perekonnast eraldamiseks? http://www.naine24.ee/589396/ema-sai-kohtus-lapsed-tagasi/ 1. Ema vaimne tervis ei olnud korras, vajas abi 2. Ema jättis lapsed hooletusse, ei pannud tähele laste raskeid haiguseid 3. Laste kodu oli räpane ja elamiskõlbmatu, kaebused tulid nii lasteaiast kui ka koolist 2. Hinne Vastused küsimustele 1.Millised tegurid põhjustavad vanemate poolt füüsilist vägivalda laste vastu? · Kõrge kontrollivajadus · Alkoholi tarvitamine · Psüühilised häired · Ebaküps isiksus · Vähene hoolivus ja teisega arvestamine · Ressursside nappus/ Majanduslikult halb olukord · Reaktsiooniline käitumine 2.Millised tegurid põhjustavad emotsionaalse läheduse kadumist vanema ja lapse vahel? Vägivald kodus on kindlasti peamiseks põhjuseks. Lapsed ei mõista, ei saa aru vanematest. Vanema ja lapse
Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat. Ventromediaalne hüpotaalamus kahjustatud toimub rasvumine, imetaja ei suuda söömist lõpetada. Äärmuslik liigsöömine. Kultuurilised tegurid moes on olla peenika, sotsiaalne surve, kõik tahavad olla peenikesed, näljutamine. Toitumisprobleemid: · Bulimia nervosa · Anorexia nervosa · Liigsöömine · Häiritud kehataju · Kontrollivajadus Põhjused: psüühhiline või füüsiline häire. Perekonnasisesed probleemid, liialt kontrollitakse, tekib arusaam, et keha üle ega söömist ei saa keegi teine kontrollida. 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon enesele suunatud - Uudishimu - Kontrollitunne
olemasolevat. · Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused · Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine. Ei tea millal söömist lõpetada. Söömishäired · Liigsöömine · Anorexia nervosa 1% arenenud maade inimestest põeb, 90% naissoost o Häiritud kehataju o kontrollivajadus · Bulimia nervosa võivad olla normaalse kehakaaluga, 19% naistest ja 5% meestest 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste saamine
Lapsepõlves nähtud probleemide lahendamise viisid on üle kandunud omaenese kodusesse ellu. Perevägivalla ühe põhjusena võib välja tuua suutmatuse lahendada konflikte muul viisil kui vägivalla teel. Vägivallatsejal võivad puududa normaalsed suhted oma vanematega seega oleks tal ka oskamatus võtta üle isa ja abikaasa rolli perekonnas, kui vanemad pole olnud heaks eeskujuks, siis võib seegi viia konfliktide vägivaldse lahenduseni. Vägivallatsejat iseloomustab sageli kõrge kontrollivajadus, mis väljendub vägivallaga kulmineeruvates armukadedushoogudes. Kontrolli kaotamise hirm võib viidata vägivallatseja enda sisemisele ebakindlusele, mida püütakse varjata teise ohjeldamisega iga hinna eest, kaasa arvatud vägivaldse käitumise abil. Vägivalla põhjuseks võib olla ka vägivallatseja alaväärsuskompleks ja püüe 'meheliku' käitumisega iseennast kehtestada. Vägivalda kalduvad suure tõenäosusega kasutama pigem need mehed,
Grupid, selle arengufaasid Grupiprotsessid Inimene elab terve oma elu grupis. Ta annab grupile oma hoiakud, mõtted, tunded ja grupp on temaga vastastikmõjus. Miks inimene liitub grupiga? Gruppi kuulumine toob endaga kaasa teatud põhivajaduste rahuldamise võimaluse: · Kuulumisvajadus selle domineerimine toob kaasa janunemise seltskonna järele (nt käiakse koolis ainult seltskonna pärast). - püütakse liituda gruppi - oodatakse kutset teiste poolt · kontrollivajadus isikule, kellel domineerib kontrollimisvajadus, meeldib teisi juhtida, neid kontrollida ja otsuseid langetada. Lasteaias ja koolis teeb seda õpetaja, kuid selliste omadustega lapsi esineb nii lasteaias kui koolis. · Vajadus lähisuhete järele vajadus lähisuhete järele võib olla aktiivne või passiivne. Õpetaja peab suutma pakkuda vastukaalu laste vajadustele läbi oma isiksuse ja ka grupitöövõtete
Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired Eelsoodumused ärevushäirete tekkeks Isiksuseomadused: kõrge neurootilisus, kõrge invertsus Kongitiivsed faktorid: ärevustundlikkus, suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne, tähelepanu ohustiimulitele. Lapsepõlve suhted: ebaturvaline seotus, autoritaarne kasvatusstiil, ignoreeriv kasvatusstiil, kõrge kontroll. Keskkonna faktorid: vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald, negatiivsed elusündmused. Kongitiivsed iseärasused ärevushäirete korral Kognitiivsed kalduvused: ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine, tagajärgede raskuse ülehindamine, kontrolli tähtsuse ülehindamine,
3. Levinumad põhjused mitte söömiseks ja nende vältimine/ ravimine. 3.1 Põhjused Söömishäired on väga kompleksed ning hoolimata mitmetest uuringutest on haiguse põhjused endiselt teadmata (Söömishäire või dieet...). Need arenevad erinevate tegurite koostoimel. Psühholoogilised faktorid: madal enesehinnang, saamatuse tunne, pidev rahulolematus oma kehaga, depressioon, raskused oma tunnete väljendamisel, jäigad mõtlemisviisid, kontrollivajadus, vajadus tunda end erilise või ainulaadsena) Ühiskonna mõju: meedia surve, kultuuri surve, teatud elukutsete surve Elumuutused Geneetilised faktorid Bioloogilised põhjused (Söömishäirete põhjused...) 3.2 Ravimine/ vältimine Söömishäirete ravi ja abi on individuaalne ning sõltub konkreetsest söömishäirest. Anoreksia ravis kasutatakse psühhoteraapiat ja ravimeid ning teatud faasis võib oluline olla ka haiglaravi.
· Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused · Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine. Ei tea millal söömist lõpetada. Levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid: · Liigsöömine · Anorexia nervosa 1% arenenud maade inimestest põeb, 90% naissoost Häiritud kehataju kontrollivajadus · Bulimia nervosa võivad olla normaalse kehakaaluga, 19% naistest ja 5% meestest 13. Nimetage kultuurilisi ja sotsiaalseid vajadusi. Mille poolest need erinevad bioloogilistest vajadustest? Kuidas mõjutab inimese tegutsemist teiste inimeste juuresolek? Arengumotivatsioon on püüdluste kogum iseenda võimete, oskuste ja iseenese ning oma suhete paremaks muutmiseks · Uudishimu soov teada saada nähtuste olemust, oma suutlikkust proovida, uute kogemuste
mis tingib ajju saabuva info sihipärase filtreerimise või kindlakujulise struktureerimise. Vajaduse rahuldamisega kaob motivatsiooniline pinge. Kultuuriline motivatsioon tuleneb ümbritsevast kultuurilisest keskkonnast. Vajaduste rahuldamise kaudu teostab indiviid end kultuurilises keskkonnas. Eesmärgiks saada ühiskonnas hästi hakkama. Uudishimu - uute muljete ja kogemuste vajadus Kontrollivajadus (turvalisusvajadus) Kuulumis - (armastus) vajadus, oluline enesehinnangu hoidmisel Saavutusvajadus - tekib tunne, et praegu või tulevikus võib midagi puudu jääda, suurema saavutusvajadusega inimesed saavutavad enam (tihti seotud päritoluga) Bioloogiline motivatsioon tuleneb organismi vajadustest, ilma neid rahuldamata võib organism hukkuda ehk siis eesmärk rahuldada meie kehalisi vajadusi:
- Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi - Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne Kognitiivsed faktorid: - Ärevustundlikkus süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima interpreteerib neid ohtlikuna - Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida - Suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne tajud kogu aeg kui palju on ebamäärasust - Tähelepanu ohustiimulitele Lapsepõlvesuhted: - Ebaturvaline seotus - Autoritaarne kasvatusstiil vanematel palju nõudeid lastele, lapsed peavad vastama kõrgetele standarditele, laste emotsionaalsele seisundile tähelepanu ei pöörata - Ignoreeriv kasvatusstiil - Kõrge kontroll lapsed võtavad omaks kõrge kontrollivajaduse Keskkonna faktorid:
Tegutsevad kaks subjekti: nõustaja ja nõustatav. Pidevalt toimub mõlema elus muutusi jne. Oma probleemidele leitakse enne lahendus, kui hakatakse kliendi omadega. Probleemiks osutub tihti ka see, et nõustaja tahab kontrollida, veenda jne. Kui teraapia üheks osaks peaks olema mõjuvõimas terapeut, siis see on mõjuvõimas, kes tunneb ennast hästi ilma, et ta tahaks teisi valitseda, juhtida, suunata. Kui teete tööd teise heatunde nimel, siis võimu ja kontrollivajadus ei nihku paigast. Kui nõustajal on isiklikud emotsionaalsed puudujäägid, siis ta pole enam objektiivne kliendi vajaduste suhtes. Eetika koodeksid on kah muutuvad, pole jäigad. 3) informeeritud nõusolek (informed consent), info edastamise õigus/kohustus Monahan (1993), Corey (2001). Annad teada, mida nõustamisprotsess endas hakkab sisaldama. See on KOHUSTUS. See on ülevaade sellest, milline on nõustaja professionaalne taust, mida hakkab
Grupp üksus, mille vähemalt 2 inimest, kes mõlemad üksteisest vastastikku mõjutavad ning on sellest mõjust teadlikud. Grupp teatud viisil oragniseeritud, suhteliselt püsiv inimühendus, kellel teatavad ühised huvid, väärtused, käitumisnormid; 3 või enam inimest, kes tajuvad endi ühtsust, olles vastastikku sõltuvussuhetes ja kes tegutsevad ühisel eesmärgil Grupiga ühinemise 3 olulisimat faktorit: 1. kontrollivajadus sotsiaalne kontroll üldiselt omaks võetud normide süsteeem, mis reguleerib vastassuhteid nii grupisiseselt kui ühiskonnas tervikuna. mida suletum ühiskond/väiksem grupp, seda rangem kontroll. grupiloome väline faktor. 2. kuuluvusvajadus, vajadus lähedussuheteks 3. avaliku arvamuse mõjutamine Grupi arenguetapid: · kujunemine · konflikt · ühtekuuluvus · koostöö Grupi tunnused:
annaabi.ee 
