organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral põimunud sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast, õiguskorrast jne, sest eelnimetatud kordade kujunemise aluseks on eriliigilised sotsiaalsed normid. Kordadest, mida iseloomustab samaaegselt ühtsus,
omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Keeleline suhtlus tähendus ja heli (keele duaalne põhiolemus). Keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile. Sümboli tähenduse ja vormi suhe on konventsionaalne. Tähenduse ja vormi suhe sümbolis on arbitraarne (meelevaldne) ning konventsionaalsuse tõttu ka paratamatu (minevikus loodud sõnad). Sümboli motiveerimatus. Sündmuse ja referendi arbitraarse seose tõttu erinevad sama tähendusega sõnad eri keeltes vormi poolest täiesti suvaliselt. Erandiks on onomatopoeetilised sõnad hääli matkivad sõnad (nt auh-auh). Loomulikke keeli iseloomustab kaksikliigendus. Tähenduse ja vormi sõltumatus <-esimene liigendus. Esimesele liigendusele (tähendus/vorm) lisaks jaguneb sümboli vorm väiksemateks
oma liikmete käitumise reguleerimiseks. Need on kirjas dokumentides ja on kohustuslikud liikmeskonnale. Nende täitmist tagab korporatsioon oma organite kaudu. 3) Tavad ja traditsioonid 4) Religioosed normid usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5) Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid ehk viisakusreeglid. 6) Õigusnormid 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE JA KOHT SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEMIS. Lk 38 - 39 Õigusnorm riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused.
Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Religioossed normid on tihedalt seotud usulis-eetilise maailmavaatega ja nende normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, kirikust või usulahust. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustatud neid küllaltki erinevalt. 2. Kirjutatud ja kirjutamata õigus Aeg, kui puudusid kirjutatud õiguslikud allikad – nimetatakse õiguse eelajalooks, ius non scriptum. Otsustamise aluseks olid kehtivad käitumisetalonid. Väljaheitmine, veritasu jms –
normide süsteemid erinevad üksteisest sõltuvalt tunnustatavast maailmausundist, usulahust või kirikust. 19 Religiooninormide täitmist tagatakse väliste sanktsioonidega nagu näiteks viitega põrgule või paradiisile. Öeldakse, et inimene, kes ei täida religioosseid norme läheb pärast surma põrgusse ning vastupidi, kes täidab neid, paradiisi. 7.6. Välise kultuuri (ehk kombestiku) normid Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid, reguleerivad indiviidi käitumise välimist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt. 20 8. Õiguse ja moraali seos Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Samas ei ole õigus aga esimene sotsiaalne kord. Nimelt on seda olnud ka moraal kui ka tavad.
Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. Religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Välise kultuuri normid ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusreeglid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Need normid on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale ning aegade jooksul on erinevad sotsiaalsed kihid väärtustanud neid küllaltki erinevalt. Õigusnormi mõiste ja liigid. Sotsiaalse normi ühe alaliigine on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1) ta on inimeste käitumise reegel, 2) ta on üldise iseloomuga reegel, mis on
Tekivad nõuded pärimisõiguse alusel: Ülalpidamine pärandi arvel (PärS § 132) Isiklik kasutusõigus kodule (PärS § 16) Õigus kodusele sisustusele (PärS 17) 13 Tänapäeva abielulahutusõiguse põhimõtted (Schwab) Süüprintsiip lahutuse põhjuseks on ühe abikaasa süü. Purunenud abielu printsiip Konventsionaalsuse printsiip Eestis? Abielu lahutamiseks pädevad isikud Perekonnaseisuasutus (lõpeb kande jõustumisest): (PKTS § 3 lg 1, PKS § 64) Notar: (PKTS § 3 lg 8,NotS § 29 lg 3 p 7) Kohus (lõpeb kohtuotsuse jõustumisest): (PKS § 65) Abielu lahutamise alused (PKS § 64; § 67) Kokkulepe (perekonnaseisuasutus) Abielusuhte pöördumatu lõppemine (eeldus § 67 lg 2; 2 aastat lahuselu) Abielu lahutamise õiguslikud tagajärjed
kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja
organisatsioonidega. // Tava Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid Reguleerivad indiviidi käitumise välist külge, on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale. // Õigusnorm Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? 1) Lähtub riigist
organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. // Tava – Harjumusel põhinev käitumisreegel, erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. // Religioossed normid – Usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga ka normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. // Välise kultuuri ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse normid – Reguleerivad indiviidi käitumise välist külge, on diferentseerunud vastavalt sotsiaalsele ja kultuurikeskkonnale. // Õigusnorm – Riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile ja mis on õigusnormi funktsioonid? 1) Lähtub riigist. 2) Tagatakse riigi sunniga
kantakse sageli ka traditsioonid, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni sihipärase tegevuse tulemusel või toetusel (nt üliõpilaseks pühitsemise tähistamine) ja seonduvad tihti vaid konkreetse kollektiiviga. 4. Religioossed normid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, aga samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. 5. Välise kultuuri ehk kombestiku normid ehk konventsionaalsuse normid (tavakeeles viisakusnormid) reguleerivad indiviidi käitumise välist külge. Sotsiaalsete normide süsteemis on erilise tähendusega õigusnormid. 3.2. ÕIGUSNORMI MÕISTE Sotisaalse normi ühe alaliigina on õigunormile omased kõik sotsiaalsete normide liigitunnused: 1. ta on inimese käitumise reegel, 2. ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele ja 3
organisatsiooniväliste kohustuste täitmist (nt vastavalt juhend personali tööle võtmiseks ja kauba vastuvõtmiseks). Religioossed normid ehk religiooninormid on usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti usuühenduse korraldust ja funktsioone reguleerivad normid. On tigedalt seotud usulis- eetilise maailmavaatega. Täiendavalt nimetatakse veel välise kultuuri norme ehk kombestiku ehk konventsionaalsuse norme (viisakusreegleid), mis reguleerivad inimeste käitumise välist külge. Kogumis koosneb elu ühiskonnas mitmetest omavahel suuremal või vähemal määral põimunud sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast, õiguskorrast jne, sest eelnimetatud kordade kujunemise aluseks on eriliigilised sotsiaalsed normid. Kordadest, mida iseloomustab samaaegselt ühtsus,