Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"koosenvad" - 22 õppematerjali

Bioloogiline evolutsioon spikker
1
odt

Bioloogiline evolutsioon spikker

muutused liigi sees-uued liigid toimub kiiremini,hõlmavad vähem isendeid,tugineb geeni alleelide muutmisele ühest vormist teise.makro:liigist kõrgemate org.rühmade teke.uut tüüpi geenide teke. Konvergents:erinevad liigid on ehituslikult sarnased või omavad sarnast omadust,need sarnasused tulenevad elust samas keskkonnas.N:hai-delfiin,piimalill-kaktus Divergents-eri elupaikade algtüüpide lahknemine uuteks liikideksN:imetajad kohastuvad eluks maal,vees Homoloogia-selgroogsete jäsemes koosenvad sarnastest nn.homoloogilistest elunditest.Tähstsus:h viitab õhise eellase viievarbalisele jäsemele,mis on aja jooksul läbi teinud mitmes.muutused vast.funkt.muutumisele. Inimene(s-kujul.selgroog,püstine kehahoiak,2ljalal)Ahv(selgrool puudub s-kuju-1kõverus,4jal jalal)-sarnane DNA,kromosoomide ehitus,ehituslik sarnasus. Inimese kontsentreeritus:piimanäärmed imetajatelt,lindude tiibade moodi jäsemed,imetajatelt karvkate. riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik kombinat

Bioloogia → Bioloogia
65 allalaadimist
Sahhariidid
2
doc

Sahhariidid

Leidumine Glükoosi leidub rohkesti viinamarjades Fruktoosi leidub rohkesti puu-ja Sahharoosi leidub rohkesti Leidub siis taimeriigis Vatt, puuvillane ja linane riie looduses juurviljades, marjades, õites ning ka suhkrupeedis, vahtramahlas, seemnetes nagu(rukis, koosenvad põhiliselt mees. Sisaldub veres, kudedes ning maisis, suhkruroos jne. nisu, riis, mais) ja ka tselluloosist. Looduses kõikides rakkudes. mugulates (kartul). levinuim polüsahhariid.

Keemia → Keemia
26 allalaadimist
Bioloogia kontrolltöö kordamine õpikust lk 44 ja 45
2
doc

Bioloogia kontrolltöö kordamine õpikust lk 44 ja 45

21.AIDS i põhjustab HI viirus 22.õik valgud on moodustunud aminohapetest mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega 23.Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest monosahhariidist ja fosfaatrühmast 24 DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25 Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku süsinikku ja vesinikku Sest süsinikust vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises 26 Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid nagu ka neid on vaja luustiku koostises 27 Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat

Keemia → Biokeemia
22 allalaadimist
PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA
16
pdf

PÕLEMISGAASI KOOSTISE ANALÜÜS Fyrite Pro GAASIANALÜSAATORIGA

vajadusel ühendada ka täiendava termopaari ruumiõhu temperatuuri mõõtmiseks. Uuritav gaas läbib enne mõõteriistasisenemist filtri. Lisaks gaasivõtu voolikule on ka tõmbevoolik. Tõmme tekitatakse pumba abil. Mõõteriist mõõdab O2 ja CO sisaldust maagaasis ja kuvab andmed ekraanile. Samuti arvutab ja kuvab ekraanile CO2 sisalduse. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs toimub vahetult dektorites. Dektorid koosenvad tahkest elektrolüüdist, mis paikneb elektroodid vahel. Kui analüüsitav gaas läbib elektroodide vahe, siis toimub keemiline reaktsioon elektrolüüdi ja gaasi komponendi vahel, mille tagajärjel muutub pinge elektroodidel. Seda muutus kandub edasi mõõteskeemi ning ekraanile kuvatakse O2 , CO ja CO2 näidud. Joonis 1 Gaasiprooviseadis ja selle ühendusskeem 3

Füüsika → Soojusnähtused
1 allalaadimist
Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt
4
doc

Elektriaparaadid sissejuhatuse konspekt

teguril juhtmematerjali eritakistusest, vahelduvvoolu sagedusest, voolujuhi mõõtmetest ja geomeetrilisest kujust, aga ka voolu juhtide vahekaugusest, nende vastastikusest paiknemisest ja voolu suundades nendes. c. Vahelduvvoolu elektriaparaatide magnetahela osades ja muudes magnetilistest materjalidest valmistatud osades tekivad vahelduvmagnetvälja toimel magnetilised kaod, mis koosenvad pöörisvooludekadudest ja hüstereesikadudest. Hüstereesidest kaod kujutavad endast magnetilise materjali perioodiliseks ümbermagneetimiseks kulutavad energiat ja nad on seda suuremad, mida laiem on materjali hüstereesisilmus. d. Vahelduvvoolu kõrgepingeaparaatides tuleb arvesse võtta ka dielektrikuskaod, mis tekivad vahelduvelektrivälja toimest. Dielektrikuskadu esineb peamiselt

Elektroonika → Elektriaparaadid
90 allalaadimist
Pesupulber
6
odt

Pesupulber

lisaloputustsüklit. Allergiat tekitava pulbritolmu vältimiseks on lisatud rohkem vedelat koostisosa. Tundlikule nahale mõeldud pesupulbrid : Tide Sensitive, Ariel Sensitive, Mayer Sensitive, Persil Sensitive. 6. LOODUS SÕBRALIKUS Loodussõbralikud pesupulbrid on sellised pesupulbrid, mis : · ei sisalda fosfaate (vett pehmendavad) · ei sisalda klooriühendeid · ei sisalda optilisi kirgastusvahendeid või tugevaid pleegitajaid · koosenvad looduses bioloogiliselt lagunevaist ja keskkonnale ohutuist aineist KOKKUVÕTE 1932. aastal asutati Tallinnas Orto, kus arendati nelja tootesuunda; tarbekeemia, kodukeemia, tööstuskeemia ja parfümeeria. II maailmasõja ajal toodeti peamiselt pesupulbrit. Esimene eestimaine granuleeritud bioaktiivne pesupulber on BIOEST, mille tootmist alustatu 1979.aastal. Toode on tänaseni klientide hulgas suure nõudlusega. Pesupulber on pesemisvahend, mis sisaldab

Toit → Kodumajandus
29 allalaadimist
Kaugete maade kunst
3
doc

Kaugete maade kunst

Aafrika kunst Tunnused: dekoratiivsed; lapselikud; nagu Picasso näeb välja. India kunst Tunnused: pannakse kogu ehitis ruudukujulisesse raami, keskel tsentrum; kobrutavad, mahlakad ehitised; stuube; näitab ka paljast keha; seksuaalsed stseenid; templid ehitati kivist, kuid mördita; saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viivad pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks; välisseinad koosenvad lausa skulptuuride massist; skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, mitmekesised zestid, ligutused, kehad on nii painduvad nagu oleksid need luudeta, inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestel ja loomadel põhinevad olendid; reljeefiga jutustatakse tegelasterohkeid stseene; ei pöörata tähelepanu üksiku inimese iseärasustele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti; kujudel on rahulik, leebe ja ülev

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
7 allalaadimist
Renessanss kunstis
3
rtf

Renessanss kunstis

- vararenessanss 3) 16.saj.- kõrgrenessanss 4. Tuntuim arhitekt oli Filippo Brunelleschi. Teda tegi kuulsaks, tema kavandatud kaheksatahuline toomkiriku kuppel. Tema ehitised on mõjutatud antiikaajast. Kuulsaimad ehitised on: Leidlaste Kodu Firenzes, Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel. Tänu temale võeti kasutusele tsentraalperspektiivi kasutamine ehitiste kavandamisel. 5. Palazzod oli paleed, mille lasid endale ehitada partiitsiperekonnad. Need olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosenvad ehitised nelinurkse siseõuega.. Katused olid madalad. Nad olid laotud tellistest ja kaetud suurte, jämedalt tahutud kiviplokkidega. Gootipärasele ehitusele vastandusid, horisontaalsus ehk siis maaligidus, aknad olid kas nelinurksed või ümarkaarega. 6. Renessansi kujunemisel võeti eeskujuks kunagine antiikkultuur. 7. Lorenzo Ghiberti tegi 28 kullatud pronksist reljeefi. Hiljem tegi ta 10 suuremat reljeefi, kus kasutas tsentraalperspektiivi

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
37 allalaadimist
Arvutusgraafiline rakendusstatistika kodutöö
10
doc

Arvutusgraafiline rakendusstatistika kodutöö

vaja teha ning mediaaniks on 51. Teen lähterea, märgirea ja käänupunktide tabeli: 7 4 5 1 5 2 2 3 5 5 8 3 5 8 3 6 5 9 1 1 7 5 1 3 6 7 6 9 9 4 3 4 3 1 0 6 4 4 3 9 5 2 1 2 5 1 5 - + - + - + - + - + + - + + - + - + - + - + - k k k k k k k k k k k k k k k k k k k k Seeriate (märgirea osad, mis koosenvad järjestikustest ,,+" või ,,-" märkidest) arv: NS = 20 Pikima seeria pikkus (Lmax = 2) => H0: 2 = Lmax < 3,3(logN + 1) 7,9 Seeriate arvu järgi (NS = 20) => H0: 20= NS > 0,5(N + 1 ­ 1,96 ( N -1) ) 8 Aegrida mediaankriteeriumi järgi võib lugeda juhuslikuks, sest võrratused kehtivad. Käänupitde arvu järgi (p = 20) => H0: 20 = p > (2(N - 2) ­ 1,96 (1,6 N - 2,9) ) / 3 11 Aegrida käänupunktide kriteeriumi järgi saab lugeda juhuslikuks, sest võrratus kehtib.

Matemaatika → Rakendusstatistika
137 allalaadimist
Organismide koostis
7
rtf

Organismide koostis

21. AIDS-i põhjustab HI viirus 22. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest , mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiidsidemega . 23. Iga nukleotiid koosneb lämmastikalusest , monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid lämmastikaluse poolest Selgitage pikemalt ja tooge näiteid! 25. Miks on organismide koostises keemilistest elementidest kõige enam hapnikku, süsinikku ja vesinikku? Sest süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosenvad: lipiidid, süsivesikud ja neid aineid leidub veel ka aminohapete koostises. 26. Miks peab inimese toit sisaldama ka mineraalaineid? Sest muidu ei saaks toimida organismi kõik protsessid, see tähendab et ensüümides ja närviimpulsside ülekandmiseks on vaja mineraalaineid, nagu ka neid on vaja luustiku koostises. 27. Miks saavad organismid põhiosa elutegevuseks vajalikust energiast glükoosi lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat?

Bioloogia → Bioloogia
245 allalaadimist
Elementaarosakeste Füüsika
10
docx

Elementaarosakeste Füüsika

elementaarsed (st. jagamatud), vaid koosnevad veel väiksematest ning eeldatavalt tõeliselt elementaarsetest osakestest ehk kvarkidest. Seetõttu on kasutusele võetud täpsustavad terminid nagu : 1) Subatomaarne osake- hõlmab kõiki osakesi, mis on aatomi tuumast väiksemad. 2) Liitosake ehk komposiitosake- hõlmab subatomaarseid osakesi, millel on avastatud sisemine struktuur ehk mis omakorda koosenvad väiksematest osakestest. 3) Osakeste füüsika- kasutatakse sõna elementaarosakeste füüsika asemel, kuna osad uurimisobjektid osutusid mitte- elementaarseteks. Kaasaegse elementaarosakeste füüsika põhiküsimusteks on osakeste masside tekkemehhanismi ja Universumi olekut määrava füüsika (sealhulgas tumeda aine ja energia) väljaselgitamine. 3 Elementaarosakesed

Füüsika → Füüsika
51 allalaadimist
Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel
19
docx

Lõikeinstrumendid puidu masintöötlemisel

 Väiksed teras valmistatakse tervenisti kiirlõiketerasest Kasutatakse puurides freesides ja peitlites . Kõvasulamid  Kõvasulamid ( ka kermised ) kujutavad endast raskeltsulavaid, kõrgemdatud kõvadusega kulumiskindlaid materjale, mis ei sisalda rauda  Kõvasulamite tähisteks rahvusvaheliselt HM või HW Kõvasulameid jaotatakse kaheks :  Metallkeraamilised kõvasulamid  Valatavad kõvasulamid . Metallkeraamilised kõvasulamid  Koosenvad enamasti kahest komponendist :  Volframkarbiid ( WC) – suure kõvadusega ja kulumiskindlusega  Koobaltist (Co) – seob sideainena volframkarbiidi kristallid ja annab materjalile sitkuse .  Omadused :  VÄGA SUUR KÕVADUS (hrc 85…90)  Suur kulumiskindlus (tööiga teritusest terituseni on 30… 50 korda pikem kui kiirlõiketerastel)  Suur temperatuurikindlus ( 800.900 ’ C)  Puuduseks on suur haprus

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
25 allalaadimist
Biokeemia MLK6008 eksami küsimused
9
docx

Biokeemia MLK6008 eksami küsimused

Nende lõhustamisel saadaud rasvhapete edasisel töötlemisel saadakse Atsetüül-CoA. Triglütseriididest jätkub organismile mitmeks nädalaks energiat. Rasvhappe täielik oksüdatsioon annab 9 kcal/g energiat. Süsivesikud ja valgud vaid 4 kcal/g. Triglütseriidid( neutraalrasvad ): glütserool +3rasvhapet. Lipiidid ehk rasvad. Rasvhapete ja alkoholide estrid. Lipiididon veesmitelahustuva,aga lahustuvad orgaanilistes lahustites. Koosenvad vähemalt kahest komponendist. Mida pikem, seda kehvemini vees lahustub. Süsivesikud annavad ööpäevast üle poole kogu energiavarust ja lipiidid ligi 30%. Lipiidides on olemas pikaajaline energiavaru. Häired lipiidide metabolisimis võib tekkida rasvumine. 5. Triglütseriidid on inimorganismi põhiline energiavaru. Selgitage. Toidulipiidide seedimisest saadud rasvhapped säilitatakse triglütseriididena, mille omakordsel

Keemia → Biokeemia
92 allalaadimist
Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst
11
rtf

Varakristlik kunst - Romaanika kujutav kunst

tsentraalehitis. Itaalia kirikute fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. Tihti oli seal eri vörvi marmorist kujundatud geomeetriline muster. Põhja-Euroopas on tähtsamd romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust, kasutades viikingite laevaehitusoskusi ning mõnikord on kasutaud ka viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid (lohepead) ja paelornamentika. Norra kirikud koosenvad palksõrestikust, neile löödud laudvoodrist ja kõrgest katusest. Püstpalgid eraldavad lööve ja loovad mulje algelisest baiilikast. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul iga kivihoone kindlus, mõned pühakojad muudeti kindluskirikuteks. Linnuse tähtsamad osad müür ja tornid. Nende paigutamisel püüti arvestada looduslikke tingimusi - järske mäenõlvu, veekogusid. Müüride taga hooned

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
28 allalaadimist
Füüsikaline ja kolloidkeemia
22
docx

Füüsikaline ja kolloidkeemia

28. Aurustumine, kondenseerumine, keemine, külmumine, sulamine ja sublimeerimine. Aurustumine – vedel => gaasiline Kondenseerumine – gaasiline => vedel Keemine – vedel => gaasiline, vedelike omadus Külmumine – vedel => tahke Sulamine – tahke => vedel Sublimeerumine – tahke => gaasiline 29. Faaside tasakaal heterogeensetes süsteemides. Heterogeensed süsteemid koosenvad vähemat kahest faasist. Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Olekudiagramm annab ülevaate, milline faas on teatud temperatuuril ja rõhul kõige stabiilsem. Sõltub rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkt, kriitiline punkt. 31. Kriitilised omadused: keemistenperatuur, sulamistemperatuur, kolmikpunkt, kriitiline temperatuur ja kriitiline rõhk.

Füüsika → Füüsika
14 allalaadimist
Päikesesüsteem
24
doc

Päikesesüsteem

Mõned teadlased on arvanud, et see võib soodustada hiiglaslike taimede ja loomade arengut. Elavad ju maapealsetes ookeanides, kus vee väljasurve tõttu on kaal väiksem, hoopis suuremad loomad, kui maismaal (nt. sinivaalad). (2) 10 2. HIIDPLANEEDID Hiidplaneedid on kõik üpris sarnased. Nende keskmine tihedus on natuke suurem vee tihedusest. See tuleneb sellest, et planeedid koosenvad peamiselt gaasist. Nii atmosfäärid, kui planeedid ise koosnevad peamiselt vesinikust. Ülejäänud gaasidest võib leida heeliumit ja vähesel määral ka metaani ja ammoniaaki. Suure kauguse tõttu Päikesest on hiidplaneetidel väga madal temperatuur. (6) 2.1 Jupiter Pärast Marssi tuleb Päikesesüsteemis tükk tühja maad ja siis algab suurte planeetide piirkond. Jupiter on neist esimene ja ka suurim. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht"

Füüsika → Füüsika
10 allalaadimist
Agro
13
docx

Agro

sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole pilvedel ja udul mingit olulist erinevust. Pilved liigitatakse vastavat nende alumise pinna kõrguse ja ehituse järgi 4 klassi, milles on kokku 10 põhiliiki: 1)Ülemised pilved 6-10km(valge värvusega , läbipaistvad ning varjudeta) - kiudpilved ­ Cirrus (Ci), kiudrünkpilved ­ Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved ­ Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2- 6km(pilved tihedamalt, kui teised pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) ­ kõrgsünkpilved ­ Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved ­ Altostratus (As), 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 ­ 0,5mm läbimõõduga piisku) ­ kihtrünkpilved ­ Stratocumulus (Sc), kihtpilved ­ Stratus (St), kihtsajupilved ­ Nimbostratus (Ns), 4)Vertikaalsuunas arenevad e. konvektsioonipilved 0,4 ­ 1,5km (tekivad termilise konvektsiooni tagajärjel,

Põllumajandus → Põllumajandus
8 allalaadimist
Agrometeroloogia piletid
4
doc

Agrometeroloogia piletid

δ – pikalaineline kiirgus. Kui Eaf on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui Cirrus (Ci), kiudrünkpilved – Cirrocumulus (Cc) ja kiudkihtpilved – Cirrostratus (Cs). 2)Keskmised pilved 2-6km(pilved tihedamalt, kui teised väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Sademed - tekivad siis kui pilveelemendid suurenevad niivõrd, et nende raskus ületab õhu pilved, esineb paiguti varju, koosenvad väikestest piisakestest) – kõrgsünkpilved – Altocumulus (Ac), kõrgkihtpilved – Altostratus (As), takistuse, selle tulemusena langevad nad maapinnale mitmesugusel kujul (uduvihm, vihm, lumi, rahe jne). Sademete hulga all mõeldakse 3)Alumised pilved alla 2km (halli või tumehalli värvusega, võrdlemisi tihedad. Peale tavaliste piisakeste leidub 0,05 – 0,5mm läbimõõduga

Põllumajandus → Agrometeroloogia
14 allalaadimist
Biokeemia Eksami kordamine
30
docx

Biokeemia Eksami kordamine

Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. Terpenoidid on mitmekesine ja laialt lvinud ühendid, mille molekulid koosnevad isopreeni jääkidest. Monoterpenoidid koosnevad kahest isopreeni jäägist. Steroidid ­ toimivad hormoonidena, soodustavad toidulipiidide seedimist, on osa membraanist. Kõige levinum on kolesterool. Seskviterpenoidid ­ koosnevad kolmest isopreeni ühikust. Diterpenoidid ­ koosenvad neljast isopreeni ühikust. Triterpenoidid ­ koosnevad kuuest isopreeni ühikust. Skvaleen on steroidi põhistruktuuri eelühend. Lanosterool ­ eellaseks kolesteroolile ja teistele steroididele. Tetraterpenoid ­ kaheksa isopreeni; lükopeen on üks karotenoididest, leidub tomatis. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide

Keemia → Biokeemia
39 allalaadimist
SEEDEELUNDITE SÜSTEEM
26
pdf

SEEDEELUNDITE SÜSTEEM

Funktsioon:​viib sapi maksast sapipõide ● maksaveenid (2) ● lümfisooned - kannavad lümfi kõhuõõne ja rindkere lümfisõlmedesse Maksa ehitus ● 4 sagarat​​LOBUS - ülemisel pinnal 2 suurt sagarat: vasak ja parem, mida eraldab sagitaalvagu - vasaku klassikalise sagara juurde kuulub kvadraat(ruut) sagar (maksaväratist eespool) ja sabasagar (maksaväratist tagapool) - nähtavad maksa tagumisel pinnal. ● Segmendid,​mis koosenvad ​sagarikkudest. - sagarik e väike kuusnurkne maksarakkude e ​HEPATOTSÜÜTIDE ​kogumik - sagarikud on koondunud tsentraalveeni ümber paariliste sammastena - kahe rakusamba vahel on ​sinusoidid​(mitteäieliku seinaga veresooned) Sinusoidide funktsioon: ​viivad portaalveeni harudest ja maksaarterist saabunud veresegu maksarakkudeni (toitaineterikas arteriaalne veri) ● Maksa makrofaagid e Kuppferi rakud​on kohe sinusoidide läheduses.

Meditsiin → Anatoomia ja füsioloogia
25 allalaadimist
Konspekt eksamiks
25
docx

Konspekt eksamiks

t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse. Klassifikatsiooni skeemi algus keemia valdkonnas: ??? (ei leidnud) kuid ma arvan, et kõige primitiivsem klassifitseerimisviis on liit- ja lihtmaterjal. Lihtmaterjalid on keerulise koostisega, kuid koostisosad ei eristu selgelt või on jaotunud juhuslikult, samuti ei erine need koostisosad üksteisest järsult mehaaniliste ja tehnoloogiliste omaduste poolest. Liitmaterjalid aga koosenvad mitmest(kõige sagedamini kahest) sootuks erinevate omadustega ainest. Üks tuntumaid liitmaterjale on raudbetoon. (võin rääkida ka agregaatolekutest ­ vedel, tahke, gaasiline) 3 . Liht- ja liitaine, puhta aine, materjali, homogeense ja heterogeense segu mõisted. Vastavad näited. Reaktsiooni kiiruse mõiste, mõõtmine. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad reaktsiooni kiirust homogeenses, millised heterogeenses süsteemis?

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
279 allalaadimist
Ühiskonna konspekt riigieksamiks
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Majanduse regulatsioon seaduste, maksude ja rahapoliitika ning turumehhanismide abil. Makromajanduse põhinäitajad. Välismajanduspoliitika. IMF. Euroopa Liidu fiksaalpoliitika ja ühisturg. Ühiskonnal on piirmaatud soovid ja piiratud ressursid, seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: ,,Mida (ja kui palju) toota?", ,,Kuidas toota?" ja ,,Kellele toota?". Nimetatud küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosenvad: loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne), inimkapitalist (töötav elanikkond, mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifiktsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ja on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (sellised teadmised ja oskused, mis

Ühiskond → Ühiskond
190 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun