine, puidu põletamine ning märgalade kuivendamine tõstab CO2 hulka õhus (ENVIR. 2009). Isegi väiksed muutused temperatuuris ja sademete ajalises jaotumises võivad mõjutada koosluseid ja liike, näiteks loomade ja taimede paljunemistsükleid, levila või koosluste tulekindlust jne. Märgata on muutuseid linnu-, taime- ja putukaliikide levikus ning paljunemisperioodi nihkumist varasemale ajale. Paljud liigid ei suuda levida soojenemisest tingitud parasvöötme pooluste suunas nihkumisega samas tempos ning võivad välja surra (ENVIR. 2009). Suurimad kliimamuutuste mõjud elurikkusele on kuumalainete sagenemine, liustike ja
Tekkeviisi põhjal eristatakse esmaseid ja teiseseid niidukooslusi. Esmased niidud tekivad maatõusu tõttu merest kerkival rannikul ja laidudel (rannaniidud) või säilivad metsatuna üleujutuse (mõned lamminiidud) või kasvukoha kuivuse tõttu (mõned looniidud). Teisesed niidud on tekkinud inimese majandusliku tegevuse tagajärjel kunagiste metsade asemele. Pärandkooslustena käsitletakse põliseid inimtekkelisi poollooduslikke koosluseid, eelkõige puisniite, alvareid, luhaheinamaid, rannaniite, aga ka teisi karja ja heinamaid, kus inimmõju on piirdunud vaid niitmise ja karjatamisega. 3 3. NIIDUTÜÜBID 3.1 ALVARID 3.2 Iseloomustus Alvareid on kõige lihtsam iseloomustada kui õhukesemullalisi lubjarikkaid niite, milledel puud ja põõsad praktiliselt puuduvad
See põhineb pigem asjade omavahelisel suhestumisel ja ökoloogial, kui rangetel bioloogilistel kaalutlustel, mis on tänapäeva põllumajanduse aluseks. Koaktsiad – organismide vastastikused suhted. Kooslus - mingi piirkonna kõigi elusolentie populatsioonidest koosnev kogum. Koosluse struktuur avaldub: koosseisuna (eluvormiline ja liigiline), paigutusena (jaotumus), talitusliku toitumiselementide vahetumisega (toiduahel, toiduvõrk) ja ajalise struktuurina (öö, päev, aasta). Koosluseid on palju näiteks taime-, looma- ja seenekooslus.
Niitmata-karjatamata puisniidud võsastuvad paraku kiiresti. Eriti märgatav on puisniitude kadumine Eesti saartel. Ilma inimese tehtud hoolduseta oleks puisniitude liigirikkus tunduvalt vaesem (Estonica, 2009) Veneaegsed kolhoosid ei sobi maastikupilti, kuigi näiteks vana Kiltsi sõjaväebaas on omamoodi kultuurne. Kolhooside varemetest on tekinud ka palju tehislikke materjalide lademeid Kiltsi sõjaväebaasi ümbrusesse, mis osaliselt segab loomulikke kohalikke koosluseid (Joonis 11). Ungru lossi taha on ehitatud nõukokogudeaegne hoone, mis ei sobi kokku ümbrusega. Ehitise pärast on hävinud ka Ungru lossi park peaaegu täielikult. Joonis 11. Inimmõju 7.1 Hinnang piirkonn a loodus-ja maastikuväärtustele · Natuura alad suure tähtsusega: sisaldades puisniidud, rannaniidud, rändrahnud, jääaegsed pinnavormid, linnu-, looduse- ja veekaitsealad
Mis on pärandkooslused? Pärandkooslus (ka pool-looduslik kooslus) on niisugune biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. Pärandkooslused koosnevad pärismaisest elustikust (Vikipeedia, pärandkooslus). Pool-looduslikudeks kooslusteks nimetatakse põliseid inimtekkelisi koosluseid, eelkõige puisniidud, loopealsed (joonis 1), lamminiidud, rannaniidud, aga ka teised karja-ja heinamaad, kus inimõju on piiratud vaid niitmise ja karjatamisega. (Aavik, T. Pärandkooslused) Laiemas mõttes on pärandkooslusteks kõik majandatavad pärismaised kooslused - näiteks majandatavad pärismaistest liikidest (looduslikult uuenenud) metsad, aga ka traditsiooniliselt majandatavad looduslikud veekogud (Vikipeedia, pärandkooslus). Pärandkooslused on kultuuristamata rohumaad
Senise traditsioonilise niitmise ja karjatamise lakkamisele järgnev võsastumine, kadastumine ja roostumine on olulisim niidukoosluste elurikkust ohustav tegur. Poollooduslike koosluste kaitsmise eesmärgiks on tagada pikaaegse mõõduka inimtegevuse kaasmõjul kujunenud pärandkoosluste ja nendest sõltuvate liikide säilimine. Hinnanguliselt vajab meie kaitstavatel aladel säilitamist 60 000 ha poollooduslikke koosluseid. Paljud neist on seisus, kus esmalt on vajalik niiduelustikule vastavad tingimused taastada. Alates 2001. aastast on poollooduslike koosluste hooldamist ja taastamist üle-eestiliselt toetatud. 2007. aastast on alade hooldamiseks kasutatud peamiselt Maaelu arengukava (MAK) vahendeid. 2013. a on kaitstavatel aladel hoolduses ligikaudu 27 000 ha ja taastamises ligikaudu 3 000 ha poollooduslikke koosluseid.
võrgustikuna ja ühe liigi kaitse täiendab teist liiki. Kaitstavad alad valitakse välja konkreetsete kriteeriumite järgi, põhilisel peab iga ala täiendama juba olemasolevaid alasid ja rikastab neid mitmekesisuse, terviklikkusega või seob neid omavahel. Koosluste kaitse üldised põhimõtted ning looduslike, pool-looduslike ja tehiskoosluste kaitse analüüs - erinevused ja sarnasused Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri- kliima muutused ja kliimavõõnite nihkumine, ilmastiku muutumine, looduskatastroofid, inimtegevus. Põhjustavad sekundaarsuktessioone. Häiringute tunnused ja tüübid: sagedus, tugevus, esinemissagedus. Harvad on näiteks vulkaanipurse, maavärsin, sagedased niitmine, happevihmad, sessoonsed üleujutused. Segavad koosluse arengut ja toovad tagasilööke ehk segavad kliimakskoosluste kujunemist. Niitmine on regulaarne ja
Rabamaastik ja seda ümbritsev piirkond on ka ATV-de kasutajatele meelepärane. Kuid kuna tegu on kaitsealaga, on see kõigi kolme huvipoole jaoks utoopiline. Jahimeestele pakub huvi piirkonnas pesitsev metsis, kes on ka nende vapiloom (Kuresoo jt, 2005). Kuna metsise arvukus on viimastel aastatel kasvanud, võib jahimeeste unistus täituda ning nad võivad ehk peagi metsiste arvukust piirama hakata (Metsis). Varasemalt kraavitatud, kuivatatud ning karjatatud maastik pakub mitmeid huvitavaid koosluseid ning kui lisada Piiumetsa maastikukaitsealal elav metsis, võib eeldada, et nende uurimine pakuks huvi kogenud loodusuurijale kui ka asjaharrastajale. 9 Kaitseala analüüs Kaitseala väärtusteks sealne raba, metsad, metsades elav metsis ning leiduvad kooslused ja taimeliigid. Samuti on kaitsealal suur tähtsus lindude elupaigana ning on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku.
• geomeetriline struktuur – arhitektoonika, taimeosade paiknemine ver6kaalselt ja horisontaalselt; • jaotumus – isendite ruumiline jaotumine koosluses liikide või eluvormide kaupa; • ver6kaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide ruumiline jaotus horison6de, rinnete kaupa; • horisontaalstruktuur – eluvormide ja populatsioonide horisontaalne jaotus e. mosaiiksus. Kuidas erinevad tegurid (näiteks häiringud) mõjutavad koosluseid ja nende struktuuri Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Häiringute olulised tunnused (omadused) ja tüübid - Häiringud on populatsioonidünaamikat või koosluse arengut järsult muutvad välistegurid. Olulised tunnused • sagedus • tugevus • regulaarsus • juhuslikud häiringud - maavärinad, komeedid, põlengud jpt • regulaarsed häiringud- inimtekkelised (niitmine, kündmine), põlengud (teatud tüüpi),
Põllukooslust mõjutab inimene, inimene otsustab mida kasvatab, midsa ei kasvata (umbrohi) ja kuidas kasvatab Põllukooslus: põllu kindla kultuuri kasvatamine, umbrohu eemaldamine, maaharimine, väetamine, Looduslik kooslus. Inimene ei mõjuta. Loodus kasvab ise, ilma et inimene sekkuks, toitaineid on mullas nii palju kui ta mullast saab Erinevused: 1. Põllumullad on toitainerikkamad, sest neid väetatakse 2. erinevaid koosluseid ja liike on rohkem st et looduskeskkond on mitmekesisem 3. looduskeskkonnas saavad taimed erineva tugevusega päikesekiirgust (taimed vähem kui puud) 4. põllukeskkonnas on valitud liigid, mis kasvavad paremates tingimustes (inimese kaasabil) 7. Selgita, kuidas aitab teadlikkuse tõstmine kaasa tolmeldajate puudujäägi likvideerimisele. Teatakse kuna ja kui palju pritsida. Teatakse kuna mitte pritsida ja kas peab pritsima.
Liigiline mitmekesisus - liikide rohkus mingis koosluses, maastikul või ökosüsteemis. Eristatakse alfa-, beeta- ja gammamitmekesisust. Kirjeldab antud piirkonna liikide hulka. 1) alfa (ά) - kõige lihtsamal tasandil koosluses leiduvate liikide arv; 2) gamma (γ) – mingi suurema piirkonna või kontinendi summaarne liigirikkus; 3) beeta (β) – iseloomustab koosluste erinevust. 4. Ökosüsteemide/koosluste mitmekesisuse olemus. Koosluste mitmekesisus hõlmab kõikvõimalikke koosluseid ja nende seoseid oma keskkonnaga ehk ökosüsteemi. 5. Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid. 1. Kasvukohtade/elupaikade hävimine: - põllumajandus; - puhkus looduses; - kariloomade karjatamine; - reostamine; - metsaraie. 2. Kasvukohtade/elupaikade killustumine: - ühtlase/sidusa kasvukoha või elupaiga jaotumine väiksemateks osadeks. - põhjustavad peamiselt põllumajandus, metsandus. - võib piirata liikide levikut 3
mahedama, soojema ja pehmema kliimaga (sarnane Lääne- ja Kesk-Euroopale). · Pealiskorra kivimite ja veeolude mitmeksisus, millest on tingitud ka muldade mitmekesisus (erinev pH). · Eesti territooriumi pärast jääaegne areng, millest tingitult on palju erinevaid pinnavorme ja maastikutüüpe (Lõuna-Eesti kuppelmaastik). · Inimtegevuse mõjul on palju erinevaid poollooduslikke koosluseid (puisniidud, loopealsed, rannaniidud) · Taimkate on vaid üks osa ökosüsteemist; kopratammid (lammi- ja lodumetsad), meresaared lindude pesitsusalana. Taimekooslused jagatakse kahte suurde taimkonda: maismaa- ja veetaimkond. Maismaataimkonda kuuluvad: metsa rohumaade raba kaljude
annaabi.ee 
