Ühel kaugel, kaugel maal kaua aega tagasi kõndisid mööda pikka teed pimedad kerjused. Mööda sama teed tuli vastu neile mees elevandi seljas. Kerjused kõndisid elevandile vastu ja ei astunud üldse kõrvale. "Teelt eest ära!" karjus mees. "Kas te ei näe, et teie ees on elevant? Ta tallab teid lömaks!" Kerjused hüppasid teelt kõrvale! Üks neist ütles siis ehmatusega: "Kuidas me võisime teada, et meie ees on elevant? Me kõik oleme ju pimedad." Teine pime aga lausus: "Auväärt isand, võib - olla te ütlete, missugune see elevant õige on? Pole kunagi sellist looma kohanud" "Tulge ja katsuge teda," tegi elevandi peremees ettepaneku. "Siis te võite endale ette kujutada, missugune tore loom on elevant." Pimedad tegidki nii. Nad tulid elevandi juurde ning hakkasid teda katsuma. Üks puudutas sabaotsa, teine jalga, kolmas kõrva, neljas lonti, viies külge. Elevant oma peremehega läksid oma teed. Aga kerjused jäid rääkima, milline loom see elevant siis ...
Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970; ühisväljaandena pealkirjaga "Lugu lendavate taldrikutega", 1973), samuti "MärgutuledPadalaiul" (1977). R. koo-lieelikuile kirjutatud juttudest on eriti suure populaarsuse võitnud "Sipsik" (1962) koos oma järjega "Anu ja Sipsik" (1970)
Kingpoolest ja Sammalhabemest („Naksitrallid” I-II 1972-1975, „Jälle need naksitrallid” I-II 1979-1982). Naksitrallide tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride (tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jmt keelde). Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale mõeldud lugudes on autor õnnestunult tabanud eakohase romantika ja/või seikluslikkuse õhkkonda („Tuli pimendatud linnas” 1967, „Lugu lendavate taldrikutega” 1969 jt). Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt).
1966 ,,Väike Laisk ja Suur Laisk" 1967 ,, Koer taskus" fantaasiarikkus ja sisukad probleemid 1969 ,,Nurrmootor" jutud Pruunitäpiline mutter; Nurrmootor;Ühe osutiga kell 1976 ,,Päkapikk Pikapäkk" kogu 1977 ,, Kissellikad" seeria perekonnapilte 1982 ,, Kõik räägivad" luule-proosa segakogu Lasteproosa tegelasteks fantastilised olendid, lapsed või loomad. Huumor. 6 Keskmisele ja vanemale koolieale: 1963 ,,Matk ilma marsuudita" 1964 ,,Tuul peas" 1968 ,, Toomas Linnupoeg" I 1968 ,,Miks sa vahid?" kooliõpilaste omavahelised suhted 1974 ,,Soovid tagurpidi" 1979 ,,Uks endasse" 1981 ,, Väike malemäng tänaval" 1987 ,,Kalad akvariumis" 1983 ,, Väiksed võililled" memuaariline Eno Raud 1954 Moskvas välja antud Tak ili tak 1957 eesti keeles ,,Nii või naa" 1957 ,, Roostevaba mõõk" 1959 ,, Mõru kook"; ,,Imepärane kiikhobu"; ,,Sõjakirves on maha kaevatud"
Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud mõtlemise õpetus "Nii või naa" ja keskmisele koolieale kirjutatud poistejutt "Roostevaba mõõk" (mõlemad eesti keeles 1957) - tutvustavad küpset, oma ainealadel kodus olevat, huumorimeelset ja sõnasuutlikku autorit, kelles tänase Eno Raua jooned on selgesti tunda. Teiseks: ei ole võimalik kindlaks teha, kas E. Rauale on proosa omasem kui värsid, sest ka luulevormis on ta end tähelepanuväärselt avaldanud. Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab
Pikemas jutustuses "Puujumal" (1971) kajastub pinnalise tsivilisatsiooni ja vanade tavade kokkupõrkest sugenev traagika. Mõlemad on tõsiselt arvestatavad raamatud, eriti "Puujumala" kriitilised noodid mõjuvad lausa hoiatavalt. Kas ei pane siis imestama näiteks see, et ei ole võimalik tõdeda, millal ta oleks olnud esmakatsetusi tegev algaja kirjanik. Juba esimesed raamatud - mudilastele määratud mõtlemise õpetus "Nii või naa" ja keskmisele koolieale kirjutatud poistejutt "Roostevaba mõõk" (mõlemad eesti keeles 1957) - tutvustavad küpset, oma ainealadel kodus olevat, huumorimeelset ja sõnasuutlikku autorit, kelles tänase Eno Raua jooned on selgesti tunda. Teiseks: ei ole võimalik kindlaks teha, kas E. Rauale on proosa omasem kui värsid, sest ka luulevormis on ta end tähelepanuväärselt avaldanud. Kolmandaks: ei ole võimalik määratleda, missugusele vanu seastmele E. Raud kõige edukamalt kirjutab
", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Lastekirjandusse tuli L. Tungal värssidega. 70-ndate aastate keskel ilmusid pildiraamat ,,Karune lugu" ning värsivihikud ,,Koera elu" ( 12 luuletust erinevatest koeratõugudest ), ,,Hundi lugemine" ( samuti loomadest ) ja ,,Mooni avastamine". Raamatus ,,Hundi lugemine" on tihti võrreldud looma elu lapse omaga, kasutatud pahupidisust ja kujutlusmängu. Emale pühendatud värsiraamat ,,Mooni avastamine" sobib lugemiseks keskmisele ja vanemale koolieale. See kogu on tõsisem ning kajastab murdeealise noore inimese hingeelu, suhteid ema ( ,,Emale" ), sõprade ja klassikaaslastega ( ,,Laagrist tulles", ,,Klassivennad" ). Sisse on toodud ka mõningaid koolielu probleeme ( ,,Ekskursioon" ). Kolm järgmist luuleraamatut ,,Väike ranits", ,,Seltsis on segasem" ja ,,Tere- tere!" on suunatud nooremale lugejale. Teemalt on kogud mitmekesised. Koolieelikute värsid kogus ,,Seltsis on segasem" sisaldavad mängulist ja muinasjutulist, esemete elustamist
TA ON KANADA KIRJANIK JA LOODUSE UURIJA. 3 Seiklusjutte maalt ja merelt. ,,Seiklusjutte Maalt ja Merelt" on teatavasti nõukogudeaegne imetore raamatusari, mida enamus meie vanematest lapsepõlves või hiljem lugenud on. Sari koosneb 55 raamatust. "Seiklusjutte maalt ja merelt" on peamiselt 1950ndate lõpus Eesti Riikliku Kirjastuse poolt avaldatud seiklus- ja fantastikaraamatute sari nooremale ja keskmisele koolieale. Aastatel 1955 1962 ilmus sarjas kokku 55 välisautorite teost. Paljud ilmunud raamatutest olid esmatrükid eesti keeles ning on hiljem korduvalt taasavaldatud. Raamatud trükiti peamiselt trükikojas "Ühiselu", mõned teosed ka trükikodades "Kommunist" (6 teost), "Punane Täht" (2 teost) ning Hans Heidemanni nimelises trükikojas Tartus (1 teos). Tiraazid olid üsna suured, harilikult 30000-40000 eksemplari. Väikseimate tiraazidega on
põhinevad jutud (Suure Kivi lood, Kui veel telekat ei olnud). HENNO KÄO RAAMATUD: · ,,Suure Kivi lood" (1985) , kus ta kirjeldab köitvalt kõige igapäevasemat ümbrust oma lapsepõlvekodus Saaremaal, minnes sellelt kirjelduselt sujuvalt üle nägemusliku, mälestusliku ainese juurde. Lugemispõnevust suurendab palade salapära. · ,,Kui mind ültse olemas ei oleks" (1986, 1999). See raamat on mõeldud nooremale koolieale. Suurem osa raamatu lugudest kujutab iseenese kellekski või millekski mõtlemise mängu, mis arendab laste kujutlusvõimet. Lustakate lugude sekka on põimitud lüürilisemaidki. Pildid on joonistatunud Henno Käo ise. · ,,Oliüks" (1989). Raamat on saanud 3.koha Nukitsa konkursil 1992. Selles raamatus on kirjanikul saladuslik sõber nimega Oliüks, kes pajatab talle vahvaid lugusi. · ,,Kuningas, kuninga kass ja teised" (1993)
klassikalistes luulevormides kui lihtsates laululistes stroofides. Tungla luulet on korduvalt viisistatud ning ta on kirjutanud palju ka otseselt laulutekste. Tungal on avaldanud inimsuhteid ja perekonnaprobleeme puudutava jutukogu "Ilus vana naine", on esinenud publitsisti ja kriitikuna ajakirjanduses, käsitledes eriti viimase aja maakultuuri ja kooli staatust. Viljakas ja mitmekülgne on olnud Tungla tegevus lastekirjanikuna. Mudilastele ja nooremale koolieale on Tungal avaldanud sõnaleidlikud värsiraamatud ja vihikud "Karune lugu", "Koera elu", "Hundi lugemine", "Mooni avastamine", "Väike ranits", "Tere-tere", "Põrsas Pamp" jpt. Tungla laste- ja noorsooproosat on ilmunud raamatutes "Neitsi Maarja neli päeva", "Pool koera", "Kirju liblika suvi", "Kristiina, see keskmine", "Kartul, lehm ja 5
1967. aastaks ilmus tema esimene raamat ,,Käopoja tänu''. Jõgisalu esimene lugu oli ,,Sipelgas ja tigu'', mis läks kohe ka aabitsasse. Siis hakkasid tulema kirjaniku sulest juba jutupauniku ning seejärel matkalood. Pärast koolmeistri kohast loobumist kirjutas Harri Jõgisalu raamatu ,,Kärp''. 2.2 Loomingu lühitutvustus 2.2.1 Lasteraamatud loodusest. *,,Käopoja tänu'' - Kirjastus ,,Eesti Raamat'' Tallinn 1967, toimetaja Helle Michelson. Raamat on mõeldud nooremale koolieale. Ühtekokku on "Käopoja tänus" kolmkümmend kolm lugu. Viit-kuut neist söandaks muinasjutuks lugeda, ülejäänuid - proosavalmideks; viimast siiski mõningati kõhklemisi - on nende hulgas ka palasid, mis vormipuhtad valmid nagu ei oleks. Jõgisalu on loodusest nähtu lihtsalt valmivallatult ja mõtte jaoks laia tagamaad jättes kirja pannud. Autor ei tõtta naeru ise ära naerma ja hoidub lohisevast moraalist, millest klassikalinegi valm alati vaba ei ole
vestern, vesterni paroodiad, spagettivestern, komöödiavestern ja vestern-seebiooper." (McQuail 2000). W on vestern: A: "W on hea" [C1, p, (psühholoogiline vestern)]; B: "W on halb" [C1, k (komöödiavestern)]; C: "W on kesine" [C1, v (vesternseebiooper)]. Probleemid: 1.On see tõlgenduslik monism (alakategooriaid on ju palju)? 2.Kunstilise ja mitte-kunstilise kategooria demarkatsioon! Maal (kubism, marinism)? Vestern (komöödia- vestern, vesterni-paroodia)? Romaan (vanemale koolieale, nooremale, kooliealisele)? 4. Funktsionaalsus: Isikud võivad nõustuda K-tõlgenduses (nt funktsionalistlik kategooria), ent hinnangulised erinevused võivaid tuleneda kategooria eri aspektidest. (vt Lamarque & Olsen 1995). Saame eristada ja võtta eraldi hindamise aluseks: Eesmärk (mida tahab saavutada), Eesmärgi saavutamise edukus (kas saavutas?), Eesmärgi saavutamise viis (kuidas saavutas). Näide: Oletame, et kategooriaks teatavat tüüpi didaktiline romaan, mille
ÕR lapsed vajavad spetsiifilist õpetust ja abi. Need probleemid iseenesest üle ei lähe. Mis siis aga ikkagi arengus juhtub? Eelkoolieas ei tunne huvi õpitegevuste vastu – kui teised tunnevad tähtede-numbrite vastu huvi, siis neil seda ei teki või kui tekib, siis on huvi väga lühiajaline. infantiilne käitumine, eelistab mängimist – vanusest pisut nooremale vanusele omane käitumine. Mida lähemale koolieale, seda selgemaks see käitumine saab. Iseloomulik nii ÜÕR kui ka SÕR lastele. Kõne arengu probleemid – need on praktiliselt kõigil õpiraskustega lastel (v.a düskalkuulia). Sõltuvalt vaimsest võimekusest ja probleemi sügavusest on need vähem või rohkem märgatavad, aga lähemal uurimisel on nad alati olemas. Eelkoolieas reeglina ÕR ei diagnoosita. Üldiselt ei uurita lapsi sel ajal nii põhjalikult, et märkaks kõnearengu probleeme
nominendiks. (Krusten 2004: 123). 4.2. Luulekogud ,,Tere!" ja ,,Minu laul" Vilepi esimesed lasteluulekogud ,,Tere!" (2002) ja ,,Minu laul" (2003) on temaatikalt ja meeleolult väga sarnased. Peamisteks märksõnadeks on kodusoojus, huumor, nägemis- ja äratundmisrõõm. Autor keskendub rõõmule, selle tekitamisele ja edasiandmisele. Nendesse kogudesse on koondatud enamik 90ndate lõpus kirjutatud luuletusi. Luulekogud on adresseeritud nooremale koolieale, kuid neid luuletusi võib arvata 53 lugemisväärseks ka suurematele lastele, täiskasvanuteni välja. Täiskasvanud võiksid seda kogu lugeda raamatutest saadava positiivse laengu pärast. Optimistlikud, humoorikad ja leidlikult puänteeritud luuletused sobivad lugemiseks kõigile. Eelkõige tavalise perekonna igapäevaelu seikadest rääkivad värsid paistavad silma
annaabi.ee 
