I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1 sakraalarhitektuur ehk kiriklik arhitektuur (kloostrid, kirikud, kabelid,templid jne) 2 profaanarhitektuur ehk elamuarhitektuur (lossid, paleed, kindlused jne) II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) Üks varasemaid ja kuulsamaid kivist kujukesi on Willendorfi Veenus, pärit umbes 30 000 - 25 000 eKr. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopast seinamaalid 2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures
EGIPTUS:ARHIDEKTUURIkaksALALIIKI:1.Sakraalarhidektuur e. (kiriklik)kabelid,kirikud 2. Prohaanarhidektuur e. (elamu) lossid,kindlused. KUULSAIM KIVIAJA NAISEKUJUKE: Willerdorfi Venus (Austria) Autor puudub. KAKS KÕIGE KUULSAMAT KOOPAMAALI:1. ALTAMIRA (HISP.) 2. LAXAUX (PRANTS.) MESOPOTAAMIA SUUREMAD SAAVUTUSED EHITUSKINSTIS; kaared, võlvid, tsikuraat, templikompleksid ja nende keskne ala. EGIPT.KUNSTNIKE PÕHIMÕTTED: Kunsti s. h. Arhidektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Igat eset või olendit kujutati iseloomulikuma külje pealt. Nt. Egiptuse poos. EGIPTUSE HAUDEHITISED: MASTABA-vanim haudehitis. EGIPT. KULTUURI KAKS SUUNDA: 1. jumalad, vaaraod. 2. Lihtinimesed, loomad
Merde", "Naine ja lind"). Peale selle tegelas ta põgusalt ka näiteks litograafiaga, kollaazi- ja pastellitehnikaga. Miro looming on visuaalselt silmatorkav, põhiliselt ereda koloriidiga. Ta kasutas palju kollaseid, siniseid ja ka musti toone. Nagu Miro ise öelnud on, peab ta kõige geniaalsemaks just primitiivseid koopamaale. Sellist taotlus võib märgata ka tema töödes, kuna kohati jätavad need justkui koopamaali mulje. Sellele aitab ilmselt kaasa perspektiivi teisejärguliseks jätmine. Ka kompositsioonist Miro palju ei hoolinud, mis üldkokkuvõttes võibki tema teostesse süvenemata küllaltki primitiivse mulje neist jätta. Kujunditest hakkasid silma eelkõige ovaalid ja kõverad viisnurgad Tulles tagasi võlu juurde, siis Miro on kunstnik, kes lihtsalt ei saa külmaks jätta. Olen kuulnud, kuidas paljud inimesed on tema loomingut koledaks, igavaks ja mõttetuks nimetanud
kunsti ja teaduse alged. Esteetiline vajadus inimesse sissekodeeritud Kunsti ülesanded: eneseväljendus, vajadus muuta maailma jne, olla isikupärane, pärand järeltulevatele põlvedele. Kunst on suhtlemisvahend ja on universaalne. Kunstil on olnud sotsiaalne funktsioon- mõjutada. Kunst oli ideoloogia kandja. Ideoloogiline sots. realism, natsi-Saksamaa Esimesed kunsiteostena võetavad objektid või teosed, esemed loodi umbes 40 000a eKr Kromanjoonlaste poolt. Koopamaali õitseng nn. Madeleine'i ajastul (20 000-12 000 a eKr) Iseloomustab: tõetruu, meisterlikult tabatud poosid ja liikumisviis Põhitoonid punane, must, valge, kollane Rasva, kondiüdiga segati mineraalseid värve Kujutatakse: piisonit, põhjapõtra, jt, inimfiguure harvem Mesoliitikumis(keskmisel keskajal) u. 12000-5000.a eKr ja neoliitikumis u. 5000a.eKr Joonistus lihtsus, skemaatilisem- taotuslik! Arenes karjakasvatus, põllundus Teistpoolsust vahendasid nõiad ja samaanid
10E2 I. Nimeta arhitektuuri 2 alaliiki: 1. sakalaararhidektuur. 2. profaanarhidektuur. II. Nimeta kuulsaim paleoliitikumi aegne e. kiviaja naisekujuke (pärit u. 30 000-25 000 e.Kr.) .kivist naisekujuke Willendorfi veenus. III. Nimeta 2 kõige kuulsamat koopamaali asukohta, üks Hispaanias, teine Prantsusmaal. 1. .Hispaanias- Altamira koobas, asub Altamira koobas asub Hispaanias Kantaabrias Santillana del Mari vallas.Kantaabria keskusest Santanderi linnast 30km lääne pool, Kantaabria ranniku keskosas. 2. .Prantsusmaal- Lascaux koopad, asuvad Lõuna-Prantsusmaal. IV. Noorim kiviaeg neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud
35Nimeta India argitektuuri suurteos Kambodzas. Iseloomusta Hiina kultuuri, valvasid keisrihauda, igaüks oli erinev, tehtud Angkorvati temepl savist 36Nimeta ürgaja kuulsaim skulpuur. 11Kui vana on Hiina kustitraditsioon? Nimeta Hiina usundid. Willendorgi veenus 37Nimeta euroopa 2 kuulsamat ürgaja koopamaali 12Kuidas tehti Jaapanis värvilist puulõiget? Nimeta 3 kuulsamat Altamira ja Lascaux kunstnikku. 38Nimeta 3 ürgaja megaliitehitiste mõistet? trükiti plaadiga mustvalge pilt, millele lisati värvid pintsliga. Menhier, Dolmen ja Kromlehh Hiroshige, Hokusai, Utamaro. 39Mis on tsikuraat. Nimeta kuulsaim tsikuraat. 13Kirjelda hiina tarbekunsti
Koopamaalid on levinud peamiselt Lääne-Euroopas, eelkõige Prantsusmaal, Hispaanias ja Itaalia põhjaosas, s.o. Alpides ja Pürenee mäestiku piirkonnas. Tähtsamateks koopamaalide leiukohtadeks on Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal. Lisaks Lääne-Euroopale on ka Uraali mäestikus koopamaale, kus tuntuimaks on Kapovo koopamaalid. Seni on Euroopas leitud poolteistsada maalingutega koobast; arvatavasti on neid rohkemgi, kuid veel üles leidmata. Esimene teadaolev koopamaali leiukoht on Altamira koobas mis avastati 1879. aastal, Lascaux'i leidsid koolilapsed 1940. aastal. Erinevalt skulptuuridest on koopamaalid tavaliselt monumentaalsed, tavaliselt 1,5-2 meetri kõrgused. Lascaux'i koopast on leitud isegi 3 meetri kõrguseid maale. Lascaux` ja Altamira koopamaalingute vanus on u. 15 000 aastat. Koopaseintel kujutati peamiselt suuri jahiloomi nagu mammuteid, piisoneid, veiseid, hobuseid ja põhjapõtru. Loomamaalid paistavad silma suure tõetruuduse ja realismiga
nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal. Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon Willendorfi Venus Kätetu naine Font-de-Gaume Chauvet' koobas, Combe d'Arc Ardéche'is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja Jean- Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 20 000 e.Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: Hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased, ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming. Maalidel leidub palju jälgi inimtegevusest. Avastati ka karu pealuu. Tegemist võis olla mingisuguse altariga, mida kasutasid Øamaanid. Põrandal on isegi säilinud inimese jalajäljed. Reljeefsed savist piisonid - Prantsusmaal, Püreneedes, 1 km sügavusel. Koopa nimi Tuc d'Audoubert, avastati 1912.
must, punane, valge ja kollane. Värve saadi looduslikest värvimuldadest, mis segati vee, loomarasva või taimeõliga. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed, mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Arvatakse, et tolleaegsed inimesed ei osanud ennast ega teisi jälgida, kuna kogu nende aeg kulus võitluseks nälja, külma ning kinkjate vastu, rasketes tingimustes. Willendorfi Veenus . Vanem Kiviaeg, 30000- 18000 e.m.a. Koopamaali arengu saab jaotada kolme etappi: Vanimad jahiloomade kujutised olid primitiivsed, detaile polnud olid ainult kontuurid (u. 40000- 20000 a. e.m.a ). Näiteks: Tähniline hobune. Pech Merle`i koobas.25000- 20000 e.m.a Hobuse üleval on ka käejälg, mida kasutati allkirjana. Koopamaalide õitsenguaeg ( 20000- 12000 e.m.a ) Maalingutel kasutati värve ja on esile toodud loomade keerulised poosid ning liikumised. Näiteks: Piisonid
· Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Puudusid roheline ja sinine värv · Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
John Salt Chuck Close Michelangelo de Pistoletto (kollaaz ja fotomontaaz) Skulptuur: Duane Hanson John de Andrea Neoekspressionism Enamus kunstist on subjektiivne ja endassesulgunud, kohati ka äärmiselt literatuurne ning täis allegooriaid. Kohati liideti iidsete koopamaalide naiivsus ja tahumatus. Ollakse mõjutatud ajaloost. Saksamaa: Georg Bazelitz A.R. Penck (ühendas ekspressionismi ürgse koopamaali ja graffitiga) Jörg Immendorf (käsitleb Saksa ajaloo traagilisi vastuolusid, literatuurne) Anselm Kiefer (algselt performance, maalid teatraalsed, sümboolikast küllastunud) Gerhard Richter (abstraktsem ekspressionism) Itaalia: Sandro Chia Mimmo Paladino Enzo Cucchi Francesco Clemente 20. saj. lõpu arhitektuur Postmodernism ja internatsionaalne stiil eksisteerivad kõrvuti edasi.
kutsutakse makaronideks · Tegu on lihtsalt värvimänguga · Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
· Ilmselt on tegu mitme erineva mõjuriga · Paleoliitikumis pintsleid ei tuntud, kasutati sammalt ja loomakarvu · Värvideks kasutati mineraale, temperavärve, verd, sütt jne · Puudusid roheline ja sinine värv · Roheline värv ongi olnud läbi aegade kõige kallim · Lääne-Euroopast on paleoliitikumi koopamaale leitud põhiliselt Pürenee mäestikust · Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas
Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid
Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid
Kuid alles kromanjoonlased hakkasid looma visuaalseid kujundeid. Paleoliitikumi kunst avastati esimest korda 19. sajandi lõpul. Näiteks Põhja-Hispaanias Altamira koopas avastas 1879. aastal arheoloog Santuola seinamaalid. Nende maalingute päritolus ei tahtnud alguses mitte keegi uskuda, sest need olid pärit kiviajast. Sellepärast, et maalingutel oli kasutatud palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid
annaabi.ee 
