Teeninduse olukord Eestis Teeninduskeskkond ja teenindamine Eestis on kiiresti paremuse poole arenenud. See tuleneb klientide suurtematest nõudmistest, turismi levikust, teenindajate paremast koolitamisest ja paljudest muudest teguritest. Enam ei sobi müüjaks, ettekandjaks või muule kohale klienditeenindajaks igaüks. Tahes tahtmata puutume kokku ka veel halva teenindusega. Olen ise ettekandja ja pean pakkuma parimat teenindust, olenemata mis tuju mul parajasti on. Kui teenindajal on halb päev, ei tohi ta seda kliendile välja näidata või tema peale oma viha valada. Klient ei ole milleski süüdi. Tean, et on raske alati naeratada ja lõbusas tujus
konkurentsivõimeline peab personalitöö eest vastutaja teadlikult uuendama personalitöö meetodeid ja olema kursis tulevaste trendidega.1 Praegusel ajal kui on suur puudus oskustega töötajatest, mängib ettevõtte personalipoliitika võtmerolli sellest kriisist väljatulemisel. Peaks olema välja töötatud edu tagav personalipoliitika, mis samas rõhutab ka töötajate individuaalset arengut. Personalitöötajad peavad toime tulema kõikide katsumustega, alates personali värbamisest ja koolitamisest, lõpetades töötajate hoidmisega firmas ning karjäärivõimaluste väljatöötamisega. Ei piisa lihtsalt töötajate eest hoolitsemisest, uued personalitöö suunad peavad keskenduma ka kvaliteedile, kliendile orienteeritusele, produktiivsusele, stressile ja tiimitööle .2 Praeguses tiheda konkurentsiga majanduses, kus on tohtutu nõudlust töötajate järele (kuigi töötuse määrad on kõrged) ja oskustöötajatest on vajaka, mängib personalitöö organisatsioonis elutähtsat rolli
(Kaugetel äärealadel, kus asutus on hõre ja ettevõtlus nõrk, on ka inimeste sissetulekud ning läbikäimisvõimalused viletsamad). MEETODID, MIDA KOV/RIIK SAAKS KASUTADA SOTSIAALSE KAASATUSE SUURENDAMISEKS? - tööstuse vähendamiseks uute programmide loomine, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada ka tööotsijate konkurentsivõimet. Näiteks korraldada ümberõpet ning täiendkoolitust. Mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste (noored, väikelaste emad, puuetega inimesed) töölevõtmisest. - erivajaduse või vähemusrühma kuulumise korral kehtesta õigusnormid (nt naised ja mehed saavad samaväärse töö eest võrdset palka; riigi põliselanikust töötajat tuleb kohelda samaväärselt immigranttöölistega). Nende muutmiseks ei piisa ainult seadustest, muutuma peavad ka väärtushoiakud ja avalik mõtteviis.
Nad võivad asuda uuele ametikohale, mis oleks juba karjääri planeerimine, kus nad võivad end uuesti tõestama hakata või kasutades konsultantide abi leida inimesele töökoht väljaspool organisatsiooni. (Poole jt 1998: 95-96). Selleks, et esimene, sisseelamise periood piisavalt lühike oleks kasutatakse tänapäeval personali orienteerimist. Inimese arengufaasi pikendamiseks ja töökohal hoidmiseks on arukas kasutada nende töiselt arendamist ja koolitamist. Koolitamisest täpsemalt juba järgmises peatükis. Selleks, et küpsusfaasi jõudnud inimesi siiski ärksatena hoida ja neid tagasi arengufaasi viia kasutatakse karjääri planeerimist, ka sellest juba pikemalt järgmises peatükis. 1.1. Personali orienteerimine Personali orienteerimine on uute töötajate kavakindel liitmine ettevõttega, selle tööstruktuuride ja sotsiaalse keskkonnaga. Uutele töötajatele tutvustatakse ettevõtte
lihtsalt pankrotti viia, nagu oli mõni aasta tagasi analoogne juhus Maksuameti kontrollkäikudega. Kogu see ülim komplitseeritus eeldab väga kõrgel tasemel (nii juriidilisi 8 kui tehnilisi) spetsialiste, kel on ka väga tugev ametieetika. Eesti praeguses olukorras on mõlema reaalsus kergelt kaheldav. Kõigepealt tuleks ehk alustada (mida on ka tehtud) klientide koolitamisest ja harimisest, rusikaga ähvardada on kergem, kui selgitada ja õpetada, mida tehakse valesti ja kuidas tuleks õieti toimida. Suurem osa piraatidest ei ole ju põhimõttelised arvutianarhistid, vaid tavalised töötajad ja firmajuhid. Välisfirmad on korraldanud Eestis ka legaliseerimiskampaaniaid, nt. Quarterdeck (QEMM-i nimeline mäluhaldur) ja Autodesk (AutoCAD), st. lastakse mingiks perioodiks hinda tugevalt alla (nt.
* Eesmärgiks võib olla mahajäänud regioonide, ääremaade majanduse elavdamine läbi ettevõtjate toetamise. * Samuti võib eesmärgiks olla konkreetsete potentsiaalsete ettevõtjate gruppide – nt töötud, puuetega isikud vms abistamine oma ettevõtlusega alustamisel. Suuremad ja vanemad ettevõtted on eelisolukorras – riik saab pakkuda tasuta infoveebi ja koolitusi. Koolituse puhul võib olla tegemist välistulude efektiga - oma töötaja koolitamisest ei saa tulu mitte ainult ettevõte, vaid ka see töötaja ja ühiskond laiemalt NO: * Maksumaksja raha juba kaudselt toetab ettevõtlust * Stardiabi saab vaid osa seda taotlevatest ettevõtetest * Lootus töökohtade tõusule ei pruugi täituda. Kui abistatavas ettevõttes need töökohad tekivadki, on võimalik, et juba olemasolevad ettevõtted töökohti vähendama. Kellegi toetamine on samaväärne kellegi diskrimineerimisega
töökoha olemasolu kindlaim väljapääs nii ainelisest kui sotsiaalsest tõrjutusest. Just seepärast on enamiku Euroopa riikide sotsiaalpoliitikas esikohal programmid, millega püütakse tuua töötud tagasi tööturule ning suurendada tööotsijate konkurentsivõimet. Näiteks korraldatakse ümberõpet ning täiendkoolitust. Teiseks vahendiks on mõjutada tööandjaid, et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste (noorte, väikelaste emade, puuetega inimeste) töölevõtmisest. Tõrjutust võib põhjustada ka erivajadus või kuulumine vähemusrühma. Need tegurid võimendavad sageli ka majanduslikku tõrjutust (vaesust). Näiteks ei leia puudega inimene tööd, või keeldub firmajuht sekretäri kohale võtmast 55-aastast meesterahvast. Euroopa Liidus on sedalaadi tõrjutuse vältimiseks kehtestatud õigusnormid
võimalusi. Näidisriigid rootsi Saksamaa USA Õp lik 54-59 lk 16-17 1)läbi lugeda 2)koostada tabel 3) mida kujutas endast sotsiaalne tõrjutus ja kuidas sellega võisdelda? Seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Töötud püütakse taasi tuua tööturule, surendada tööotsijate konkurentsivõimet. Mõjutada tööandjaid et nad oleksid huvitatud töötajate koolitamisest ning väiksema jõudlusega inimeste töölevõtmisest. Meestele ja naistele peab maksma samaväärse töö eest võrdset palka. KORDAMISKÜSIMUSED ÜHISKONNAÕPETUSE KTKS Õ: lk 29-59 1. Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna moodustavad avalik sektor(riigi ja omavalitsused) Erasektor(eraettevõtted) Mittetulundussektor(kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) 2. Millised on avaliku sektori põhiül
pakutavat teenindust parandada ja klienti enda juurde kinnistada. Üks vihane klient võib teenindaja päeva täiesti ära rikkuda. Ometi on kliendid harva ilma mingi põhjuseta vihased. Vihaseks muutuvad nad siis, kui nad on millegi pärast rahulolematud ja selle rahulolematusega on kehvasti toime tuldud. Seega eeldab sellise kliendiga toimetulek vajalikke oskusi teenindajalt ja kogu ettevõttelt tervikuna. Sageli arvatakse, et piisab ainult teenindajate koolitamisest õpetamaks neid toime tulema kliendi rahulolematusega. See on vajalik tingimus, aga sellest ei piisa. Teenindaja oskusi peavad toetama kogu ettevõtte väärtushinnangud ja neile tuginev teenindusprotsess koos protseduuridega. Kliendile suunatud orientatsiooniga ettevõtted (vaata tabel) on üldjuhul paindlikumad ja neil on suurem võimalus ka rahulolematutest klientidest õppida, et enda pakutavat teenindust parandada
erinevaid omadusi). Reklaam toote/teenuse tutvustamine ja propageerimine, toote/teenuse kohta sõnumi edastamine (promotion). Ründav turundus strateegia, mille eesmärk on suurendada ettevõtte turuosa teiste turuosaliste arvelt. Siseturundus protsess, millega taotletakse töötajate toetust ettevõtte eesmärkidele ja toimimisviisidele ning julgustatakse neid ettevõtte eesmärke propageerima. Protsess võib olla mitmetasandiline alates töötajate koolitamisest toote/teenuste omaduste osas kuni turundus- ja äristrateegia selgitamiseni. SMART-reeglid eesmärgid peavad olema konkreetsed (Specific), mõõdetavad (Measurable), reaalsed/saavutatavad (Achievable), asjakohased (Relevant), ajapiiriga seotud (Timed). Strateegia põhimõtete ja praktiliste valikute kogum, mis näitab ära selle, kuidas organisatsioon kavatseb saavutada oma pikaajalised eesmärgid. Suhtlusturundus (suhteturundus) tegevused, mille eesmärk on kinnistada klient
tormilised, et tingivad nendega toimetulekuks inimestele hädavajaduse olla ka ise pidevas muutuses, edasiliikumises ja arengus. Koolitused, treeningud ja pidev õppimine on vahendid, mis annavad inimesele võimaluse tööalaseks arenguks ja üldiseks rahuloluks. Kvalifitseeritud, heal tasemel ja ettevõttele tulu toovaid spetsialiste vajavad kõik organisatsioonid, seega peavad mitte ainult inimesed ise olema valmis enda arendamiseks vaid ka ettevõtted peavad olema huvitatud oma töötajate koolitamisest. Bakalaureusetöö eesmärgiks on uurida koolituspõhimõtteid, koolitustegevuse korraldamist ja töötajate arendamist konkreetses ettevõttes, et seejärel uuringutulemuste põhjal anda soovitused koolitustegevuse paremaks korraldamiseks ja kirjalikult fikseerida ning arendada ettevõtte koolitustegevuse põhimõtted. Töö laiem eesmärk on ettevõtte töötajate pideva ja süsteemse koolitustegevuse ja arendussüsteemi arendamine.
summa, millest 60 % tuli arvestada välisautoritele ja 40 % koosseisulistele ajakirjanikele. See tähendab, et professionaalse ajakirjaniku osa alahinnati. Rajoonilehtede toimetajad olid ühtlasi kohalikud tsensorid, kes vastutasid saladuste kaitse eeskirjadest kinnipidamise eest, kuna Glavlit oli vaid Tallinnas ja väike osakond Tartus. (Pea)toimetajast kuni kaastöölisteni oli ette nähtud kas erialane või ajakirjanduslik kõrgem haridus. Nõukogude ajakirjanik Koolitamisest Ajakirjanikke hakati koolitama paarikümnes nõukogude ülikoolis, nende hulgas ka Tartus. Juhan Peegli eestvõttel alustati Tartus filoloogiateaduskonnas 1954, esialgu üsna tagasihoidlikult. Tartus kasvatati ajakirjanikke opositsioonilises meeleolus. Kõigepealt omas tähendust juba see, et ajakirjanikke koolitati eesti keele ja kirjanduse eriharuna. Keel kannab rahvuskultuuri ja keelel on omaette mälu. Ajakirjanikke õpetati küll näiliselt punaseiks, aga neid õpetati mõtlema oma peaga
annaabi.ee 
