pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames. kui uurime tähenduste maailma, siis tuleb esile kontekst. Kontekst: *tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja selle jutustamisest * tänapäeva muistend on sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogumisel VAATA ÕPPEMATERJALI *klassikalise ja tänapäeva käsitlusviiside erinevus: 1) klassikaline pärimus- arhiivi kogutud tekstid ilma esmase(loomuliku)kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad kontekstid), tekstide analüüs; uute konekstide mõju tekstidele 2)tänapäeva pärimus Maailmapildi kolm tasandit: 1)müütiline - seotud usu ja armastusega. see, mida peetakse üleloomulikuks, on siin reaalne. animatsioon-olukorrad, kus ilmingu objekti hing on pks ja sama. kogu kultuur on kaemuslik. maailmapildi kirjalikku pühakirja pole 2) religioosne - seotud usu ja armastusega. kõik, mis suulisele iseloomulik. kirjeldamisel on juba
Seda ___________________________________________________________________________________________ rängem kuritegu on niisuguse leiukoha avamine ja tühjendamine. ___________________________________________________________________________________________ «Esemetel on ilma leiukoha kontekstita vähe väärtust,» tõdes Kiudsoo. «Teadlasi huvitab kogu kalme, kus esemed asuvad, samuti esemete paigutus. Leidude maast väljakiskumine on kuritegu.» ___________________________________________________________________________________________
uurimismetoodikas): o Kirjandus (nt eeposed) o Keel (sõnavarauuringud, rahvalaulu keel ja selle ajalugu) o Etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon) o Ajalugu (rahvaluule on ajalugu inimeste vaatepunktist) 7 o Meedia o Psühholoogia · Klassikaline pärimus - arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) - tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele... · Tänapäeva pärimus - kaasaja ühiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis 10. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval.
etümoloogiasõnastiku“ järgi. Teises tutvustatakse sõna ema erinevaid tähendusi „Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi“. Kolmandas tutvustatakse sõna murdelist levikut. 1.1. Sõna ema etümoloogia Etümoloogiasõnastiku järgi tähendab sõna ema naissoost lapsevanemat, eeskuju andvat, juhatavat või hooldavat naist. Suguluskeeltes on ema üpris sarnasel kujul, nii et tekstis esinedes võib ka kontekstita aru saada, mis sõnaga on tegu. Põhitähendus on sellel kas ema kui lapsevanem või emasloom. (ETY 2012) Sõnal ema on uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on teisteski keelkondades (nt tšuvaši ja mongoli). Algselt võis olla selle sõna puhul tegu lastekeelse häälitsusega, millel on häälikuliselt ajendatud tüvi. (Ibid) KEEL EMA liivi jemā
vaatepunktist. Jaan Jung: kohamuistendid viitavad muististe seosele nende kohtadega. Oskar Loorits: Sõjad eesti rahvatraditsioonis: sõja ajal inimestevahelised suhted. Veel: Õigusajalugu, psühholoogia, keel ja selle uuringud (rahvalaulu keel ja selle ajalugu), etnoloogia, sotsioloogia, antropoloogia (esemed, mälestused, elulood, migratsioon) Klassikaline pärimus arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele... Tänapäeva pärimus kaasaja ühiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis 11. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval.
Kultuur – dünaamiline grupp indiviide, kes jagavad sarnast konteksti, puutuvad kokku sarnaste kultuuriliste sõnumitega ja hõlmavad suurt hulka erinevaid indiviide, keda need sõnumid mitmetel viisidel mõjutada võivad. Psühholoogia vs kultuuripsühholoogia Universalismid (human universals) – 10-70 foneemi keeles, rõõm = naeratus, värvile ’must’ on vastav sõna, intsest vanemate ja laste vahel rõve, number kaks. Psühholoogia kui CPU uurimine st uuri protsesse ilma kontekstita, leiad ühisosa, sest kontekst ei mõjuta (klt = müra, tõlkevead, tuttavlikkuse puudumine). Kultuuripsühholoogia. Aju on plastiline, keskkond mõjutab aju, keskkond = kultuur. Tähendus (meaning) on oluline. Jagatud ideed konstrueerivad kultuuri. Sama kultuur – samad kultuurilised ideed – töötlussügavus suurem – juhteteed tugevamad – hiljem tugevamate juhteteede abil (kiirus) tõlgendab uusi kogemusi
parlament" lähtutakse enam-vähem kaasaegsest kontekstist, kuid see asjaolu on teadvustamata. Tekib üks ajaloo variant. Hvostov: lähtub pigem 13. sajandi kontekstist või püüab seda taastada, kokkusaamine toimus ainult lähikülade vanemate vahel ja ainult linnuse ehitamise/parandamise küsimuses. Tekib teine ajaloo variant. Kumbki variant pole lõpuni tõestatav. Oluline oleks olla teadlik mitme variandi võimalikkusest. Samas: vajaliku kontekstita ei märgata vahel sõnumit üldse (Sarkozy!) või mõistetakse vääralt viisil, mis viib negatiivsete tagajärgedeni. Et konteksti tundmist ei peeta tavaliselt keeleoskuse osaks (tavatähenduses keel= hääldamine, grammatika, sõnavara), siis omistatakse negatiivsed omadused suhtlejale kui isiksusele (psühholoogia terminites: dispositsiooniline, mitte situatsiooniline atributsioon). Kood ja kontekst kultuuridevahelises kommunikatsioonis:
Talal Asad: kriitika Poliitiline süsteem on osa laiemast ajalooliselt põhistatud süsteemist, kus stabiilsus on näiline. Võim on seotud tootmisvahendite omamisega. Modelleerides motivatsiooni läbi eliidi tuleb arvestada klassidünaamikat. James Scott. Seeing like a state. (1998) Kaasaegne riik vajab info kandmise viise, et alamaid (subjekte) kontrollida (nt perekonnanimed) ja seadusi rakendada. Info peab olema mõistetav ILMA kohaliku kontekstita. Tagajärjeks kohalikul tasandil info vähenemine. Kohapeal toimuva kehvem mõistmine. Seaduste uurimine Õige ja vale kontseptsiooni universaalsed. Õige ja vale sisu erineb kultuuriti. Korrahoidmine ja õigusemõistmine universaalsed. Konkreetsed vormid varieeruvad kultuuriti. Poliitilise võimu ja seaduste seosed Eeldus sageli, et tegemist on objektiivsete ettekirjutustega. Seadused sageli allutatud poliitilistele huvidele.
2.2.1. Slängiuurimine Släng on sotsiolekt, mis erineb üldkasutatavast kõnekeelest suuresti just sõnavara poolest. (EKK: Leksikoloogia) Slängiuurimine on üks haru suulise kõne uurimisest. Eestis hakati slängi uurima juba 1920. aastatel. Suurema hooga hakati slängi uurima 1990. aastate alguses, kuid jäi siiski uurimus- ja üliõpilastööde piiresse, st põhjalikumat teadusharu pole slängiuurimisest saanud. Slänguurimine Eestis on tähendanud slängisõnade kogumist ilma kontekstita. Tõnu Tender on uurinud eesti slängikeelt, selle ajalugu ja slängisõnavara loomet. (Hennoste 2002: 244) Slängisõnavara kohta andis Mai Loog 1990. aastal välja esimese slängisõnastiku – „Eesti Slängi Sõnaraamat“. 2003. aastal ilmus uuem sõnaraamat „Eesti slängi sõnaraamat“. Släng jaguneb kolmeks eri liigiks ning kõik kolm erinevad üksteisest keele, eesmärkide ja kasutuse poolest. Esiteks on släng sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolektidest
Nemad leidsid, et Lovejoy jätab välja kaks väga olulist aspekti. Esiteks autori intentsioon ehk kavatsus - peab uurima mitte ainult , mida autor väidab, vaid MIKS ta väidab, mis on tema eesmärgid. Teiseks, et autori eesmärke mõista, peame tundma ajaloolist konteksti (peab teadma kirjutisi kellele vastab, keda kritiseerib; peab teadma ajaloolisi probleeme, mille õigustamiseks on teosed loodud jne). Ilma kontekstita ei saa me teosest aru. Lisaks peab teadma ka keelelisi konventsioone, ehk mida need mõisted tollases konstektis tähendasid (sest mõistete tähendus muutub pidevalt). Kõik see tähendab, et ei piisa teksti enda lugemisest vaid peab tutvuma kogu ajastuga ja peab lugema ka nn väikeste autorite teoseid. Õnn 2. Platon ja Aristoteles õnne olemusest Antiikfilosoofid nõustusid, et ilma vooruseta ei ole õnne, kuid nad olid erimeelel selles osas, kas
Arvestamata: mõtteid enam kui keeleüksusi, kehakeel, situatsioon (kontekst) 2) tuletamisteooria mõte vajab tuletamist, keele abil vahendatakse mõtteid: kõneleja peab tajujat arvestama, et teda arvestama. Tajuja mõistab tähendust, püüab mõista kõneleja kavatsust. Situatsioon on tervikuna vähe arvestatud. 3) interaktsioniteooria: in kogu ühistegevus on kommunikatiivne. Tulemus sõltub enam tajujast ehk kuidas tajuja teie tegevusele reageerib. Repliik kontekstita on mõttetu! Konekst võib olla situatiivne või verbaalne. Eduka suhtlemise tingimused: *tajuja tp kuidas kuulab/loeb/jälgib (õpilase tp suunamine, juhtimine on ülioluline!) *mõtestatud taju tingimuste optimeerimine (ehk sõnastamine, mõistmisstrateegiate valdamine, taustteadmised, "taustmüra" vähendamine) *tajuja tegevus mõtestamine, järeldamine, hinnangud, tagasiside, reageerimine (käitumine) VEBRAALSE SUHTLEMISE KUJUNEMINE JA ARENG
annaabi.ee 
