Orkester mängis spetsiaalselt avatseremooniaks komponeeritud hümni. Templisse suundus rongkäik, milles neli meest kandsid Mõistuse jumalannat. Jumalanna, valges riietuses kaunis naine, istus toolil, peas revolutsiooni ajal populaarseks saanud früügia müts, käes piik. Teda saatsid pärjatud peadega neiud valgeis rõivais. Mõistuse jumalanna ees pidas üks jakobiin Pierre Gaspard Chaumette ristiusuvastase kõne ja palus seejärel Konventi, et see nimetaks Notre-Dame`i Mõistuse templiks. • Uut kultust hakati juurutama ka paljudes teistes kirikutes. Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad, põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid. Kirikute väärtasjad riik võõrandas. Uue kultuse teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule ja kuulati muusikat. Loodeti, et selline üleminek on usklikule kergem kui religioonist lahtiütlemine. Enamik
tõusu märki, vaid ka kui taotlust lahendada linnaelanike, eeskätt kaupmeeskonna üht sotsiaalset probleemi -- tagada leskedele ja vallalistele tütardele seisusekohane elujärg. · Liivimaa reformatsioonieelse kirikuelu uurimist raskendab allikate vähesus. Piiskoppide ja toomkapiitlite tegevusest on paremini jälgitav poliitiline külg, kogudusekirikute ja kloostrite puhul aga majanduselu. · Keskaja lõpul oli Eestis kokku 12 kloostrit ja kerjusordude konventi: tsistertslaste mungakloostrid Padisel. Kärknas, nunnakloostrid Tallinnas ja Lihulas, dominiiklaste konvendid Tallinnas ja Tartus, frantsisklaste konvendid Tartus, Viljandis ja Rakveres, naistertsiaaride
Vaenulikult võtsid Vendée talupojad vastu Rahvuskaardi moodustamise, milles nad ei tahtnud osaleda. Vastuseks meeste registreerimisele Rahvuskaarti puhkes mäss Moncontant'is. Algas kodusõda. Kriitilises olukorras oli selge, et zirodiinidest ministrid ja valitsusorganid on muutunud teovõimetuks. Oli vaja tugevamat võimu, Konvent otsustas luua erakorralise võimuorganina Rahvapäästekomitee. 1793 aasta kevadel zirodiinide ja jakobiinide vaheline võitlus teravnes. 15.aprillil ilmus Konventi järgmine Pariisi kommuuni delegatsioon, milles nõuti 22 zirodiini saadiku konvendist kõrvaldamist. Mis ei läinud läbi. Võitlus zirodiinide ja jakobiinide vahel oli kandunud Pariisist provintsidesse. Osutus, et Lõuna-Prantsusmaal olid zirodiinid kohaliku kodanluse ja ametnikkonna seas kindlas ülekaalus, aprilli lõpus võtsid zirodiinid koos föjaanidega võimu üle Marsailles's [mahr-sei]. Konvendi komisjon kihutati minema ining hakat jälitama jakobiine, Toulonis [tuu-loh] liitusid
personifikatsioone, Notre Dame'i (Püha Jumalaema) kirik kuulutati Mõistuse Templiks. Jakobiinide kukutamine 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid Konvendi toetuse kaotanud Robespierre mõistis ilmselt, et võitlus on juba kaotatud ning keeldus parlamendi vastu relvajõudu kasutamast. Nii võeti ta sama päeva õhtul uuesti kinni ning
14. sajandi keskel vahetus Tallinna maahärra. Ajendatuna sisepoliitilistest raskustest ja rahapuudusest, müüs Taani kuningas oma Põhja-Eesti valdused koos Tallinnaga 1346. aastal Saksa Ordule. Kõik olulisemad Tallinna kiriklikud asutused rajati 13. sajandi jooksul: 1230. aastatel pandi alus Niguliste kirikule, 1267. aastal mainitakse esmakordselt Oleviste kirikut, 1240. aastate lõpul kolisid Toompealt all-linna dominiiklased, hakates välja ehitama Katariina konventi, sajandi keskel rajati tsistertslaste Mihkli nunnaklooster. Toompeal resideerival Tallinna piiskopil oli vaimulik võim kogu Põhja-Eesti üle, kiriklikult allus ta Lundi peapiiskopile. Tõenäoliselt tegutses Toompeal juba 13. sajandil toomkool, esimesed kirjalikud teated sellest koolist pärinevad 14. sajandi algusest. Umbes samast ajast oli ilmselt kool ka dominiiklaste konvendis, 15. sajandi esimesest poolest alates ka Oleviste kiriku juures. 15
peetava mõttevahetuse peamised osalised(Euroopa Parlament). Konvendi eesmärk oli valmistada võimalikult läbipaistvalt ette järgmine valitsustevaheline konverents, käsitledes nelja põhiküsimust, mis tõstatuvad seoses ELi tulevase arenguga: pädevuste parem jaotus, liidu vahendite lihtsustamine, rohkem demokraatiat, läbipaistvust ja tõhusust ning põhiseaduse väljatöötamine Euroopa kodanikele(Euroopa Parlament). Konventi kuulusid Kokkuvõte 26 veebruaril 2001 allkirjastatud Nizza lepingut peetakse üheks oluliseks lepinguks Euroopa Liidu ajaloos. Selle lepinguga muudeti nii Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjonide kooseisude arvu kui ka nende rolli ja mõjuvõimu. Lisaks muudeti ka kohtusüsteemi ja hääletamissüsteemi, mis pidi viimast muutma paremaks ja ausamaks. Selle lepingu üks suurtest plaanidest oli, et ühendus oleks valmis tulevasteks suurteks laienemisteks. Sellel
lõppdaatumiks siiski pidada 1799. aasta 18. brumääri riigipööret, mil võimule sai revolutsiooni ajal kiiret karjääri teinud kindral Napoleon Bonaparte, kes järk-järgult revolutsioonilisuse valitsusorganeist ja suures osas ka valitsusprintsiipidest kaotas. 1794. aastal aga ei püüdnud võimule tulnud nn. termidoorlased ehk mõõdukamad jakobiinid ja "Soo" liikmed revolutsiooni otseselt lõpetada, vaid anda sellele teine eesmärk ning kehtestada teised valitsemisprintsiibid. Konventi kutsuti tagasi ellujäänud zirondiinid ja püüti moodustada laiapõhjalisemat valitsust. Parlamendi juurde loodi palju komisjone, mis pidid administreerimisega paremini toime tulema ning samas välistama ka selle, et ükski neist liialt mõjukakas saaks. Ka Pariisi Kommuun kui ohtlik võimuorgan kaotati, linn jagati 21-ks regiooniks, kusjuures igaühel neist oli oma linnapea (meer) ja valitsus. Esialgu toimusid jakobiinide ja teiste
10. augustil 1792 algas Pariisis taas ülestõus, vallutati kuningaloss ja kuningas ise vangistati. Kuningast oli saanud kodanik nimega Louis Capet (mingi Bock). Veel samal õhtul kutsus Seadusandlik Kogu kokku uue rahvaesinduse Konvendi. 22. septembril 1792 kuulutatakse välja vabariik. Konvent pidi otsustama kuninga surmanuhtluse küsimuse. Iga saadik pidi isiklikult ja avalikult oma arvamuse välja ütlema. Otsus: kuningas tuleb hukata, seda ka tehti 21. jaanuaril 1793. Konventi kuulusid parempoolsed zirondiinid, kes ei pooldanud revolutsiooni jätkamist, vasakpoolsed jakobiinid, kes pooldasid revolutsiooni jätkamist ja soo, kellel polnud kindlaid poliitilisi seisukohti. Prantsusmaal tekkisid suured majandusraskused, sest samal ajal peeti sõdu Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Itaalia riikidega ja Saksa riikidega. Aprillis 1793 leiti, et zirondiinid ei saa valitsemisega hakkama. Loodi Rahvapäästekomitee, mille liikmed kuulusid kõik
personifikatsioone, Notre Dame'i (Püha Jumalaema) kirik kuulutati Mõistuse Templiks. Jakobiinide kukutamine 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid Konvendi toetuse kaotanud Robespierre mõistis ilmselt, et võitlus on juba kaotatud ning keeldus parlamendi vastu relvajõudu kasutamast. Nii võeti ta sama päeva
kirikus. Ta oli paavstide mentor, kuningate ja kardinalide nõuandja. Tema jutlustamine tõukas Prantsusmaa ja Saksamaa aadli ette võtma Teist Ristisõda. (Lawrence 2001: 180- 181) Bernardi karisma oli selline, et reisidel sai ta pidevalt uusi liikmeid oma kloostritesse ning pidevalt pakuti talle maad, et ta ehitaks uusi kloostreid (Tobin 1995: 57). Bernard rajas üksinda 69 kloostrit, lisaks sellele ühinesid Bernardi eluajal veel 166 konventi tsistertslaste uue ja rangema distsipliiniga nii, et peagi kujunes tsistertslaste ordust tugev vastasjõud Cluny'le, mis oli vanem, jõukam ja "mitmeski mõttes esinduslikum kloostriimpeerium" (Prinz 2006: 162). 1119. aastal andis Bernard välja paavsti kinnitatud reeglistiku. See sätestas range eeskirja, mis kehtis kõigile tsistertslastele ning millest kinnipidamist käidi kord aastas kontrollimas. (Prinz 2006: 164)
*Dominiiklased – kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid asusid linnades. *Frantsisklased – kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid asusid linnades. *Augustiinlased – tegutsesid alates 15.saj algusest Pirita kloostris, mis oli ainus segaklooster Eesti alal. *Keskaja lõpul oli Eestis kokku 12 kloostrit ja kerjusordude konventi *Kloostrid olid ka palverändurite sihtkohaks ja nendes paiknesid ka ravitsejad katkude ja haiguste ajal. *Maal püsisid paganlikud kombed nagu mittekiriklikud abielud ja matused ning loodusobjektide austamine kogu keskaja vältel, ent hiljemalt 15. sajandiks olid need tavad tugevasti põimunud katoliiklusega. USUPUHASTUS *16.sajandi alguses puhkes Euroopas vastasseisust Rooma paavsti poolt juhitud katoliku kirikule reformatsioon (e usupuhastus). *Reformatsioon oli oma olemuselt kahene:
poliitikast, kuid arreteeriti ja giljotineeriti Terrori ajal; kui keegi tapalava kõrval seisjatest talle hüüdis: “Sa ju värised, Bailly!”, vastas auväärne teadlane rahulikult. “Jah, mu sõber, kuid külmast.” 9 David [da´viid], Jacques Louis (1748-1825) – geniaalne kunstnik, kõrg- ja neoklassitsismi suurim esindaja, ampiirstiili aluspanija; sidus end arusaamatutel põhjustel poliitikaga, lasi end valida Konventi, kus hääletas kuninga surmamise poolt; J. L. David. Pallimängusaali vanne(Le Serment du Jeu de paume). Revolutsiooni I etapi vaimne juht Mirabeau Järgmisel päeval koguneti tavalises kohas. Kui kõik olid saalis istet võtnud, saabus kuninga uhkes livrees kuller teatega, et hoone tuleb muuks ürituseks vabastada. Kullerile vastas tavariideid kandev krahv MIRABEAU kõlava bassihäälega: ”Minge ja teatage neile, kes teid saatsid, et me oleme siin
poliitikast, kuid arreteeriti ja giljotineeriti Terrori ajal; kui keegi tapalava kõrval seisjatest talle hüüdis: "Sa ju värised, Bailly!", vastas auväärne teadlane rahulikult. "Jah, mu sõber, kuid külmast." 9 David [da´viid], Jacques Louis (1748-1825) geniaalne kunstnik, kõrg- ja neoklassitsismi suurim esindaja, ampiirstiili aluspanija; sidus end arusaamatutel põhjustel poliitikaga, lasi end valida Konventi, kus hääletas kuninga surmamise poolt; J. L. David. Pallimängusaali vanne(Le Serment du Jeu de paume). Revolutsiooni I etapi vaimne juht Mirabeau Järgmisel päeval koguneti tavalises kohas. Kui kõik olid saalis istet võtnud, saabus kuninga uhkes livrees kuller teatega, et hoone tuleb muuks ürituseks vabastada. Kullerile vastas tavariideid kandev krahv MIRABEAU kõlava bassihäälega: "Minge ja teatage neile, kes teid saatsid, et me oleme siin
Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega. Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi. Dünamünde 13saj I pool, Padise, Kärkna ka tsisterstslaste klooster. Oli ka paar naiskloostrit, mille eesmärgiks olla aadlidaamide hoolekandeasutus. Dominiiklased Riias, Tallinnas (1229), Tartus. Ka Narva püüti 16saj. Frantsisklased Tartus, Riias, Viljandis. Kloostritel mõisad. Valitsesid ja haldasid mungad. Olid veel birgitiinid – Pirita (segaklooster, 1 kirik 2 konventi). Augustiinlased olid ka. Võrreldes Saksamaaga oli üsna hõredalt kloostreid. Aga vastas samas Liivimaa majandusele ja rahvaarvule. 15saj usuelu langus – vagadusjanu, soov kindlustada hauatagast elu > indulgentsid jms. Levima hakkab kirikukriitika. 1517 Lutheri asi jõudis üsna ruttu Liivimaale. Siin oli varemgi katseid olukorda parandada. Tehti konsiiliume ja kõrgemaid koole, aga vastuseisu tõttu jäi tulemata. 1522 jõudis siia uudne jutlustamine:
veidi teise arvamusega,,tuleneb siit ütlus ,,revolutsioon sööb oma lapsed" 9. termidoori riigipööre (juuli 1794) 1794. aasta juuliks oli rahulolematus terrori ning ka muu senise poliitikaga tunginud ka Robespierre'i lähikonda, üha intensiivsemalt protesteeris tema süsteemi vastu ka Konvent. Vastuseks sellele plaanis Robespierre uusi hukkamisi, et oma lähikonda ja ka parlamenti "puhastada". Nii ei jäänudki meeleheites saadikutel muud üle, kui 27. juulil Konventi kõnet pidama tulnud Robespierre avalikult türanniks kuulutada ning ta arreteerida. Arreteeriti ka tema mitmed lähikondlased, kuid sellega polnud riigipööre veel siiski lõppenud, kuna Robespierre'ile jäi ustavaks Pariisi Kommuun. Ka paljud sõjaväeosad asusid tegutsema tema vabastamise nimel. Kuid Konvendi toetuse kaotanud Robespierre mõistis ilmselt, et võitlus on juba kaotatud ning keeldus parlamendi vastu relvajõudu kasutamast. Nii võeti ta sama päeva
annaabi.ee 
