Uurimuse järgi jaotati osalised 3 gruppi. Grupile A anti teada, et ometigi erineb grupp B neist mõtlemisviisi poolest, on neil sarnane muusikamaitse. Ja grupile B anti teada, et neil on väga erinev muusikamaitse võrreldes grupiga A. Ja kolmas grupp oli kontrollgrupp, kellele ei antud muusikaliste eelistuste kohta üldse informatsiooni. Esmalt oli vaja jagada õpilased kahte põhilisse leeri, milleks kasutati ,,divergentse" mõtlemisega gruppi ja ,,konvergentse" mõtlemisega gruppi. Seega grupile A anti teada, et kõik seal grupis on vastavalt siis ,,divergentse" mõtlemisega. Ja grupile B anti teada, et sealsed on kõik ,,konvergentse" mõtlemisega. Seejärel hakkasid osalised täitma ankeeti, kus pidi hindama 10 erineva omadussõnaga (0-11 skaalal) oma gruppi ja siis teiste gruppi. Samamoodi pidi ka hindama teiste gruppi arvamust enda grupi suhtes. Omadussõnade seas oli näiteks ,,usaldusväärsed", ,,ülbed", ,,igavad" jne. Omavahel ei
stiile. Ta on jaganud need kolme gruppi: ratsionaalne, empiiriline ja metafoorne. Mina kaldun arvama, et info hankimise osas rakendan ma ise ratsionaalset stiili, mida iseloomustab ratsionaalne mõtlemine, abstraktne arutluse ja võrdlemine. D. Kolbi on välja toonud isiksuseteooriatele rajaneva stiilisüsteemi. Selle alla kuuluvad neli stiili : divergentne, konvergentne, assimilatiivne ja akommodatiivne. Uurides neid stiile, siis kaldun arvama, et kuulun ise pigem kas konvergentse või akommodatiivse stiili alla. Leian, et mõlemast stiilist leidub minus jooni. Näiteks konvergentse stiili juures on öeldud, et toetuvad probleemide puhul loogilisele mõtlemisele, samas on ka vähe emostsionaalsed ja sotsiaalsed. Samas akommodatiivse puhul näen endas seda, et peamiseks tõesuse kriteeriumiks peetakse isiklikku kogemust ja aktiivset tegutsemist. Motivatsiooni- ja sotsialisatsiooni teooriat uurides, arvan, et jään sinna kuskile keskele.
IV teema eksam: töömälu ja mõtlemine 1. Kasuta eestikeelseid võõrsõnu lünkades. Teadmised ja kogemused parandavad enamasti konvergentse mõtlemise kvaliteeti, kuid divergentset mõtlemist nõudvates ülesannetes võivad esile kutsuda fikseerumist. 2. Algoritm on reegel, mis garanteerib sobivale ülesandele kohaldades alati õige lahenduse. Selliste reeglite kasutamine on iseloomulik süstemaatilisele mõtlemisele. Heuristik on reegel, mis võimaldab jõuda õige lahenduseni tuttavas ülesandes, kuigi ei garanteeri seda. Selliste reeglite kasutamine on iseloomulik heuristilisele mõtlemisele. 3
Basalt väikeseteraline, gabro suureteraline vahe kristalliseerumise kiiruses(basalt kiire, gabro alglane). Liiva mattudes nooremate setete alla moodustub liivakivim. Laamad( u. 200 laamat olemas) Liiguvad vahevöös toimuva konvektsiooni toimel. Laamade äärealad: · spreading e. lahknemine(divergentne situatsioon <= => ) · kollisioon, üksteise suunas põrkuvad(konvergentne situatsioon =><= ) · liikumine teineteise suhtes, transformmurrangus, nihkumine Konvergentse e. Põrkumise 3 võimalust: ookealine laam vs. ookea. laam; ookea. laam vs. kontinentaalne laam ;kont. laam vs. kont. laam. Konvergentsed äärealad põrkumine . Raskem laam sukeldub alati kergema alla. Nt: Euraasia laama(Jaapan) ja Vaikse ookeani laama põrkumine. Nähtused: vulkaanilise saare teke, maakoor hävib, vilkaanide ja maavärinate teke, moondekivimite teke Nt: Lõuna-Ameerika laam ja Nazca laama põrkumine - moondekivimite ja magma teke, volkaanid, maavärinaf, kurdmäestike teke
ülesannete lahendamisele. Varasemad uurimused on analüüsinud kas divergentset mõtlemist (eelkõige esemete ja mängumaterjali alternatiivseid kasutusviise) või konvergentset mõtlemist (nt keppide ühendamisega seotud uurimused). Pepler ja Ross uurimuse tulemus sarnaneb Sylva jt ning Smith-Duttoni uurimuse tulemustele, mille järgi lapsed, kes mängisid materjaliga divergentsel viisil, olid paindlikumad ja lähenesid leidlikumalt oma ülesannete lahendamisele. Konvergentse ja divergentse mängu võrdlemine näitas ka seda, et konvergentsete mängukogemuste mõju oli spetsiifiline, samal ajal kui divergentsed mängukogemused olid üldisemad, andes võimaluse läheneda probleemile loovalt. Kokkuvõttes võib Pepleri ja Rossi töö põhjal väita, et laste mängul konvergentse ja divergentse materjaliga oli positiivne, kuid erinev ja sealjuures lühiajaline mõju ülesannete lahendamisele.
Õpieelistus Visuaalne õppija Eelistab õpetamist piltide abil Verbaalne õppija Eelistab õpetamist sõnade abil 11. Millist kaht J. Guilfordi intellektuaalse aktiivsuse mudeli mõtlemise tüüpi kasutatakse loomingulisuse avamiseks? Guilfordi teooria kohalselt sünnib informatsiooni produtseerimisel mälust kas konvergentne või divergentne (mõtlemis)produkt. Konvergentse mõtlemise all peetakse silmas arutlust, mis viib ainsa, loogiliselt paratamatule ja korrektsele lahendusele või järeldusele. Konvergentse mõtlemise alla liigitub põhimõtteliselt igasugune toimimine kindla mõttemalli või algoritmi alusel. Divergentse mõtlemise väljundiks on mitu võrdväärset lahendusvarianti. Tavaliselt hinnataksegi kreatiivsust väljapakutud lahenduste hulga põhjal. 12
oklusioonifront. Lopuks on kogu soe ohk sunnitud maapinnalt korgemale tousma ja seal isoleeritult pöörlema. Kuna niiskuse ja energia juurdevool tsuklonisse on katkenud, haabub tsuklon pikkamööda ja polaarfront taastub endisel kujul.. eestit mojutavad lainetsuklonid tekivad koige sagedamini pohja atlandi kohal ja liiguvad uldises laanevoolus euroopa kohale. · Iseloomustada konvergentset ja divergentset ohuliikumist, nende seos tsuklonite ja antitsuklonitega konvergentse ohuliikumise korral toimub ohuvoolude koondumine. Koonduv ohk on sunnitud mööda jugavoolu telge maapinna poole laskuma. Maapinna lahedal tekib antitsuklonaalne keeris ja korgrohkkond, milles ohk valgub keskmest eemale(e. divergents). Õhu tousmisel kujuneb maapinnalahedases kihis valja tsuklonaalne keeris ja madalrohkkond. Niipea kui tsuklonaalne ohukeeris on moodustunud, kujunevad frondid ja tuupiline lainetsuklon on tekkinud. Tsuklon liigub mööda jugavoolu telge uldsuunaga kirdesse.
muutuda) 2) )kõrvaldada õppimistakistused (sh konfliktid, esmavajaduste rahuldamatus, korralagedus, määramatus, halb enesetunne jne) 3) aidata muuta eelarvamusi, maailmavaadet (oma elu uurimine, selgitamine, interpreteerimine ja konfronteerimine, reflekteerimine-tagasiside, küsitlemine, soovitused ja manitsused, modelleerimine, vabastada klient elamisest teiste oootuste järgi, teravdamine läbi enesedemonstratsiooni) Konvergentse mõtlemise muutmine eeldab töötajalt alustamist kliendi tasemelt (Goldstein 1983), aktsepteerides tal olemasolevat reaalsuse mõistmist. Sealt edasi on neli strateegiat: · Tähenduse esiletoomine kliebdid kõnelevad laiemalt oma mõtetest ja kontseptsioonidest, nõnda, et ebajärjekindlus ja vigane mõtlemine esile tuleb · Tähenduse projitseermine kliendid näitavad, kuidas nende mõtlemine töötab.
Psühholoogia alused 76 Reeglina on loovad inimesed tavainimesega võrreldes laiemate huvidega, sõltumatumad ning enam huvitatud filosoofilistest ja abstraktsetest probleemidest. Samas on tähendusrikas asjaolu see, et loovus ja intelligentsus pole omavahel tugevas seoses. See tuleneb asjaolust, et intelligentsuse testid on loodud mõõtma eelkõige konvergentse mõtlemise oskusi. Loova ja kriitilise mõtlemise juhendid n Defineeri probleemid uuesti (kas abstraktsemalt või konkreetsemalt),neid alaprobleemideks jaotades. n Lähene kriitiliselt, ära võta olemasolevaid eeldusi või oletusi passiivselt omaks. n Kasuta analoogiaid. n Mõtle lahknevalt. Näiteks kujuta ülesande lahendamist ette olukorras, kus tavalise (tüüpilise) lahenduskäigu kasutamine on keelatud. Kujuta end teiste inimeste olukordades. n Kasuta heuristikaid
hajutatud. Ainult sellisel juhul saab toimuda ajus oleva hajutatud informatsiooni sõlmimine, kuid see on alles sõlmimisprotsessi baasprotsess. See eeldab ilmselt sellist närvirakku ( või närvirakke ), mis asub ajus teatud tasandil ja seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Võtame eelneva näiteks selle, et meil on kolm neuronit, mis ei ole omavahel neuronaalselt ( ja seega funktsionaalselt ) seotud. Neuron X töötleb objektide kuju, neuron Y aga nende suurust ja neuron Z aga nende värvust. Kui aga need kolm neuronit saadavad oma impulsid ( mitte ajas korraga ) neljandale neuronile ( neuronile J ), siis info ongi sõlmitud. Näiteks neuron X saadab impulsi neuronile J, mis annab teada, et näiteks pall on ümmargune
Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse. See võimaldab närvisüsteemi funktsioneerimise paindlikkust, olles väga plastiline. Infotöötlus on seega väga mahukas. Näiteks üks ja sama neuronitesüsteem on võimeline töötlema väga palju ja erinevaid funktsioone.
Närviraku sünaptiliste ühenduste keskmist arvu arvatakse olevat umbes 2000 - 20 000, kuid näiteks ahvi motoorses ajukeskuses ulatub see arv lausa 60 000-ni. Neuronite vahel võivad olla koonduvad ehk konvergentsed ja lahknevad ehk divergentsed seo- sed. Kui närvirakk, mis asub ajus teatud tasandil, seostab suurema hulga rakkudega, mis asuvad ajus madalamal tasandil. Nendelt saabuvad närviimpulsid koonduvad mainitud närvirakule. Sellisel juhul on tegemist koonduva ehk konvergentse seosega. Kuid lahkneva ehk divergentse seose korral on ajus oleva mingi taseme rakk seotud paljude rakkudega kõrgemal tasandil, millele ta saadab palju hargnevaid närviimpulsse. Selline närvivõrgustikude struktuur loob väga suure keerulisuse. See võimaldab närvisüsteemi funktsioneerimise paindlikkust, olles väga plastiline. Infotöötlus on seega väga mahukas. Näiteks üks ja sama neuronitesüsteem on võimeline töötlema väga palju ja erinevaid funktsioone.
annaabi.ee 
