Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi
Argentiina 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Joonista sektordiagramm maakasutuse kohta, milline osa territooriumist on põllumaade, milline rohumaade all, milline metsade all? Kontuuril tähista põllustatud alad. Põllumajanduslikult kasutatava territoorium riigis on umbkaudselt 10% b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Arendada oleks suhteliselt hea, kuna riigil on suhteliselt palju tasast pinda, ei pea mägedele nn astmeid tegema, et saaks midagi kasvatada. c) Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus( keskmised temperatuurid, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas) Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs õppeaines PK.0711 Iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 SISUKORD Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril...............................3 Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik................................................................4 Mulla siffer.............................................................................................................. 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha..................................................................................................
keeruline leida ja likvideerida; Ehitamine on kallis. Elektripõrandakütte ehitus · Sarnaselt vesipõrandaküttega on põrandakihid samad. · Küttetorustiku asemel on küttekaabel, mis kinnitatakse armatuurvõrgule spiraalselt. · Küttekaabel võib olla ka koos metallvõrguga küttemattidena. · Küttekaabli alguspunktis paikneb termoregulaator, mille andur on põrandapinnast u.1,1m kõrgusel. · Erinevatel ruumidel on omad küttekontuurid, soojust saab reguleerida igal kontuuril eraldi. Elektripõrandakütte kaablid Elektripõrandakütte tööpõhimõte · Tööpõhimõte sarnaneb vesipõrandaküttele. · Küttekaabel on valmistatud suure takistusega metalltraadist, mis soojeneb elektri toimel. · Soojus kandub edasi ümbritsevasse betoonikihti ja sealt ruumi õhku. · Tagab ruumis samuti ühtlase soojusjaotuse. Elektripõrandakütte pluusid ja miinused · Plussid: Mugav kasutada; Lihtne reguleerida;
võtab eeskujusid Idamaadest. Renessanss, Reljeefne maastik, tahe väljuda Regulaarne kompositsioon, Aed eraldatud kõrge hekiga. Lõunamaa taimede levik põhja ,,ärkamine" 14.-16. kaitsvast linnast looduslikku ümbrusse. sümmeetrilised teljed, nelinurksed Kompositsiooniväljade poole. Viljapuud-põõsad, saj. Itaalias, Vana- Vana-Rooma ideaal aatrium (villa motiivid. Ülevaatlik aed. kontuuril madalad hekid. Muru köögiviljad, ravimtaimed, Rooma eeskujud. siseaiaga) ei sobinud, siit vabad laenud: Purskkaevud: ruut, ristkülik, ring. ja lilleväljad-peenrad, kasvuhooned. lähiaed-park-kaitsepuistu (regulaarsest Trepistikud, sammastikud, parterpeenrad, värviliste lähialadel vabakujuliseks pargiks paviljonid, raidkujud, koopad- lehtedega dekoratiivtaimed.
Kui kogu raam MNCD liigub homogeenses magnetväljas säilitades vektori B suhtes oma orientatsiooni, siis induktsiooni elektromotoorjõud võrdub nulliga, sest magnetvoog Phi läbi raami pinna ei muutu ja varasema valemi järgi 21. Eneseinduktsioon Kui juhtida pooli vahelduv vool, siis seda läbiv magnetvoog muutub. Seetõttu tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduvvoolu võrku ühendatud juhis endas. Seda nähtust nimetatakse eneseinduktsiooniks Juhtival kontuuril on kahesugune osa : teda läbib elektromagnetilist induktsiooni esilekutsuv vool ja temas endas tekib induktsiooni elektromotoorjõud. Vastavalt Lentzi reeglile on voolutugevuse kasvamisel pööriselektrivälja tugevuse suund voolusuunale vastupidine. Pööriselektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvooluringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus konstantset väärtust hetkeliselt, vaid teatud ajavahemiku jooksul
Purunemine ristlõikepinnal 3.23. Kuidas puruneb väänatud ümarvarras, kui materjali nihketugevus on suurem, kui tõmbetugevus? Purunemine kaldpinnal 45° 3.24. Miks tekivad väänatud ümarpalki (puit) teljesihilised praod? puit on pikikiudu väiksema nihketugevusega, kui ristikiudu ja puruneb telglõikepinnal 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud sisepinna väljaulatuvas nurgas? * 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna kontuuril? Ristlõike serval saab esineda vaid kontuuri puutujasihiline nihkepinge 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike ohtlik punkt (punktid)? Ümarvarda ristlõike suurim väändepinge mõjub alati selle ristlõikepinna serval ning väändepinge puudub varda teljel. 3.28. Mille poolest erinevad nihkepinge väärtused, mis mõjuvad puhtalt väänatud ümarristlõike võrdse polaarkoordinaadiga punktides? 3.29. Milles seisneb Hooke'i seadus nihkel?
homogeenses magnetväljas säilitades Bsuhtes oma orientatsiooni, siis induktsioonielektromotoorjõud= 0-ga, sest magnetvoog fii läbi raami pinna ei muutu ja varasema valemi järgi i= /t=0 §21. Eneseinduktsioon Kui juhtida pooli vahelduv vool, siis seda läbiv magnetvoog muutub, seetõttu tekib induktsiooni elektromotoorjõud vahelduv voolu võrku ühendatud juhis endas. Seda nähtust nim.eneseinduktsiooniks. Juhtival kontuuril onkahesugune osa: sefa läbib elektromagnetilist induktsiooni esilekutsuv vool ja temas endastekib induktsiooni elektromotoorjõud. Vastavalt Lenzi reeglileonvoolutugevuse kasvamisel pöörielektrivälja tugevuse suund, voolu suunale vastupidi. Pöörielektriväli takistab voolutugevuse kasvamist. Voolutugevuse kahanemisel püüab pööriselektriväli voolu säilitada. Alalisvoolu ringi sulgemisel ei saavuta voolutugevus const.väärtust hetkeliselt vaid teatud ajavahemiku jooksul
4. Pindala mehaaniline määramine toimub plaanil spetsiaalse aparaadiga- planimeetriga. See on kiire ja mugav viis ükskõik millise kujuga ja pindala vahemikuga 3...300 cm2 plaanil maa-ala pindala saamiseks. Kasutatakse juhul, kui on olemas plaan, aga puuduvad looduses tehtud mõõtmisandmed. Pindala määramiseks asetatakse planimeeter horisontaalsel alusel plaanile. Alustades valitud lähtepunktist kontuuril, liigutakse mõõtetäpiga mööda mõõdetava maatüki kontuuri plaanil. Mõõtetäpi liikudes veereb mõõtevardaga risti olev mõõteratas paberil, järgides niimoodi mõõtetäpi liikumist mööda kontuuri. Mõõteratta veeremis teekonda hinnatakse pööretelugeja mõõteratta enda jaotiste ja nooniuse abil. Vastava keermestiku abil on mõõteratas ühendatud pööretelugejaga, kus mõõteratta kümnele täispöördele vastab ketta üks täispööre. Mõõteratta jaotise
2.37. Kirjeldage tõmmatud/surutud detaili teljesihilised praod? purunrmist nihkel! 3.25. Kuidas saab nihkepinge olla suunatud 2.38. Millal on normaalpinge tugevustingimus sisepinna väljaulatuvas nurgas? pikke korral rangem, kui nihkepinge 3.26. Kuidas saab nihkepinge mõjuda sisepinna tugevustingimus? kontuuril? 2.39. Määratlege tugevustingimus varutegurite 3.27. Kus paikneb väänatud ümarvarda ristlõike järgi? ohtlik punkt (punktid)? 2.40. Kuidas sõltub vaid raskusjõuga 3.28. Mille poolest erinevad nihkepinge väärtused, (omakaal) koormatud ühtlase varda mis mõjuvad puhtalt väänatud ümarristlõike
Kasutatakse planimeetrit, mis asetatakse horisontaalselt tasandil olevale plaanile, millel on kujutatud mõõdetava kõlviku kontuurid. Kasutatavaim on polaar-kompensatsioonplanimeeter. Uusimad on käsi- või automaatreziimil töötavad mitmesuguste kasutusvõimaluste digitaal- ja elektronplanimeetrid. Planimeeter asetatakse horisontaalsel alusel plaanile. Pooluse asukoht mõõtmise ajal ei muutu. Alustades valitud lähtepunktist kontuuril, liigutakse mõõtetäpiga mööda mõõdetava maatüki kontuuri plaanil. Mõõtetäpi liikudes veereb mõõtevardaga risti olev mõõteratas paberil, järgides niimoodi mõõtetäpi liikumist mööda kontuuri. Lõpetades ümbervedamise samas punktis, kus alustasimegi, on mõõteratta veeremisteekond proportsionaalne maatüki pindalaga. Kõik kolm planimeetri punkti (poolus, mõõteratas, mõõteluup) peavad olema kogu ümbervedamise jooksul paberil
hor.koormustele. vahelagi koormuse vastu ja kannab kõrgus(B) on suur, siis moodustab suure plaadi, mis edasi põikseintele. Põikseinad läbipained hor.suunas omas pinnas ei deformeeru. maandavad koormuse. tuulekoormusest on väga Välissein töötab Vahelae töötamise skeem väikesed. Praktilistes horisontaalkoormusele hor.koormusele. joonis. Pinged arvutustes võib vahelae plaadina, mis on kontuuril laes hor.koormusest. Lae lugeda absoluutselt jäigaks. toetatud. Skeem 8.5 Kuna töötamine põikjõule. Skeem Summaarne tuulekoormus põikseinte vahe on tavaliselt 8.9 Lagi peab olema W=w*l jaotub kõigi suurem kui korruse kõrgus, konstrueeritud põikseinte vahel võrdeliselt vaadeldakse välisseina horisontaalsuunas talana, nende jäikusele.
Tuulekoormus 0,6 0,2 0 Temperatuur hoones 0,6 0,5 0 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 16/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 2.3 Elamute põrandad Kontuuril toetatud täisnurkse, mõõtmetega l × b puittaladel vahelaeplaadi, põhisageduse f1 võib ligikaudu arvutada avaldisega π (EI) l f1 = k f ≥ 8Hz 2l 2 m m - ühikpinna mass, kg/m2 l - põranda sildeava, m (EI)l - põrandaplaadi ekvivalentne paindejäikus tala suunaga risti oleva telje suhtes, Nm2/m. Elamute põrandad, mille põhisagedus on suurem, kui 8 Hz, peaksid rahuldama tingimusi:
kus a -koormatud ala pikkus; = a/l; l -seina pikkus. Pingestatud ala sügavus Pragude tekkimise vältimiseks tuleks pingestatud ala armeerida võrkudega. 18. Jäiga konstruktiivse skeemiga hoone - välisseinte töötamine vertikaal ja horisontaalkoormustele Välisseinte töötamine vertikaal- ja horisontaalkoormustele Vahelagi moodustab suure plaadi (lamiku), mis oma pinnas praktiliselt ei deformeeru. Välissein töötab horisontaalkoormusele plaadina, mis on kontuuril toetatud. Skeem Välisseina töötamine tuulele Vertikaalsuunas moodustub selliselt jätkuv süsteem. Kuivõrd põikseinte vahe on tavaliselt suurem kui korruse kõrgus, siis on õigustatud vaadelda välisseina töötavana paindele ühes suunas lühema külje suunas. Sellisel juhul võime vaadelda seinast ainult ühiku laiust riba üle tugede (vahelagede). Vertikaalkoormuseks on seinte omakaal, lagede koormus, lumekoormus ja vertikaaljõud seinas tuulest (hoonele tervikuna)
ERINEVUSE OLULISUS - OTSUSTE VÄLJATÖÖTAMINE KÕRVALEKALDUMISTE LIKVIDEERIMISEKS (KUI SEE ON OLULINE). HILINEMINE KRIITILISEL TEEL MÕJUTAMISE MÄÄR, AEG, SGEDUS , KOHT. · NORMEERIMINE PEAB KINDLUSTAMA PLAANIMISE RESSURSIKULU NORMIDEGA. TAGASISIDE ( KULUARVESTUSE ) KONTUURIL. AJS PEAKS KINDLUSTAMA NORMEERIMISE REGULAARSUSE. NÄDE MATERJALIVAJADUSE NORMERIMINE 2) ORGANISATSIOOONILISED (KORRALDUSLIKUD) FUNKTSIOONID PEAVAD LOOMA JUTIMISSTRUKTUURI (SIDEMED), TAGAMA INFORMATSIOONI EDASIANDMISE JA JUHTIMISOTSUSTE TÄITMISE LÄBI INIMESTE: · JUHTIMISSTRUKTUURI LOOMINE . PÕHIMÄÄRUSED, JUHTIMISSKEEMID, EESKIRJAD · MEHITAMINE ( INIMESTEGA KOMPLEKTEERIMINE ) · ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE SIIRDAMINE
joonliigenditega. Joonis 9.10 Ristarmeeritud plaadis koormamisel tekkivad praod Piirseisundis vaadeldakse plaati koosnevana absoluutselt jäikadest (mittedeformeeruvatest) osadest, mis on omavahel ühendatud plastsete joonliigenditega. Viimastesse kontsentreerub ka kogu sisejõudude töö As = Vaatleme üheavalise kontuuril jäigalt toetatud plaadi kandepiirseisundit. Avad: l1 < l2. Koor- museks on ühtlaselt jaotatud kogukoormus p. suurim vertikaalpaigutus (lõigul a-b) on f. Väliskoormuse töö pfl1 (3l 2 l1 ) Av pV pydA . A 6
taandada sulgeva lüli sihile. Mõõtahela koostamisel ja arvutamisel tuleb mõõtme A asemel kasutada tema projektsiooni A' sulgeva lüli sihil. Sõltuvalt nurga valikust on projektsiooni suuruseks A'= A cos või A'=A sin . A A' Mõõteahela mõõtmete tähised võib asendada üldjuhul tähtedega Ai ning mõõteahela sulgeva lüli A0. Kinnisel kontuuril on mõõtmete summa null arvestades mõjutegurit : 0 A0 + 1 A1 + 2 A2 +...+ n An = 0 ning sulgev lüli kujuneb suurendavate mõõtmete summa ning vähendatavate mõõtmete summa vahena n A0= i Ai , i =n
Kontrollimine: vaatlusega. Kood 438. Piduriklotsi kate Nõuded: 1) vahetatavad piduriklotsi katted peavad olema sõiduki valmistaja juhendis ette nähtud materjalist ja alates 2002. a ei tohi sisaldada asbesti; 2) piduriklotsi katted ei tohi olla õhemad kui see on ette nähtud valmistaja juhendis. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 439. Rõhuandur Nõue: sõiduki õhusüsteemi igal iseseisval kontuuril peab olema rõhuandur. Kontrollimine: vaatlusega. Kood 440. Elektripidurisüsteemiga haagis Nõuded: 1) elektripidurisüsteemiga haagise pidurid peavad elektrilise toite saama vedukautolt. Haagisele on lubatud asetada lisaaku, mis saab laadimisvoolu vedukilt. Pinge reguleerimine peab toimuma haagisel; 2) nimitoitepinge peab olema 12 V, voolutugevus ei tohi ületada 15 A;
R (TI s + 1) (Tes + 1) kus TI = Tc + TI. kui kc = kI = 1 ja Tc = TI = 1 ms, siis TI = 2 ms. Mooduloptimumile häälestamisel on vajalik PI-regulaator (valem 4.11), siis on voolukontuuri parameetrid TeR 0,004 11,35 k rI = = = 11,35, TrI = Te = 4 ms. 2TI k c kI 2 0,002 1 1 Kiiruse kontuuril on väike ajakonstant T = 2TI + T = 2·2 + 1 = 5 ms. a. b. c. Joonis 6.4 204 Kiiruse kontuuri häälestamisel mooduloptimumile on vajalik P-regulaator (valem 4.9), mille võimendustegur on
annaabi.ee 
