viiulile: roop, f-avad, keeltehoidja, tigu ja kõlapulk. Ajalugu Üldiselt peetakse kontrabassi viola da gamba järglasks. Tema proportsioonid erinevad mitmesti viiuli ja tsello omadest. Kontrabass on ainuke kaasaegne poogenkeelpill, mille keeled häälestatakse üksteisest kvartide, mitte kvintide kaugusele. Eesti kuulsamad kontrabassistid Mati Lukk (sündinud 9. aprillil 1961) Ta on ERSO kontrabassirühma kontsertmeister. Taavo Remmel- pedagoog ja kontrabassist, sündis aastal 1964 ja on töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris kontrabassistina. Kaupo Olt- sündinud 1946 Pildid Videod http://www.youtube.com/watch?v=QgZ_-f7pVk4 http://www.youtube.com/watch?v=mPMYIWtmYws http://www.youtube.com/watch?v=419i7Sd_lig Tänan teid kuulamast!
KONTRABASS Kontrabass on madala kõlaga keelpill. Nagu teisedki keelpillid(viiul,vioola, tšello) on kontrabass loodud 16.sajandil. Varaseim tänapäeva kontrabassiga sarnanev pill pärineb aastast 1566. Kontrabass kuulub viiuli perekonda ja on neist kõige madalam. Kontrabassi mängitakse enamasti ansamblipillina, kuigi seda mängitakse ka sümfooniaorkestris, jazzis, bluusis, rock’n’rollis, tangos, rahvamuusikas, kantrimuusikas ja bluegrassis. Kontrabassi ülesanne on täita orkestris või ansamblis bassi osa. Soolopillina kasutatakse kontrabassi harva. Kontrabassi võib mängida kahte viisi, poognaga või näppides. Kontrabass võib olla umbes 1.60 kuni 2.05 meetri kõrgune ja see on üks suurimaid muusikainstrumente. Kuna kontrabass on keskmist kasvu mehe kõrgune mängitakse seda tavaliselt püsti seistes või natuke lühema kontrabassi korral kõrgel toolil istudes. Kontrabass toetub selle laiemale otsale...
Inimesed , kes on seotud free jazziga : Cecil Coleman. Ornette Coleman. Muhal Richard Abramsi asustas Loovmuusikute Edutamise Assotsiatsiooni. Eric Dolphy oli paljutõotav jazz'i uuendaja kes mängis klarnetit, flööti ja altsaksofoni , kuid kelle loometee jäi väga lühikeseks tema varase surma tõttu. Free jazzi saksofonistid: Archie Shepp Albert Ayler John Tchicai Trummarid: Sunny Murray ja Milford Graves Trombonist Roswell Rudd Kontrabassist Charlie Haden Trompetist Don Cherry http://www.youtube.com/watch?v=Elu4JvJCYs0&feature=related
Progressive jazz- 40.a , peaesitajateks valged muusikud. See taotles massiivseidsümfoonilisi kõlasid ja arendatuma vormiga teoseid. Sagedad olid ootamatud tempo vahetused. W. Herman, D. Brubeck Cool jazz- 40.a lõpp, tagasihoitud tunded ja kammerlik väljenduslaad, tuhm kõla. Pehmetoonilsed pillid(metsasarv, vibrafon). TropetistM. Davisel, altsaksofonist L. Konitz Hard bop-50.a algus. Mustad muusikud. Hoogne jõuline rütm ja tropeti-saksofoni vali koosmäng oktavis. Trummar A. Blakey , kontrabassist Charles Mingus. Modal jazz-50.a teine pool. Diatoonilistel laadidel põhinev harmoonia,kiire tempo. Tenorsaksofonist John Coltrane Free jazz-60.a . Juhuslikud kooskõlad, kummaised meloodiakujundid, vaba muusika. Pianist Cecil Taylor, Albert Ayler, Sunnay Murray. Jazzrock(fusion jazz)-60-70.a. Hakati koku sulatama rocki ja jazzi.Neid ühendab off beat´i puudumine. Esimesse jazz-rock bändi kuulusid trompetist Randy Brecker, altsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham.
värvilaikudega abstraktsel maalil. Kuigi selline mängimisviis ärritas harjumuspärase jazzi pooldajaid. Kujunes 1960. aastate keskpaigaks kindel grupp selle suuna esindajaid. Üheks tuntuimaks free jazzi esindajaks peetakse saksofonisti Archie Shepp kellest räägin ka lähemalt.Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutestnsaksofonistid veel Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves;trombonist Riswell Rudd;kontrabassist Charlie Haden;trompetist Don Cherry. Archie Shepp sündis Fort Lauderdaleis Floridas 24 mail 1937. Aga ta kasvas üles Philadelphias ja Pennsylvanias kus ta õppis mängima klaverit, klarnetit ja alt-saksofoni ning tenor-saksofoni.Shepp alustas oma muusika karjääri Ladina Jazz bändis, kus ta mängis natuke aega enne kui ta alustas koos mängimist kesk klassi pianistiga Cecil Tayloriga. Kes sellel ajal alles hakkas õitsema. Cecil
Free Jazz Koostaja: N0For Free Jazz Free jazzi mõjutas teiste kultuuride muusika mõju. Free jazzi iseloomustab vaba tonaalsus, rõhk esituse intensiivsusel, muusikalise heli laiendamine müra sfääri ja inviduaalsus. Free jazzi tavaliselt mängitakse väikese ansambliga Improvisatsioone arendatakse üheagselt ning ka soolodena. Igale interpreedile on jäetud vabadus tegutsemiseks. Esimesed free jazzi kuulutajad olid pianist Cecil Taylor (1930) ja altsaksofonist Ornette Coleman (1930). Cecil Taylor oli akadeemilise haridusega muusik. Ta loobus oma improvisatsioonides tavapärasest harmooniast, vasardades klaviatuuril juhuslikke kooskõlasid (klastreid).Tema muusikas muutus taktimõõt ja piiritletud vorm, kiired helidejoad ei püüdnudki kujuneda meloodiaks, vaid kujutasid kõlamoodustusi. Umbes samal ajal eksperimenteeris jazzis Ornette Coleman. Ka tema väljus mazoor-minoor-süsteemi h...
liitunud kasaksofon, kuid Euroopas hakati saksofoni kasutama alles kaheksakümnendail. Vanades dixielandansamblites ja ka mõnedes hilisemates koosseisudes on kasutatud kahte trompetit. On ka muid koosseisulisi võimalusi. Eesti dzässmuusikuid Siim Aimla (saksofonist) HelinMari Arder (laulja) Jürmo Eespere (pianist) Hedvig Hanson (laulja) Liisi Koikson (laulja) Urmas Lattikas (pianist) [(Mihkel Mälgand)] (kontrabassist) Sofia Rubina (laulja) Raivo Tafenau (saksofonist) Villu Veski (saksofonist) [Kaire Vilgats]] (laulja) Kuulsaid dzässmuusikuid Louis Armstrong Chet Baker Count Basie Bix Beiderbecke Dave Brubeck Ornette Coleman Miles Davis Duke Ellington Ella Fitzgerald
trompetisaksofoni ühehäälne kõla, aastate keskpaigaks kindel grupp selle repertuaari ühekülgsus ja isegi viimse suuna esindajaid. Sinna kuulusid piirini arendatud virtuoossus. Nii saksofonistid Archi Shepp, Albert otsustasid mõned nooremad muusikud Ayler, John Tchicai trummarid Sunny lahti öelda pea kõigist senistest Murray ja Milford Graves, trombonist põhitõdedest vabastada jazz seda Roswell Rudd, kontrabassist Charlie piiravatest kammitsatest. Haden, trompetist Don Cherry jt. Esimesed free jazz'i kuulajad olid Kuigi free jazz ei saanud nii pianist Cecil Taylor ja altsaksofonist populaarseks kui omal ajal sving või Ornette Coleman. Neist esimene oli bebob, kujunes 1960. aastate lõpul akadeemilise koolitusega muusik, kes teinegi rühm selle stiili harrastajaid. See
Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Thelonius Monk Charlie Parker Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas nii tantsusaalides, heliplaatidel kui raadio vahendusel. Suurte orkestrite asemele hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Klassikaline bebopi ansambel koosnes saksofonist, trompetist, klaverist, kontrabassist ja trummidest. Pillidel hakati kasutama äärmisi registreid, mis kõlasid vilistavalt ja kriiskavalt. Ka harmoonias hakati kasutama kõrvale võõraid kooskõlasid. Meloodiline joonis muutus keerukamaks, improvisatsioonid kujutasid kiirete passaažidega käike. Kasvas löökriistade osatähtsus, kontrabassile jäi vaid põhirütmi mängima. Rütm oli rahutu ja etteaimamatu, kontrastiks eelnenud svingi tantsulisusele. Muusika kuulamine:
1948. aastal koostas ta noneti, seda arranzeeris Gil Evans ning albumit peetakse cool jazzi alguseks. 1950. aastate alguses sõlmis Miles Davis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 tõi lepingu plaadifirmagaColumbia Records, mis sidus teda kuni 1985. aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas Davis eksperimenteerima laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga" Kind Of Blue" (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndzässplaatidest. Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams
Ehitus ja kasutamine Basskitarr (joonis 1) on puidust valmistatud keelpill. Enamasti on basskitarrid elektrilised, harvem akustilised, kuid on ka elektroakustilisi basskitarre. Nagu elektrikitarrilgi ei tugevda keele võnkeid mitte pilli kõlakast/kõlalaud ehk korpus ise, vaid elektrooniline võimendi (elektrilise basskitarri puhul). Basskitarri keeli mängitakse näppude või mediaatoriga (medikaga). Erinevalt kontrabassist hoitakse basskitarri horisontaalselt bassisti keha ees. Joonis . Basskitarri ehitus. Pea Basskitarri pea (joonis 2) võib olla kaelaga ühest tükist tehtud, kuid võib ka olla kahest eraldi tükist ühendatud liimi või kruviga. Kitarri pea küljes olevate kruvimehhanismide külge kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel mängitakse tavaliselt vasaku käega (joonis 3)
J.Johnson. Seda koostööd arranzeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949). 1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 tõi lepingu plaadifirmaga Columbia Records, mis sidus teda kuni 1985. aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas eksperimenteerima modaalse ehk laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga Kind Of Blue (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade populaarsematest ja mõjukamatest moderndzässplaatidest. Miles Davise teises suures kvintetis (1964-1968) tegid kaasa saksofonist Wayne Shorter, pianist Herbie Hancock, bassist Ron Carter ja trummar Tony Williams
Kontsert oli üles seatud uue plaadi tutvustamiseks, mis on peagi välja tulemas. Üle Saaremaa oli kohale tulnud üsna palju rahvast, kuna restoran oli täis. Tegemist oli siiski kuulsa saarlannaga, kes ,tema sõnul, esines Saaremaal esimest korda. Bändi kuuluvad Maria Faust, kes on altsaksofonist, Tormod Melaas Holm baritonsaksofonist, Thomas Caudery trompetist, Lars Greve tenorsaksofonist, Markus Pesonen kitarrist, Morten Pedersen klaverist, Adam Pultz Melbye kontrabassist ja Håkon Berre trummar. Enim meeldisid minule trummar ja kotrabassist. Trummar just sellepärast, et tal olid kasutusel erinevad vahendid. Näiteks neljanda loo ajal olid pulkade asemel ketid, mis andsid mõnusa heli. Kontrabass mängis aga tõeliselt pühendunult ja kohati väga, väga kiiresti, just oma soolo ajal. Kontsert algas väga huvitava ja omanäolise lauluga. Esialgu arvasin, et tegemist on harjutamisega, kuid nii see siiski ei olnud
Free jazz on saanud oma nime Omette Colemani 1960. aastal ilmunud albumi Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. Lisaks altsaksofonistile Omette Coleman'ile oli free jazzi levitajaks veel pianist Cecil Taylor. 1960-ndatel aastatel kujunes välja grupp, kes esindas free jazzi. Sinna gruppi kuulusid kuulsaimatest muusikutes saksofonistid Archie Shepp, Albert Ayler, John Tchicai; trummarid Sunny Murray ja Milford Graves; trombonist Roswell Rudd; kontrabassist Charlie Haden; trompetist Don Cherry. Ornette Coleman Ornette Coleman sündis 9. märtsil 1930 Fort Worthis, Texase osariigis. Ta on USA dzäss- saksofonist, -viiulimängija, -trompetimängija ja -helilooja. Ta on üks maailma suurimaid free jazzi eestvedajaid maailmas. Ornette Colemani muusikale on iseloomulik kummalised meloodiaaugud koos veerandtoonidega ning oma klastriterohkus ja kiirus. Tema album ,,Sound Grammar" tunnistati 2007. aastal Pulitzeri preemia vääriliseks
"hillbilly" liitmisest. · Ühed tuntumad esitajad maailmas on Johnny Cash ja Elvis Presley. Rhythm and blues · Ehk Rütmibluus, on popmuusika zanr. · Välja kujunenud 1940. aastatel USA-s dzässist, bluusist ja gospelist. · Algselt esitasid seda afroameeriklased. · Rütmibluusist on välja arenenud rock'n'roll, soul, funk j a reggae. · Rütmibluusi ansamblid koosnesid sageli vokaalsolistist, klaverist, ühest või kahest kitarrist, basskitarrist või kontrabassist, trummidest ja saksofonist. · Laulude tekstid olid sageli fatalistliku sisuga. Freddie Mercury. oSünninimega Farrokh Bomi Bulsara. oOli rokkmuusik ja laululooja. oSündis 5. septembril 1946 o1969. aastal lõpetas Ealingi kunstikolledzi. oAastal 1969. tutvus ansambliga Ibex ja ta võeti bändi laul laulma. o1970. Aastal liitus Queeniga. o1985. aasta mais ilmus ta esimene sooloalbum "Mr. Bad Guy". o23. novembril 1991 avalikustas ta oma haiguse.
1940-1949 1947. aastal alustas Tutmarc'i poeg Bud sarnase basskitarri turustamist ,,Serenader" nime all. Seda reklaamiti üleriigiliselt väljaantud L.D. Heather Co. 1948. aasta kataloogis, kuid Tutmarc'ide leiutised erilist müügiedu ei saavutanud. 1950-1959 Esimese masstoodetud elektrilise basskitarri valmistas Leo Fender 1951. aastal, samal ajal kui popmuusika hakkas üle maailma laienema. Bass oli kaasaskantav, selle mängu oli lihtne salvestada (erinevalt kontrabassist) ning seda võis kohe ühendada miksimispuldiga (audio mixer ). 1950- ndatel aastatel töötas Leo Fender oma töötaja George Fullerton'i abiga välja esimese masstoodetud basskitarri. Fender Precision Bassi (kutsutakse ka P-bassiks) tutvustati 1951.
Kordamisküsimused 1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli
· Händel ei talunud pillide häälestamisel tekkivat heli, mistõtuu nõudis ta, et kõik pillid pidid olema häälestatud enne tema jõudmist teatrisse. Ükskord oli aga keegi enne etendust muutnud kõikide pillide häälestust ( pillid ei olnud õigesti häälestatud ) nii,et kui Händel dirigeerima hakkas,tuli orkestrilit nn.jube krigin,mida suudavad tekitada vaid 50 häälestamata pilli. Händel vihastas nii,et haaras kinni lähimast kontrabassist ning lasi sellel maha kukkuda.Seejärel haaras ta timpani ning viskas selle esimese viiuli suunas.Tegevuse käigus paiskus Händeli parukas peast ja kui ta lavalt minema tormas,hakkas publik ohjeldamatult naerma. zizzle
Helinäide See on alt. Sellel pillil on ka teine nimi - vioola. Ta on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina, kuid meie sajandil on ta huvi äratanud ka soolopillina. Alt pärineb XVI sajandil. Alti mängib pillimees samamoodi nagu viiulit - asetSee on tsello. Ta on veel suurem kui alt, aga väiksem kui kontrabass. Seega kõlab ta siis aldist veel madalamalt, kuid kontrabassist kõrgemalt. Oma mahlaka ja varjundirohke kõla ning suurte mängutehniliste võimalustega on tsello populaarne nii soolo- kui ka ansamblipillina. Praeguse kuju ja mõõtmete sai tsello XVII sajandil kuulsalt itaalia viiulimeistrilt Antonio Stradivarilt. Mängimiseks asetab pillimees tello põlvede vahele. Pill toetub kere laiema otsa külge kinnitatud kandepulgaga maha. Vanasti oli peen tsellot ka selliselt mängida nagu on kujutatud kõrvaloleval pildil.
projektid. Esinemised on teda viinud Taani, Rootsi, Norrasse, Iisraeli, Saksamaale, USA- sse ja Venemale. Aastal 2000 asutas ta nüüdisjazz kvinteti "R.M.B." Käesoleval ajal on Macats tihedalt seotud projektides Eesti muusikute Villu Veski ja Tiit Kallustega, kus mängib suupilli ja klahvpille. Lähiajal on ilmumas CD Raimonds Macatsi instrumentaalmuusikast. 7 Taavo Remmel Kontrabassist ja pedagoog Taavo Remmel (sünd. 1964) alustas muusikaõpinguid Tallinna Laste Muusikakoolis ning Tallinna Muusikakeskkoolis ja lõpetas Eesti Muusikaakadeemia. Ta on töötanud kontrabassistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ja vabakutselise muusikuna ning õppejõuna Eesti Muusikaakadeemias ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Taavo Remmel on stiililiselt mitmekülgne muusik, kes mängib suurepäraselt nii klassikalist muusikat kui dzässi-improvisatsioone.
Vioola on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina, kuid meie sajandil on ta huvi äratanud ka soolopillina. Alt pärineb XVI sajandil. Alti mängib pillimees samamoodi nagu viiulit - asetab pilli vasakule õlale ja toetab lõuaga. Tšello Tšello on veel suurem kui alt, aga väiksem kui kontrabass. Seega kõlab ta siis aldist veel madalamalt, kuid kontrabassist kõrgemalt. Oma mahlaka ja varjundirohke kõla ning suurte mängutehniliste võimalustega on tšello populaarne nii soolo- kui ka ansamblipillina. Praeguse kuju ja mõõtmete sai tšello XVII sajandil kuulsalt itaalia viiulimeistrilt Antonio Stradivarilt. Mängimiseks asetab pillimees tšello põlvede vahele. Pill toetub kere laiema otsa külge kinnitatud kandepulgaga maha. Vanasti oli peen tšellot ka selliselt mängida nagu on kujutatud kõrvaloleval pildil.
Ühendas seltse ja organisatsioone üle Eesti. Laulupidude põhikorraldaja. 1924 asutati Muusikaleht. Korraldati palju võistlusi uute koorilaulude saamiseks. Kasvas peale uus põlvkond dirignete ja muusikuid, kes olid hariduse saanud Eestis. Olav Roots- dirigent, orkestrijuht Raimund Kull- dirigent,orkestrijuht Eduard Tubin- dirigent, orkestrijuht Alfred Karindi- koorijuht Tuudur Vettik- koorijuht Pianist Artur Lemba Kontrabassist Ludvig Juht 1934 loodi Raadio Ringhäälingu Orkester. Tänase ERSO eelkäia Muusikateatritena jätkasid Estonia ja Vanemuine Kiiresti kasvas kirjastustegevus ja ilmus 4 muusikaajakirja. 1934 asutati Muusika Muuseum Kordamine Lk 87- tallinna ja tartu muusikaelu 20saj algus (võrdlus) Tartu 1906 Vanemuise uus hoone, orkestri etteotsa astus Juhan Aavik Tartu muusikapäev 1909 Aleksander Läte Tallinnas August Topman
Vioola Sellel pillil on ka teine nimi - alt. Ta on veidi suurem kui viiul ja kõlab seetõttu ka viiulist madalamalt. Alti kasutatakse põhiliselt ansamblipillina, kuid meie sajandil on ta huvi äratanud ka soolopillina. Alt pärineb XVI sajandil. Alti mängib pillimees samamoodi nagu viiulit - asetab pilli vasakule õlale ja toetab lõuaga. Tsello Ta on veel suurem kui vioola, aga väiksem kui kontrabass. Seega kõlab ta siis aldist veel madalamalt, kuid kontrabassist kõrgemalt. Oma mahlaka ja varjundirohke kõla ning suurte mängutehniliste võimalustega on tsello populaarne nii soolo- kui ka ansamblipillina. Praeguse kuju ja mõõtmete sai tsello XVII sajandil kuulsalt itaalia viiulimeistrilt Antonio Stradivarilt. Mängimiseks asetab pillimees tello põlvede vahele. Pill toetub kere laiema otsa külge kinnitatud kandepulgaga maha. Vanasti oli peen tsellot ka selliselt mängida nagu on kujutatud kõrvaloleval pildil.
raske,vali),mille kõrvalzanriteks funky (funky-tegemist on aeglase või mõõduka bluesiga, mida mängitakse rangelt löögi peal ning kõikide vanale bluesile iseloomulike tunnete ja väljendusvahenditega.) ja soul jazz ( ingl k soul-hing), mis baseerus gospelil. Seda muusikat iseloomustab hoogne, jõuline rütm ja trompeti-saksofoni vali koosmäng oktaavis või unisoonis. Selle suuna eesotsas olid trummar Art Blakey ja kontrabassist Charles Mingus oma mitmesuguste ansamblitega. 14. FREE JAZZ (kuuekümnendad) Kuuekümnendaiks aastaiks oli bebop koos oma paralleelvormidega loominguliselt ammendunud. Kuulajad ja muusikuid hakkas tüütama traditsiooniliseks kujunenud palade ülesehitus, repertuaari ühekülgsus ja pillitehnika kõrge valdamine. Nii otsustasid mõned nooremad muusikud lahti öelda pea kõigist senistest põhitõdedestvabastada jazz seda piiravatest kammitsatest. Esimesed free
Näit.: Händel ei talunud pillide häälestamisel tekkivat heli, mistõttu nõudis ta, et kõik pillid pidid olema häälestatud enne tema jõudmist teatrisse. Ükskord oli aga keegi enne etendust muutnud kõikide pillide häälestust (pillid ei olnud õigesti häälestatud) nii, et kui Händel dirigeerima hakkas, tuli orkestrilt nn. jube krigin, mida suudavad tekitada vaid 50 häälestamata pilli. Händel vihastas nii, et haaras kinni lähimast kontrabassist ning lasi sellel maha kukkuda. Seejärel haaras ta timpani ning viskas selle esimese viiuli suunas. Tegevuse käigus paiskus Händeli parukas peast ja kui ta lavalt minema tormas, hakkas publik ohjeldamatult naerma. G.F.Händelit peetakse üheks suurimaks inglise heliloojaks, sest Inglismaa periood oli tema loomingus väga produktiivne. Händelist sai Inglismaa kodanik ning ta jäi sinna elu lõpuni, kus ta suri pimedana. LOOMING
trumme mängis pikki aastaid Estonia teatri dirigendina töötanud Vallo Järvi, klaverit Ilmar Laaban, saksofoni Joann Juštšuk (hilisem heliplaadifirma Melodija Tallinna-stuudio juhataja), trompetit Jürgen Miilen (hiljem Eesti Raadio ja Eesti TV toimetaja), saksofoni Arno Valma, kellest sai hiljem Teaduste Akadeemia Majandusinstituudi teadur (Ojakäär 2000: 129), seega kõik silmapaistvad isikud. K. Laren mäletab veel kontrabassist Kalju Hollast ning lauljaid Eugen Raudseppa ja Harald Laant (Ojakäär 2003: 295). Ilmar Laabani elukaaslase Aino Tamjärve andmetel osales orkestris ka Joann Juštšuki noorem vend, Ilmar Laabani pingi- naaber Eugen Juštšuk, 295 kellest edaspidi lähemalt. 291 Pianist ja helilooja Thelonius Sphere Monk (1917–1964), üks bebop-stiili kontseptsiooni loojaid. 292 Koopiad siinkirjutaja käsutuses. 293 Orkester Journalen: I
annaabi.ee 
