·tead kuidas inventeerida tarnijatega seotud arveldusi. 2 Ostutehingute arvestuse korraldus Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi
mälust seda infot, kes on seda juba lugenud. Vabameedias peab kehtestama täpsemad seaduse ja piirid, et vältida inimeste privaatsuse säilimiseks. Meediavabadus paneb inimese turvalisuse kaalule. Avalikes kohtades võõraste inimeste pildistamine ilma nende nõusolekuta pole keelatud. See võib ilmneda tulevikus olla fotol olevale isiku privaatsusele probleemiks. Meediasse oma piltide üleslaadimisel ei mõelda, mis see omakorda võib kaasa tuua. Liba kontodega esinevad kurjategijatel pole sugugi keeruline esineda kellegi teisena nad kasutavad lihtsalt teise inimese pilti ning võivad selle tulemusel teha teisetele inimestele halba. Selleks, et keegi ei satuks kuritegevuse ohvriks, ei tasuks ilma teise nõusolekuta temast pilte kübermaailmasse laadida. Vabameedia rikub tõesti isiksuse puumatu seadust, vaatamata sellele, et see võib teiste inimeste elu rikkuda. Vältimaks isikupuutumatuse seaduse rikkumist, tuleb kindlaks,
.....................16 10.4. Allkirjastamine..................................................................................................................18 LISAD............................................................................................................................................18 LISAD............................................................................................................................................18 Lisa 1 Vara klassid, seosed pearaamatu kontodega.......................................................................18 Lisa 1 Vara klassid, seosed pearaamatu kontodega.......................................................................18 2 1. Juhendi eesmärk Inventeerimise nõuded on fikseeritud mitmetes riigi ja linna õigusaktides, samuti asutuste sisemistes kordades:
kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või debiteeritavate kontodega ja alles seejärel krediteeritava või krediteeritavate kontodega. · Kõik varade kontod suurenevad debiteerides ja vähenevad krediteerides · Kõik kohustuste ja omakapitali kontod suurenevad krediteerides ja vähenevad debiteerides VARAD KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Varade kontod Kohustuste ja omakapitali kontod Deebet Kreedit Deebet Kreedit
Balbiino AS; 7 Liviko AS; Kitman AS; OÜ NG Kapital; Ganiger Invest OÜ; Roseni Majad OÜ; Roseni Kinnisvara OÜ; Motivo Grupp OÜ; Tallinna Kaubamaja AS Selverile suunatud kontoplaan on väga mahukas, koosnedes 35. eraldiseisvast sünteetilistest kontodest, mida omakorda täiendavad arvukad analüütilised alamkontod. Praktika käigus puutusin kokku kõige rohkem käibevara kontodega. Sisestades maksevahendite aruandlust ning summade liikumisi, töötlesin läbi sellised alamkontod, nagu kassa kontod (sularaha), panga kontod, samas puutudes kokku ka arvelduste vahekontodega, nagu näiteks teatripiletite ja lotopiletite müük. 3.1.3 Algdokumendid Selveri majandustehingute kirjendamise aluseks olevad algdokumendid on sissetuleku algdokumendid ning väljamineku- ja muude kulude algdokumendid. Sissetulekute algdokumendid (tuludokumendid):
K Käibemaks 400 OSTUTEHINGUTE ARVESTUS 1. Ostutehingute arvestuse korraldus. Ostudega seotud arveldusi arvestatakse bilansikirjel Võlad tarnijatele ning registreeritakse raamatupidamises samanimelisel kontol. Tehingu tulemusel tekib ettevõttel kreditoorne võlgnevus, mis nõuab tulevikus varast, eelkõige rahalistest vahenditest loobumist. Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi
See osa mida ei hüvitata, kajastub kuludes ehk 60%. 40% ei kajastu kasumiaruandes, vaid vähendab kulusid. Praktika ajal sain koos juhendajaga teostada majanduskulude arvestust ja lausendite koostamist raamatupidamisprogrammis. Kogesin, et majanduskulude kajastamine võib ka kogenud raamatupidajale pikk ja tüütu protsess olla. 12 2.1 Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu Müüdud toodangu kulud liigitatakse järgnevate kontodega: a) külmutuse kulude kontod – siia kuuluvad külmutuse hooldus-, haldus-, transpordi- ja muud külmutusega seotud kulutused; b) tootmiskulude kontod – siia kuuluvad tootmisega seotud kulutused eraldi kontodena c) tootmiskulud Saue linnutoidu tsehhis – see on tootmiskulude alakontoklass, siia kuuluvad samad kontod eraldi nagu eelnevas kontoklassis ainult, et arvestust peetakse eraldi osakonnana.
ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1
ja sama summa võrra (+) ja sama summa võrra (+) * Bilansi kokkuvõte suureneb 4. Muudatused bilansis, aktiva ja passiva vähenevad: AKTIVA PASSIVA Bilansikirje väheneb ühe Bilansikirje väheneb ühe ja sama summa võrra (-) ja sama summa võrra (-) *Bilansi kokkuvõte väheneb Raamatupidamise kontode mõiste ja ehitus: Majandustehinguid kirjendatakse raamatupidamise kontodega. Finantsarvestuse abivahend ja kasutatakse jooksvate majandustehingute liigitamiseks, üles kirjutamiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Konto on kahepoolne tabel vasakpool on deebet ja parem pool kreedit. · Kontot märgitakse kontoristi v T-kontona. · Kontode avamine: kontod avatakse aruande perioodi algul bilansi kirjete lõikes igale bilansi kirjele võib avada ühe või mitu kontot. Kontode avamise puhul ja sulgemisel kehtib kolm seaduspära. 1
§ 2 (Raamatupidamiskohustuslane), § 3 (Seaduses kasutatavad mõisted), § 4 (Raamatupidamise korraldamise põhinõuded (välja arvatud punkt 4, s.t. ei pea koostama ja esitama majandusaasta aruannet ning muid raamatupidamise ja teistes seadustes ettenähtud finantsaruanded )), § 5 (Tekke- ja kassapõhine arvestus), § 6 (Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine (välja arvatud lõige 3, s.t. ei pea kasutama kahekordset kirjendamist debiteeritavate ja krediteeritavate kontodega)), § 7 (Algdokument), § 9 (Raamatupidamisregistrid), § 10 (Parandused dokumentides ja registrites), § 12 (Raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus) ning muudest Eesti hea raamatupidamistava nõuetest, mis reguleerivad kassapõhist raamatupidamist. (3) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes peab tekkepõhist raamatupidamist, lähtub käesolevast seadusest. (4) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja koostab äriregistris registreerimise kuupäeva
IF @@error <> 0 BEGIN ROLLBACK TRAN ROLLBACK TRAN END CATCH RETURN END IF @@TRANCOUNT > 0 COMMIT TRAN COMMIT TRANSACTION; GO GO Samast raha ülekandmisest nüüd pikem näide. Pigem jäägu ülekanne teostamata, kui et toimingu sees osa raha ära kaob või juurde tekib. Et kontodega toimetada, sai loodud võimalikult lihtne tabel vaid konto number ning seal olev saldo. create table kontod( id int identity not null primary key, saldo money ) Edasi luuakse salvestatud protseduur raha ülekandeks. Kust kontolt võtta, kuhu panna ning kui suur on summa. Esimesed kaks arvu tähendavad siis vastavate kontode numbreid. create procedure ylekanne (@kust int, @kuhu int, @summa money) as Abimuutujas hoitakse meeles, kas kõik õnnestus hästi.
annaabi.ee 
