JOHANN VOLDEMAR JANNSEN (1819-1890) KOKKUVÕTE Jannsenit tuntakse kui ajakirjanikku, koolmeistrit, kirjanikku ning ühiskonna tegelast. Oli pärit Vändrast ning töötas samas ka kõster-kooliõpetajana. Sealt kolis koos perega Pärnusse, kus hakkas koolijuhatajaks. 1857. aastal hakkas välja andma ajalehte "Perno Postimees". Kui Jannsenid kolisid Tartusse, 1863.aastal hakkas Jannsen välja andma ajalehte "Eesti Postimees". Ajalehe välja andmisel oli suureks abiks Lydia Koidula. Jannsen tegi väga palju Eesti ja eriti Tartu kultuuri elu arendamiseks. 1865. aastal asutas ta laulu-ja mänguseltsi "Vanemuine", kus lavastati esimesed eestikeelsed näidendid. 1869. aastal toimus Tartus Jannsenite juhtimisel Ülejõel esimene üldlaulupidu
Lastele anti pärast nende Kanepi kihelkonnakoolist vabaks saamist edasi haridust kas Võru kreisikoolis või põllumajanduskoolides ja tüdrukutele kodumajanduskoolides, seda eriti Eesti Wabariigi ajal. 19 sajandi lõppu käis Erastvere vallakoolis keskmiselt 60-70 last Erastvere kooli viimane ruumikas koolimaja ehitati valla rahadega 1927.a. Koolimaja oli ehitatud 6-klassilise kooli jaoks See oli aeg, mil kool töötas veel Robert Oja käe all Tema järel sai koolijuhatajaks Aksel Pihlapuu Kooli sai mõnda aega olla ka 7-klassiline Direktoriks oli siis Lyvia Siska Kui ta Kanepisse lahkunud, tuli siis Kanepi koolist siia direktoriks Paul Edesi Siis vähenes õpilaste arv, kool läks uuesti 4-klassiliseks Direktoriks Laine Pruus Viimase aasta kooli direktor oli Luule Verrev Viimane Erastvere kool Oli puidust kahekorruseline hoone Esimesel korrusel oli kooli köök, raamatukogu, õpetajate eluruumid ja majandusruumid
Hedvig tütred • Kooliaeg • Lydia Koidula õppis esialgu isa juhendamisel kodus. Hiljem õppis ta Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekoolis. Lydia oli andekas ja usin õpilane. Juba koolis kirjutas ta kirjandeid. Pärast seda aitas ta oma isa tema ajalehetöös. • Koidula esimene proosapala "Kivirist" ilmus „Pärnu Postmehes" 1863) •Kui Lydia oli seitsmeaastane, kolisid vanemad Pärnu Ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. •Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas (hiljem avati seal muuseum) •Jannsen andis Pärnus välja esimest eesti ajalehte Pärnu Postimees. Lydia Koidula tõlkis saksa keelest artikleid, jutustusi ja kirjutas luuletusi. • TARTU (1863 – 1873) • Kui Jannsenid Tartusse kolisid, asusid nad elama Tiigi tänavale. Jannsen hakkas seal toimetama ja ajalehte Eesti Postimees välja andma. • Tartus hakkas Koidula ka rohkem aega pühendama luuletuste kirjutamisele
aastal. Esimesteks õpetajateks olid Ella Raev ja Salme Kaasik, kes mõlemad olid lõpetanud Saaremaa Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru. Salme Kaasik töötas Sassi koolis aastatel 1929 - 1933. Kui Aleksander Rauts haigestus, määrati koolijuhataja kohusetäitjaks Ella Raev. Õpetajatena töötasid Aleksander Mihkelson ja Elisaveta Ruus, kumbki oli Sassis vaid ühe aasta. 1931. aastal Aleksander Rauts suri ja 1932. aastal valiti uueks koolijuhatajaks Hermann Muri, kes kohe pälvis kolleegide ja lastevanemate poolehoiu. Hermann Muri oli 1928. aastal lõpetanud Saarema Ühisgümnaasiumi pedagoogilise haru 2. lennu ja oli olnud õpetajaks Leisis. Muri oli Sassi algkooli juhatajaks kuni 1941. aasta sügiseni, kui ta Punaarmeesse mobiliseeriti. Koos Hermann Muriga tuli Sassi kooli õpetajaks Karl Kivihall, kes aga juba 1933. aastal ametist lahkus. Samal aastal haigestus õpetaja Ella Raev ja loobus ametist.
J.V. Jannsen oli see, kes äratas Lydias huvi kirjandusliku tegevuse, talurahva ja eesti keele vastu. Vanaema Mall julgustas pojatütart luuletama Ema- Emiline Jannsen oli saksa soost, kodanlikust perekonnast. Õpetas Lydiale saksa keelt ning ranget kombeõpetust Õde- Eugenie Vennad- Julius, Leopold, Harry, Eugen Nende peres oli koduseks keeleks sasksa keel , sest ema oli sakslane Kui Lydia oli seitsme aastane kolisid nad perega Pärnu ülejõele, kus isa sai koolijuhatajaks ja õpetajaks. Elasid ülejõõe koolimajas. ( hiljem avati seal muuseum). Neli aastat õppis Lydia kodus , isa juhatusel, 1854 astus Pärnu linna tütarlastekooli , mis oli tol ajal tütarlastele kõrgemaks õppeasutuseks Baltimaal. Õppetöö toimus saksa keeles. Seal kooli õppis ära Prantsuse ja Vene keele. Eesti keelt õpetasid talle vanavanemad ja isa. Saksa keel oli kodune keel ja seda oskas ta niigi. Kooli lõpetas kursuse parimate hinnetega. See võimaldas sooritada
Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis 1885-1921. Esimene õpetaja oli Jaan Terrien. Suure-Kõpu 6 - klassiline algkool moodustati Kõpu kihelkonna kooli ja Supsi kooli ühendamise läbi 1921 aasta novembris. Kõpu vald koos Viljandi Maakonnavalitsusega ostis kooli tarvis Suure-Kõpu mõisa peaelumaja herrastemaja, mis juba mõisa planeerimise ajal seks otstarbeks määrati. Esimeseks koolijuhatajaks kinnitati 1922. aasta 8. jaanuaril Johan Kütt. Järgnevate aastakümnete jooksul toimus mitmeid kooli reorganiseerimisi. Seoses nõukogude võimu kehtestamisega muudetakse 1940. aastal Kõpu 6. klassiline algkool seitsmekompleksiliseks. VII klass saab nimetuseks Kõpu Täienduskool. Alates 1. jaanuarist 1941 on koolil uus nimi - Kõpu Mittetäielik Keskkool. Kool muutub 7- klassiliseks. Juhatajast saab direktor. SAksa okupatsioon 1841 toob tagasi Kõpu Algkooli.
vene keelt. Emakeele tunde oli 30, vene keele tunde 2. (15) On teada, et Vara koolis lapsi karistati ja seda tehti vitsaga. Lapsed said koolis vitsa iga päev peale esmaspäeva. Kui koolimaja ümbruses enam vitsu ei olnud, siis pidid lapsed ise hommikuti need kaasa võtma, kes seda ei teinud, sai 5 hoopi rohkem. Trahv koolist puudumise eest oli 10 kopikat iga puudutud päeva eest. (15) 29. novembril 1921. aastal asutati Kaarli 4-klassiline Kool asukohaga Vara mõisas, kus koolijuhatajaks oli Osvald Eglit. Kooliõpetajad said palga Tartu Maakonna Valitsuselt ja kooli majanduslikud kulud kandis Vara vald. 1922 aastal töötas Kaarli 4-klassilises koolis 2 õpetajat ning õpilasi oli 72. (15) 19 sajandi lõpp ja 20 sajandi alguse paiku oli Vara vaimu ja hariduselu väga aktiivne ja seda tänu kohalikele õpetajatele, sest kool ja seltsielu olid tihedalt seotud. Koolilapsed ja hilisemad vilistlased, olid need, kes osalesid loodud seltside tegevuses aktiivselt
aastal läkski korda eesti õppekeelega noorsoo kasvatuse seltsi algkooli rajamine. Alust eesti gümnaasiumile hakati loomma 1919. a, mil Järvamaal alustas tööd haridusosakond. Sõjaolukorrast hoolimatta suutsid alevi edukamad inimesed vaadata kaugele ette ja Tapal moodustati gümnaasiumi hoolekogu. Haridusministeeriumilt saadi Tapa Ühisgümnaasiumi avamiseks luba 1. märtsil 1919. Avaaktus peeti 11. märts ning 13. märtsil alustati õppetööd viie klassi ja 102 õpilasega Esimeseks koolijuhatajaks valiti Richard Summer. Kooli nime on aastate jooksul mitu korda muudetud: 1922. a Tapa Alevi Gümnaasium, 1923. a Tapa Alevi Tehnikagümnaasium. 1926. a Sai Tapa linnaõigused ja 1927. a nimetatakse kool Tapa Linna Ühisgümnaasiumiks. 1933. a koolireformiga kujunes koolisüsteem järgmiseks: nelja aastane algkool, viieaastane keskool ja kolmeaastane gümnaasium humanitaar- ja reaalharuga. Uue koolireformi kohaselt jäi Tapale tegutsema reaalgümnaaium ja reaalkool,
Isa perekonnanimest tuleneb ka Hans-Erik Laansalu pseudonüüm. · Õppis Rakvere 3. algkoolis. · Vanemad lahutasid, kui poiss oli päris väike. Ema abiellus uuesti ning et uues abielus oli poisike ülearune, jäeti ta vanaema-vanaisa kasvatada. · 1944. aastal kolis pere Jägala-Joale · Harjumaal õppis noormees Jägala ja Kodasoo mittetäielikus keskkoolis, kus tema vanaisa Alfred koolijuhatajaks sai. · Pärast sõda aastast 1947 õppis Hans-Erik Tallinna Elektromehhaanika Tehnikumis elektriinseneriks. · Pärast lõpetamist 1951. aastal töötas Hans-Erik mitmetes firmades · 1951-1953 töötas ta ETKVL-is energeetikuna · 1953-1972 Elektrivõrgus valvedispetserina · 1972-1992 Keilas Harju KEK-i juhtiv konstruktorina · Hiljem käivitas ta päris uue firma Harju Elekter ja asus 1992. aastal selle etteotsa
Esimeseks õpetajaks H. Tammist. Õpilasi oli 20 ringis. 1885. aastal asutati Kõpu mõisa kool Supsis (1885-1921). Esimene õpetaja oli Jaan Terrien. Suure-Kõpu 6 - klassiline algkool moodustati Kõpu kihelkonna kooli ja Supsi kooli ühendamise läbi 1921 aasta novembris. Kõpu vald koos Viljandi Maakonnavalitsusega ostis kooli tarvis Suure-Kõpu mõisa peaelumaja (herrastemaja), mis juba mõisa planeerimise ajal seks otstarbeks määrati. Esimeseks koolijuhatajaks kinnitati 1922. aasta 8. jaanuaril Johan Kütt. Järgnevate aastakümnete jooksul toimus mitmeid kooli reorganiseerimisi. Seoses nõukogude võimu kehtestamisega muudetakse 1940. aastal Kõpu 6. klassiline algkool seitsmekompleksiliseks. VII klass saab nimetuseks Kõpu Täienduskool. Alates 1. jaanuarist 1941 on koolil uus nimi - Kõpu Mittetäielik Keskkool. Kool muutub 7-klassiliseks. Juhatajast saab direktor. SAksa okupatsioon 1841 toob tagasi Kõpu Algkooli
Venemaal Oudova maakonnas. Tema ettepanekul muudeti Jalgsema kool 1886.a. ministeeriumikooliks, mille juhatajaks kinnitati H.Rink ja õpetajaks Aleksander Tamm. 1888.a. lahkus A.Tamm. Tema järglasena töötas Jüri Saar. Tähelepanuväärne oli väikese kooli õpetajate kõrge kvalifikatsioon, alates T.Kusnetsovist oli enamik koolis töötanud meesõpetajatest tollaegse juhtiva pedagoogilise õppeasutuse Tartu Õpetajate Seminari lõpetanud. 1894.a. kinnitati uueks koolijuhatajaks Vilhelm Johanson (1875-1930), keda on peetud meie põlevkivi avastajaks. Kuna ruumi jäi väheks, siis uue kooli ehitas Juhan Õunmann vähempakkumise korras 3150 rbl. eest. Kogu ehitusmaterjali muretses meister omal kulul.1909.a. muudeti senine 1.klassi ministeeriumikool 2 klassiliseks s.t. 5 õppeaastaga kooliks. Jalgsema kooli piirkonda kuulusid Jalgsema, Liutsalu ja Paistevälja külad. 1933/34. õppeaastast alates oli Jalgsema kool 6-klassiline, kuid
Jürgen ja õpetajad Jüri Vahtramäe, Johanna Laane, Liisa Kaasik, kuid... Toonase linatööstuse juhid ei soovinud vabastada nende kasutada olnud mõisahoonet. Selle tõttu paigutati õpetajad teistesse koolidesse ning võeti jalge ette kohtutee. Praeguses mõisahoones alustaski kool tööd järgmisel - 1926. aasta sügisel. 6-klassiline kool alustas tööd täiskoormusega 1928./29. õppeaastal. Eelpool mainitud õpetajatele lisandus veel Marie Sova. 1934. aastal sai koolijuhatajaks Johannes Laur ning õpilaste arv oli kasvanud juba 100 - 140 ringi. Koolil oli ka oma internaat, et kaugema kandi mehed iga päev pikka koduteed ei peaks käima. Ka õpetajad elasid koolimajas. Ruumide valgustamiseks kasutati petrooleumilampe. Alates 1940. aastast muudeti kool 7-klassiliseks. Kool õitses kuni 1960. aastani, mil Suure-Jaanis avati uus keskkoolihoone. Tagajärjeks oli see, et Lahmuse koolist sai jälle algkool. 1962
annaabi.ee 
