4. Mõisted: realism/realistlik, stiil ja stiliseerimine(kunsti tähenduses) Realism- kunstivool, mis taotleb ümbritseva, maalitava tõetruud ilustamata kujutamist. Stiil- viis millegi esitamiseks, väljendamiseks, kujundamiseks või sooritamiseks. Stiliseerimine- vormiüldistus, ebaolulistest detailidest loobumine. 5. Esimesed kunstiliste teostena võetavaid ilminguid al. noorem e. ülem- paleoliitikumist- u. 40000 a. eKr 1879.a. Põhja-Hispaanias koopaseinal (Altamira koopas) 1940.avastati Edela-Prantsusmaalt (Lascaux) koopamaalid. Ehted (aukudega teokarpidest), koopamaalingud 6. Värvide valmistamine, saamine esiajal Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt(roheline ja sinine puudusid) Põhilised värvid olid punane, must ja kollane. 7. Koopamaalingute kujutamine: keda kujutati, kuidas kujutati ehk kujutisi edasi anti ja milliseid tehnikaid kasutati Enamasti kujutati loomi(piisonid, põhjapõdrad jt
aluseks kuulutamisega. Arvu ei vaadeldud abstraktse mõistena, vaid kui reaalsete asjade tõelise olemuse konkreetset kehastust . See tähendab sisuliselt kaht : ühelt poolt on kõik asjad tekkinud arvust ja teiselt poolt on asjad arvude koopiad. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on muutlik, olles vaid arvude maailma koopia. Viimane teooria on tõenäoliselt huvi pakkunud Platonile, kes tuli hiljem välja mõttega täiuslikust ideedemaailmast ja varjudest koopaseinal, mis inimeste jaoks reaalset maailma kujutavad. Ühesõnaga — kogu maailm seisab arvulistes vahekordades. Igale arvule näiteks vastab konkreetne kujund. 1 tähistab punkti, 2 sirgjoont, 3 tasapinda, 4 ruumi või keha etc. Arvu ruut kujutab endast õigluse sümbolit - tegu on võrdsete tegurite korrutisega, mis sümboliseerib samaga sama tasumise põhimõtet (Salumaa, 1992). Kõige täiuslikumaks arvuks peeti aga kümmet, sest ta on esimese nelja arvu summa, 1+2+3+4=10,
Platon peab ühiskonda kuuluvaid inimesi vangideks, kes on ahelais ning pole seetõttu kunagi maailma näinud. Ta väärtustab filosoofide kui täiuslike valitsejate rolli, kelle töö on inimesi harida, kaitsta ja ühtsusele manitseda. Autori meelest on ühiskonnas elavad inimesed kui vangid koopas. Nad on lapsest saadik ahelates olnud ja näevad vaid enda ette. Ainuke valgus, mis neile paistab on nende selja taga, mistõttu vangid näevad endid ja teisi vaid varjudena koopaseinal. Varjud on vangide ainsaks maailmapildiks ja ettekujutuseks reaalsusest. Platoni arvates ei ole lihtne seda vangidele nii tuttavaks saanud maailmapilti muuta. Esimeseks põhjuseks on tõsiasi, et kui keegi ka vabastaks inimesed nende ahelatest ja võimaldaks näha neile seni selja tagant paistnud valgust, siis see pimestaks nad ja oleks valus ning ebameeldiv. Selle tagajärjel pööraksid inimesed tagasi tuttavate asjade poole koopas.
Nad läksid päikese valguse kätte ja nägid päris reaalsust. Ja ikkagi kui nag rääkisid laiale avalikkusele mida nad nägid, laimati ja peeti neid hulludeks, avalikkus jäi enda koopamaalingute ja valguse varjudele truuks. Darwin läbis samasuguse tee arusaamiseni nagu koopainimene ,,Koopa allegoorias." Platoni jutt sümboliseerib inimese rabelemist päevavalguse poole ja kannatusi, mida tekitavad need mahajäänud, kes peavad istuma pimeduses ja vahtima varje koopaseinal. ,,Koopa allegooria" on Platoni selgitus hinge arengule helguse ja mõstmise poole. Ta näeb seda kui midagi, mis juhtub siis, kui keegi saab harituks filosoofi tasemele. Ta hoiab seisukohta, et nad peavad ,,minema tagasi koopasse" või naasema igapäevasesse poliitilisse-, ahnesse- ja võimuvõitlust täis maailma. Allegooria ründab inimesi, kes jäävad liialt lootma või on oma meelte orjad. Socrates, sitsmendas vabariigi raamatus, kohe peale allegooriat,
energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" (Indrek Meos "Antiikfilosoofia"; Tallinn "Koolibri" 2000; lk 54). Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis
igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus. Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma." Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Platon eristab seda, mis alati (ilma tekkimiseta) olemas on ning seda mis alati tekib, aga olemas pole kunagi - nimelt ei saa "ideesid" tekitada mõtlemise abil, kuna nad on juba olemas
aatomitest, mis kannavad energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale tõelisele olemusele, toob Platon reaalse olemise - asjade ja kehalise olemise näivuse. Siinkohal oleks mõttekas tuua näiteks "Koopamüüdi", milles Platon räägib, et inimesed elavad justkui koobastes. Nad on juba varajasest lapsepõlvest aheldatud et näevad ainult koopaseinal peegelduvaid varje, mis kuuluvad väljaspool koobast olevatele asjadele. "Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma" Igale muutumises oleva maailma esemele ja nähtusele vastab mingi muutumatu "idee". Ideed on omavahel järjestatud: ühed on kõrgemad, teised madalamad. Ideede omavahelist suhet võib kujutada ette püramiidina, kus tipu pool asuvad kõrgemad ideed -- nagu samasus, erinevus jms
tänapäevasele akadeemilisele institutsioonile. Algselt tahtis ta poliitikasse minna. Platon tahtis oma mõtteid praktikas rakendada. Sai selleks ka oma sõbra Dioni kaudu Sürakuusal tolleaegse valitseja Dionysios II juures võimaluse, aga kukkus läbi. "Seadused", "Pidusöök". Arutas näilisuse ja tegelikkuse üle. Temalt pärineb kuulus koopavõrdluspilt, kus inimesed on seljaga koopaava poole ja näevad ainult varje koopaseinal ning arvavad neid reaalsuseks olevat. Väitis, et meeled annavad eksliku pildi. Päris maailm on ideedemaailm. Meie maailm on ainult peegeldus ideedemaailmast. Tema arvas, et maailma saab alati kaheks vastandiks jagada: (ilus-inetu, suur-väike jne). Ideed on igavesed, meeltega tajuv aga muutlik. Idee on üldine ja õige. Tõde on püsiv ja seisneb ideedes. Tark peab jõudma tõeliste olemusteni. Meeled seovad mitteolemuslikke asju. Ideedeõpetus pani aluse teaduse põhijoontele
Arvu ei vaadeldud abstraktse mõistena, vaid kui reaalsete asjade tõelise olemuse konkreetset kehastust . See tähendab sisuliselt kaht : ühelt poolt on kõik asjad tekkinud arvust ja teiselt poolt on asjad arvude koopiad. Eksisteerib kaks maailma, asjade- ja arvude maailm. Asjade maailm on muutlik, olles vaid arvude maailma koopia. Viimane teooria on tõenäoliselt huvi pakkunud Platonile, kes tuli hiljem välja mõttega täiuslikust ideedemaailmast ja varjudest koopaseinal, mis inimeste jaoks reaalset maailma kujutavad. Ühesõnaga -- kogu maailm seisab arvulistes vahekordades. Igale arvule näiteks vastab konkreetne kujund. 1 tähistab punkti, 2 sirgjoont, 3 tasapinda, 4 ruumi või keha etc. Arvu ruut kujutab endast õigluse sümbolit - tegu on võrdsete tegurite korrutisega, mis sümboliseerib samaga sama tasumise põhimõtet. Kõige täiuslikumaks arvuks peeti aga kümmet, sest ta on esimese nelja arvu summa, 1+2+3+4=10, ja need neli arvu,
viimane peres viimane mees, metsas viimane poisslaps, viimane, kes nägi hiiglaslikku kala. 23. Tuuletarga onnis võttis neid vastu noor munk Röks, kelle ristinimi oli Taaniel. Ta kiitis jumalat ning laulis heleda häälega. Ka tema oli kastraat. Leemet rõhutas siingi ussisõnade tähtsust, kuid Röks teatas, et need on paganast. Röks rääkis, et inimese on loonud jumal, kuid Leemet uskus, et inimene pärineb ahvist. Ta oli ise Pirre ja Räägu koopaseinal näinud iidseid jooniseid. Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24
viimane peres viimane mees, metsas viimane poisslaps, viimane, kes nägi hiiglaslikku kala. 23. Tuuletarga onnis võttis neid vastu noor munk Röks, kelle ristinimi oli Taaniel. Ta kiitis jumalat ning laulis heleda häälega. Ka tema oli kastraat. Leemet rõhutas siingi ussisõnade tähtsust, kuid Röks teatas, et need on paganast. Röks rääkis, et inimese on loonud jumal, kuid Leemet uskus, et inimene pärineb ahvist. Ta oli ise Pirre ja Räägu koopaseinal näinud iidseid jooniseid. Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24
lihtsalt tagasi tõmmata." Lahenduseks käivitas tugeva reformiprogrammi, kodanikud jagati klassidesse varanduse järgi, nende klasside piires sätestati kodanike võrdsus; samad reformid viidi läbi ka Spartas. Kreeka tragöödiad aust Teemad · Indiviidi suhe kogukonnaga · Moraalsed konfliktid (Euripidese Orestes) Lahenduseks demokraatlik polis Platoni ,,Vabariik" Au ja kuulsus on vaid näilisus (doxa). Arvamused, mis ei põhine tegelikkuses (varjud koopaseinal). Platon käsitleb kasvatust kui kindlat funktsiooni. Ta jagab inimesed klassidesse: valitsejad, valvurid ja töölised. Au taotlemine puudutab valvurite klassi, nende vooruseks on julgus. Valvureid tuleb varajasest vanusest kasvatada nii, et kodanikud pole kunagi üksteisega vaenujalal olnud; inimhinge ümberkasvatamine kui ühiskondliku harmoonia saavutamine. Utoopia Aristoteles ,,Nikomachose eetika" Nagu ka õnne puhul vastandab tavaarusaamale seda, keda austatakse ja keda peaks austama.
viimane peres viimane mees, metsas viimane poisslaps, viimane, kes nägi hiiglaslikku kala.23. Tuuletarga onnis võttis neid vastu noor munk Röks, kelle ristinimi oli Taaniel. Ta kiitis jumalat ning laulis heleda häälega. Ka tema oli kastraat. Leemet rõhutas siingi ussisõnade tähtsust, kuid Röks teatas, et need on paganast. Röks rääkis, et inimese on loonud jumal, kuid Leemet uskus, et inimene pärineb ahvist. Ta oli ise Pirre ja Räägu koopaseinal näinud iidseid jooniseid. Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24
Leemetit oli ära tüüdanud olla igal pool viimane peres viimane mees, metsas viimane poisslaps, viimane, kes nägi hiiglaslikku kala.23. Tuuletarga onnis võttis neid vastu noor munk Röks, kelle ristinimi oli Taaniel. Ta kiitis jumalat ning laulis heleda häälega. Ka tema oli kastraat. Leemet rõhutas siingi ussisõnade tähtsust, kuid Röks teatas, et need on paganast. Röks rääkis, et inimese on loonud jumal, kuid Leemet uskus, et inimene pärineb ahvist. Ta oli ise Pirre ja Räägu koopaseinal näinud iidseid jooniseid. Leemet ei tahtnud enam midagi Jeesus Kristusest kuulda. Röksi isa, punase habemega tuuletark Möigas tundis poja pärast häbi. Ta oleks tahtnud, et pojastki saaks tuuletark. Möigas näitas Hiiele ja Leemetile oma tuulekogu. See koosnes seina peale pandud sõlmedesse seotud paksematest ja peenematest köitest. Möigas tegi ühe sõlme veidi lahti ja tuba täitis tuuleiil. Ta pani mõned tuuled kotti ja andis Leemetile kaasa. 24
oma elu jah, ohverdada oma elu, kui vaja. See oli murrang minu elus. STANKEVITS: Minu jaoks oli murranguks Fichte "Transtsendentaalse idealismi süsteemi" lugemine. HERZEN: See on... peaaegu andestamatu. STANKEVITS: Reform ei saa tulla ei ülalt ega alt, vaid ainult seestpoolt. Materiaalne maailm ei ole muud kui vari koopaseinal. (tõstab käe hüvastijätuks) Kuni me kohtume uuesti. HERZEN: (külmalt) Aga me ei pruugi uuesti kohtuda. (Eemalduvad teineteisest, Herzen lahkub. Tuleb Belinski. Ta näeb välja, nagu ta oleks, ja ta ongi langenud äärmisesse viletsusse, ning tal on hädasti uut mantlit vaja. On erutatud.) BELINSKI: (hüüab) Stankevits! Lõpuks ometi midagi head! Nadezdin pakkus mulle "Teleskoobis" tööd. Ta
annaabi.ee 
