dastesse lümfisõlmedesse IV staadium - kasvaja on andnud. SÜMPTOMID Kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, jõuetus, ebamugavustunnet kõhus, kõhukinnisus. RISKITEGURID: Pärilik taust ; polüübid sooles; dieet; vähene füüsiline koormus; suitsetamine; haigused; vanus. UURINGUD Soole röntgenuuring kontrastainega; endoskoopiline uuring ehk kolonoskoopia; rektoskoopia; kolograafia ehk irrigoskoopia; kliinilised uuringud. RAVIVÕIMALUSED Kirurgiline ravi; keemiaravi; kiiritusravi. KOKKUVÕTE Kokkuvõttes sõltub väga paljudest erinevatest teguritest. KASUTATUD KIRJANDUS http:// static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakesku s¢ral_id=24&article_id=176
terve imiku ägeda haigestumisena korduva oksendamisega, seejuures oksemassid sisaldavad sappi. Lapse läbivaatusel esineb lisaks oksendamisele rahutus, ärevus (,,laps on vaevas"), ülakõht võib olla ette võlvunud seoses sulgusega duodeenumi distaalses osas. Soole limaskesta isheemiast tingituna võib esineda nii veriokse kui ka veriroe. Kiiresti süvenevad dehüdratatsiooninähud. Malrotatsioonist tingitud volvuluse diagnoosimise valikmeetodiks on mao-sooletrakti röntgenuuring kontrastainega kontrastaine peetub kaksteistsõrmiksoole alumises osas (,,linnunoka sümptoom") või kui obstruktsioon pole täielik, on sedastatav spiraalne duodeenumisse ja peensoole algossa sattunud kontrastaine jälg (,,korgitseri sümptoom"). Imik volvulusega vajab kiiresti lastekirurgi konsultatsiooni ja seejärel kohest kirurgilist sekkumist, et soolekeerd likvideerida. Kui laparotoomial selgub, et on tegemist volvulusest
Haavand tunngib läbi kõigi kihtide ja avaneb kõhuõõnde 5-10% 10% perforatsioon haavandtõve esimeseks avalduseks Sagedamini perforatsioon eesseinal Järsku algav valu, mis tekib sageli pärast söömist Lokaliseerub algul ülakõhtu või parema roidekaare alla, levib kiirsti üle kõhu Kõhukatted pinges, peritoniidi arenemisel laudkõvad Keemiline peritoniit 12-24 tunni pärast bakteriaalne peritoniit Diagnoosimine Kõhu ülevaatefilm vaba õhk kõhuõõnes Vesilahustuva kontrastainega röntgenuuring KT Diferentsiaaldiagnoos: - Äge pankreatiit - Äge koletsüstiit - Soolesulgus - Äge apenditsiit Ravi Konservatiivne - Nasogastraalaspiratsioon - AB intravenoosselt - Infusioonravi - PPI Operatiivne - Duodenaalhaavand - suturatsioon või ekstsisioon + vagotoomia - Maohaavand - maoresektsioon Haavandi penetratsioon Haavand perforeerub mõnda naaberelundisse Pankreas (50%), rasvik, sapiteed, maks Lisanduvad vastava organipoolsed sümptomid
• Suurematel lastel on röhitsused, toidu või happelise maosisaldise tõus suhu, kõrvetav valu rinnaku taga. • Võib põhjustada köha ja raskel juhul kroonilisi hingamisteede haigusi- aspiratsioon! • Võib põhjustada söögitoru põletikku- ösofagiiti (maos on happeline, söögitorus neutraalne keskkond) GÖR II Uurimismeetodid: • 24- tunnine söögitoru pH-meetria • Röntgenuuring söögitorust kontrastainega • Endoskoopia- gastroskoopia Ravi: • Voodipeatsi tõstmine (imikud!) • Dieet: tahkem toit, eriti õhtuti, vältida toiduaineid, mis mao tühjenemist aeglustavad: hapud joogid, küüslauk, maitseained jne. • Prokineetiline nt. tsisapriid • Antatsiidne- nt. omeprasool Medikamentoosne ravi peaks kestma kuid GÖR (GERD – gastroesophageal reflux disease) Maopõletik e. gastriit ja maohaavand I • Gastriit võib olla äge või krooniline • Gastriit võib olla
isutust. DIAGNOOSIMINE Sageli piisab näkku vaatamisest – adenoidne ilme (suu lahti, ilme apaatne) Kui nina ühiskäik on avar, siis o-hääldamisel on näha kuidas pehmesuulagi liigub vastu adenoidi Adenoidi saab kindlaks teha digitaalse palpatsiooniga, koolilastel tagumise rinoskoobiga. Adenoidid suurusest annab kõige parema ettekujutuse kontrastainega RÖ ninaneelust. RAVI Operatiivne, tänapäeval tehakse adenotoomia üldnarkoosis, harvem lokaalse tuimestusega. Op-järgne verejooks on vähene, kui see tekib, siis võib kahtlustada, et adenoidtükke on sisse jäänud. Op-vastunäidustused: verehaigused, hiljuti põetud nakkushaigused, nahamädanikud RINIIT SÜMPTOMID Väsimus, peavalu, külmavärinad Ninakinnisus, ninaeritis, aevastamine, köha
Neeruvähk on haigus, mille puhul tekivad vähirakud neeru koes. Neeruvähki esineb enamasti üle 40 aastastel inimestel, esinemissagedus suureneb vanusega. Neeruvähi tavalisteks sümptomiteks verikusesus, seljavalu, kombatav ehk palpeeritav mass kõhus. Üldnähtudeks kaalukaotus, palavik, iiveldus, nõrkus (Lane jt 2015). Haigus oli diagnoositud 2017. aastal augusti lõpus. Patsient pöördus haiglasse alaseljas püsiva valu tõttu. Patsiendile tehti kompuutertomograafiat kontrastainega, kus oli avastatud täpsustamata neerukasvaja. Raviks oli määratud laparoskoopiline terve neeru eemaldamine ehk laparoskoopiline radikaalne nefrektoomia. Haiglasse tulles 26.09.2017 patsiendil kaebuseks suruv alaseljavalu. 4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED 26.09.2017 oli teostatud EKG, võetud vere- ja uriinianalüüsid.
Valu vähendamiseks patsient on liikumatu ja sundasendis: patsient lamab külje peal, kere kallutatud ettepoole, jalad painutatud puusast ja põlvest väheneb kõhukatete pinge. Süsteemsed nähud: palavik, vappekülm, tahhükardia, tahhüpnoe, rahutus, segasus, oliguuria. Diagnoosiks anamnees ja objektiivne leid, kliiniline pilt on tüüpiline. Lisaks vereanalüüsid (hemogramm, verekülvid jm), kõhu tühiülesvõte, UH, kontrastainega KT, vajadusel laparoskoopia või paratsentees. Võib edasi viia tertsiaarse peritoniidi, paralüütilise iileuse või intraabdominaalsete abstsessi tekkeni. 6 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Tertsiaarne peritoniit: Primaarse või sekundaarse peritoniidi retsidiveerumine või pikk kulg peale edukat kolde kontrolli
"hommikused erektsioonid" ehk peenise loomulik jäigastumine hommikul tõustes. Vaatluse ja palpatsiooniga uuritakse mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut (karvakasvu hindamine, testiste palpatsioon), pulsse jalgadel, neuroloogilist leidu. Vajadusel viiakse läbi spetsiaalsed uuringud peenise verevarustuse ja erektsioonivõime hindamiseks nagu näiteks Doppler-ultraheliuuring (ultraheli eelnevalt süstitava alprostadiili (Caverject 10 mg) lahusega), arteriograafia (veresoonte hindamine kontrastainega), ravimitega esilekutsutud kunstliku erektsiooni hindamine. Keerulisematel ravijuhtudel ka täiendavad radioloogilised uuringud. Diagnoosimise juures on oluline mõista haiguse põhjuseid ja arvestada ravi määramisel patsiendi soove ja võimalusi. (1,2,3,13) 8 RAVIMEETODID Erektsioonihäire efektiivse ravi peamiseks aluseks on tervislikud eluviisid ja hea ning toetav partnersuhe.
Ultraheliga püütakse hinnata ka eesnäärme suurenemise iseloomu. Kuseelundite kompuutertomograafiauuring Kui ultraheliga tuvastatakse muutusi, mida on vaja täpsemini selgitada, tehakse kompuutertomograafiauuring. See on sageli vältimatu, eeskätt kasvajate uurimisel. Juba pildi põhjal võib anda esmaseid hinnanguid, kas kasvaja näib hea- või pahaloomulisena. Kasvaja iseloom saab kinnituse pärast koetükikeste uurimist. Neere uuritakse kontrastainega. Sellega saadakse teavet kasvaja veresoonestiku kohta, mis aitab hinnata kasvaja liiki. Tavaline röntgeniuuring Kuseelundeid pole tavaliste röntgenpiltidega peaaegu üldse näha, seda pildistusmeetodit kasutatakse ainult kuseteede kivide kahtluse puhul. Tavaliselt sisaldavad kivid sedavõrd kaltsiumi, et lasevad halvasti läbi röntgenkiirgust, seepärast tulevad need ka pildil esile. Kuseelundite röntgen-kontrastaineuuring e. urograafia
– Posttraumaatiline sündroom – Krambisünrdoom, epilepsia – Kasvajad: meningioom, aju metastaasid – Multisensoorne puudulikkus Diagnoos: • Anamnees • KNK läbivaatus • Nüstagmide määramine, Dix-Hallpike manööver • Neuroloogiline staatus: Rombergi seis, kordinatsiooni testid jt. • Uuringud – Toonaudiogramm – Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) • CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui: Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks – Sümptomid viitavad tsentraalse geneesiga vertiigole – Ühepoolne mõõdukas/tugev neurosensoorne kuulmislangus – Kaasneb tugev peavalu – Kaasnevad neuroloogilised sümptomid – Riskifaktorite esinemine: kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi NB
fibroblastide proliferatsiooni. 10. Võõrkehad söögitorus: kaebused, diagnoosimismeetodid ja ravi. Enamasti on võõrkehaks toit ja peetumine toimub kitsuse piirkonnas (füsioloogilised kitsused: ristumine aordikaarega ja kardiaalne- suubumisel makku ning anatoomilised: farüngaalne, bronhiaalne ja diafragmaalne). Varasemalt esinenud progressiivne düsfaagia viitab mehhaanilisele probleemile. Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11. Kaasasündinud kaela massid
fibroblastide proliferatsiooni. 10. Võõrkehad söögitorus: kaebused, diagnoosimismeetodid ja ravi. Enamasti on võõrkehaks toit ja peetumine toimub kitsuse piirkonnas (füsioloogilised kitsused: ristumine aordikaarega ja kardiaalne- suubumisel makku ning anatoomilised: farüngaalne, bronhiaalne ja diafragmaalne). Varasemalt esinenud progressiivne düsfaagia viitab mehhaanilisele probleemile. Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise. Lihasrelaksandi manustamine (näiteks buskopaan) aitab spasmi vähendada. Distaalselt paiknevat võõrkeha võib edasi lükata, et ta satuks makku. 11. Kaasasündinud kaela massid- tsüstid ja kasvajad
– Infektsioonid: meningiit, entsefaliit – Posttraumaatiline sündroom – Krambisünrdoom, epilepsia – Kasvajad: meningioom, aju metastaasid – Multisensoorne puudulikkus Diagnoos: • Anamnees • KNK läbivaatus • Nüstagmide määramine, Dix-Hallpike manööver • Neuroloogiline staatus: Rombergi seis, kordinatsiooni testid jt. Uuringud: Toonaudiogramm Kuulmise kutsepotentsiaalid (ABR) CT ja MRT (vajadusel kontrastainega) juhul kui: Sümptomid viitavad tsentraalse geneesiga vertiigole Ühepoolne mõõdukas/tugev neurosensoorne kuulmislangus Kaasneb tugev peavalu Kaasnevad neuroloogilised sümptomid Riskifaktorite esinemine: kõrge vererõhk, südame isheemiatõbi NB! Umbes ühel-neljandikul patsientidest, kellel pearinglus kestab rohkem kui 48 tundi ja kellel esinevad olulised insuldi riskifaktorid, leitakse hiljem väikeaju insult!
tuleks vaaguspõimik läbi lõigata => akuutne katse). Kasutatakse ka histokeemilisi uurimismeetodeid. Ning kaudseid meetodeid, et hinnata raku talitlust: Elundi/ raku verevarustuse ja hapniku kasutamise ning ka glükoosi kasutamise hindamine. Töötavas elundis on nende kasutamine ja ka verevarustus intensiivsem. 4.2. Kliinilis- funktsionaalsed uurimismeetodid. Neid kasutatakse inimese seisundi muutuste iselomu ja ulatuse selgitamiseks ning diagnoosi püstitamiseks. Röntgen, sageli kontrastainega, mis röntgenkiiri läbi ei lase ja selle tõttu joonistuvad õõne kontuurid. Röntgeniga saab üldise pildi, selle sügavust on raske hinnata, kompuutertomograafiga saab palju võtteid eri tasapindadelt. Ultraheli võimaldab määrata kudede tihedust, diagnoosida kasvajaid, tsüste, kive, võõrkehi. Samas, kui kudede tihedus pole eriti muutunud, pole need meetodid eriti informatiivsed näiteks funktsioonihäirete korral, mil suuremat koekahjustust pole veel kujunenud. Visuaalseks