50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
82 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merilyk
Õppematerjali autor
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna keskus.Väike-Maarjas on sündinud Georg L
Eduard Vilde Eduard Vilde elulugu Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. aastal kolis pere Tallinna. Isa Jüri oli tagasihoidlik, suure kohusetundega, aus ning pehme iseloomuga. Ema Leenu oli seevastu elavam, jutuhimuline, mõisarahvaga seltsiv. Eduard Vilde nimetab end ema universaalpärijaks, isalt polevat ta midagi saanud. Elu Muuga mõisas kirjeldab Vilde oma mälestustes "Iseenesest" ja "Katked minu elust". Tema õde kirjeldab ta elu üksikasjalikumalt. Tuli aeg teadmisi omandada. Alguses läks kõik libedasti. Poiss õpis lugemise juba 6 aastasel
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1
2.1 KIRJAVAHEMÄRGID Mõisted 1) Aja- ja kohamäärus on verbi laiend, mis vastab järgmistele küsimustele: millal? kui kaua? kuhu? kus? kust? Näide: Hommikuti on ilmad jahedad. 2) Hüüund väljendab tundmusi. Näide: Hurraa, meie võit! 3) Kiilsõna/-lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, justkui kiilutud põhilause liikmete vahele. Kuidas sina, selline looder, nüüd tööle hakkasid? 4) Koondlause on lihtlause, milles on kaks või mitu rinnastatud lauseliiget. Näide: Jüri, Reet ja Aivo lahkusid esimestena. 4 5) Laiend on moodustaja, mis täidab lauses “alistuja” funktsiooni. Laiend võib olla alus, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide. Näide: Mees parandas autot. Pikk mees parandas autot. 6) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis.
2.1 KIRJAVAHEMÄRGID Mõisted 1) Aja- ja kohamäärus on verbi laiend, mis vastab järgmistele küsimustele: millal? kui kaua? kuhu? kus? kust? Näide: Hommikuti on ilmad jahedad. 2) Hüüund väljendab tundmusi. Näide: Hurraa, meie võit! 3) Kiilsõna/-lause on põhilausega grammatiliselt seostamata, justkui kiilutud põhilause liikmete vahele. Kuidas sina, selline looder, nüüd tööle hakkasid? 4) Koondlause on lihtlause, milles on kaks või mitu rinnastatud lauseliiget. Näide: Jüri, Reet ja Aivo lahkusid esimestena. 4 5) Laiend on moodustaja, mis täidab lauses “alistuja” funktsiooni. Laiend võib olla alus, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide. Näide: Mees parandas autot. Pikk mees parandas autot. 6) Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, mis esineb tervikuna mingi lauseliikme funktsioonis.
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE...............................................................................................
Kultuuri koolieksami esimene kontrolltöö KESKAEGNE KUNST EESTIS Saklaarehitised- religioosse otstarbega ehitised Valjala kirik Saaremaal lääneportaal ● tõenäoliselt vanim kiviehitis Eestis ● ehitust alustati 1227.aastal ● 1240. aastal alustati pikihoone ehitamist ● 1-lööviline Karja kirik Saaremaal (lääneportaali kapiteelid) Ristilöömine (kolgata grupp) reljeef lõunaeeskoja seinalt koorivõlvi maalingud Piret ja Tõll (pärimuse järgi eestlaste vanem, Karja kiriku ehitaja ja Tollide esiisa). ● 1-lööviline; ● Arvatavasti ehitatud, kas 12.sajandil või 14.sajandil. Muhu kirik ● Saartel olevad kirikud olid sageli ilma tornita, et asula koht liiga kaugele merele ei paistaks; ● 1-lööviline; ● Apsiid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Tallinna toomkirik
...................................................... 400 - .............................................................................. 8,19 - .............................................................................. 26 - ................................................................................ 1950 - ............................................................................. 44 - ................................................................................ 2. Pane puuduvad kirjavahemärgid. 1. 1995 aasta mais anti mulle komandeering Põhja-Atlandile. 2. Heeringalaev võttis kaasa mitusada võrku 800 - 1000 heeringatünni 20 tonni soola ja üle 30 tonni magedat vett. 3. Laeva pikkus oli 34 meetrit ta mootori võimsus üle 400 HP ja ta kiirus üle 11 meremiili tunnis. 4. Meremiil on aga1852 meetrit. 5. Eduard Vilde sündis 4 märtsil 1865 aastal ja suri 26 detsembril 1933 a. 5. Peeter on sündinud 18 mail 1976 aastal, tema vend Rein aga 19 juunil 1987 aastal. 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid