Roomas hakkas levima aga palju kallim materjal töödeldud loomanahast pärgament. See oli vastupidavam ja sobis kristlaste pühade tekstide säilitamiseks paremini. Pärgamendist sai köita raamatuid, sellele sai maalida värvilisi pilte. Nii tekkis raamatumaal e miniatuurmaal. Diptühhonid kokkulapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg oli kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puidust, elevandiluust või väärismetallist. Rooma riigi lõpuaegadel kingiti neid konsulitele ametisse astumise puhul. Varakristlikul perioodil hakati neid kasutama meelespeadena, kuhu märgiti kõik jumalateenistuseks kavandatu, kaunistatud kristlike motiividega. Peaingel Miikaeli kujutisega diptühhon. Varakristlik kirik võeti eeskuju basiilika stiil. Kirik oli pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks e lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne- ja idasuunaline. Uks asus läänepoolses otsaseinas
Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid igal aastal valitavad riigiametnikud Konsulid kõrgeimad magistraadid (neid oli 2), neile kuulus kõrgeim võim riigis Preetorid järgnesid konsulitele, võisid neid asendada, korraldasid õigusemõistmist (8) Tsensorid endised konsulid, valiti 5 aastaks, kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, valvasid kodanike elukommete järele. Diktaator valiti ametisse vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht, piiramatu võim 6 kuud Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve, õigus panna veto riigiorgani otsusele, kui oli vastuolus lihtrahva huvidega (neid oli 10) Senat vanemate nõukogu, valitsev riiginõukogu
Jalavägi jagunes vabariigi algusaegadel maniipuliteks, hiljem kohortideks, mis omakorda koosnesid tsentuuriatest. Igal leegionil oli nimi ja number, milleks oli leegioni nimekirja kandmise kuupäev. Tuvastatud on ligemale 50 leegioni, kuigi mitte kunagi ei eksisteerinud neid niipalju korraga. Leegionis oli tavaliselt 5000 meest Vabariigi aegadel oli leegionide eluiga lühike. Välja arvatud Legio I kuni Legio IV nime kandvad leegionid, mis allusid otse konsulitele (kaks konsuli kohta), moodustati ülejäänud leegionid ainult sõjakäikude ajaks. Vajadus püsivate leegionite järele tekkis Impeeriumi aegadel, kui oli tarvis juurutada leegionäride ustavust Imperaatorile, mitte leegioni juhtidele. Ajapikku tekkisid leegionidel oma sümbolid ja individuaalne ajalugu. Standardiks oli igal leegionil kotkas, mida kandis spetsiaalne ohvitser. Leegion koosnes järgnevatest osadest · Ratsavägi · Kergejalavägi · Raskejalavägi
reljeefikunsti. Sarkofaagid kaunistati reljeefidega. Meenutavad roomlaste ajalooteemalisi reljeefikunsti, kuid temaatika on võetud Piiblist. [ Julius Bassuse sarkofaag. ] Keelati ära keisrite jumalikustmine ja alasti skulptuurid. Ainus alasti värk on Aadam ja Eeva Eedeniaias. Diptühhon o kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel, mille sisekülg on kaetud vahakihiga. o Puust, elevandiluust või väärismetallist. o Kingiti konsulitele ametisse astumise puhul, hiljem kasutati meelespeadena. [diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega] o Hiljem nimetati diptühhoniks kaheosalist altaripilti. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil mitte nagu vanad antiiktemplid, mille kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli
veebruar 1918, detsembrit 1917 ( Maanõukogu volitused esimestele eesti esindajatele,välisteenistuse ideeliseks isaks on Jaan Tõnisson, kellest koos Ants Piibuga said esimesed Eesti diplomaadid) jne. 11. nov 1918 lõppes I MS, Tallinnas võeti võim tagasi, alustas legaalset tegevust Eesti Ajutine Valitsus, milles 11.-18. nov tegutses välisministrina Otto Strandman. Esimeseks ametlikuks välisministeeriumi dokumendiks loetakse 14.nov dokumenti Helsingi Inglise ja Prantsuse konsulitele, milles paluti takistada sakslastel väljavedada varandusi ja toitu. Välisministeeriumi esimeseks ametnikuks peetakse Ferdinand Kulli, 16.nov 1918 sai temast välisministeeriumi peasekretär.Eeskujuks oli Prantsuse välisministeerium, kus tööd juhtis peasekretär, ent ametlikes dokumentides nim teda sekretäriks Ent tema nimi ei seisnud kunagi VM(välisministeerium) palgalehel. EHK- esimesteks ametnikeks hoopis Alice Erjapea ja Helene Müllerstein.
a) Direktooriumi langus: · Rahvatoetuse puudumine · Napoleoni edukad sõjaretked Itaaliasse ja Egiptusesse · 18. brümääri riigipööre (9. nov. 1799) b) Valitsemine: · I konsuli võim. · Prefektid keskvõimu esindajad departemangudes. · Amnestia emigrantidele. · Konkordaat (1801) leppimus paavstiga, millega taastati katoliikluse õigused. · Tsensuur · 1802. a. rahvahääletusega konsulitele eluaegne võim. 2. I keisririik (1804-1815) a) Napoleon Bonaparte'i keisriks kroonimine (1804): · Ajendiks uus rojalistlik vandenõu · Rahvahääletus ja Senati otsus · Napoleon I kroonimispidustused Pariisis b) Valitsemine: · Tugeva isikuvõimu kujunemine seadusteks keisri dekreedid · Kohalikud võimuesindajad (prefektid ja linnapead) keisri nimetamisel · Tsensuuri tugevnemine ja keisri ülistamine
Magistraadid valiti rahvakoosolekul üheks aastaks.Kõrgematesse ametitesse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitus, seega ei pääsenud noored mehed kiiresti kõrgetele ametikohtadele. Riigi teenimist peeti kodanike aukohustuseks ja seetõttu ametnikele palka ei makstud o Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid o Preetorid(8) tähtsuselt järgnesid konsulitele ja võisid neid vajadusel asendada, pidid korraldama õigusemõistmist, kuid võisid ka juhtida sõjaväge. o Tsensorid valiti konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, seal olid eakad ja autoriteetsed mehed.
Keisririik(30eKr-476pKr) 1 keiser- Augustus, tiitlga Ceaser. 1 saj pKr tekib ristiusk. 4 saj ristiusk- riigiusk. 395pKr laguneb Rooma Ida ja Lääne Roomaks(pealinnad Konstontinoopol ja Rooma). 476pKr germaanlased hävitavad Lääne Rooma. Konsulid- (neid oli 2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Preetorid- (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele ja võisid neid vajaduse korral asendada. Tähtsaim ülesanne oli korraldada õigusemõistmist. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta tagant. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike elukommete järele valvamine. Eakad ja autoriteetsed mehed. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja snati kokkulepel vaid siis ,
Nobiliteet ld keeles ,,tuntud", kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki, sinna kuulus nii patriitse kui rikkaid plebeid. Magistraadid riigiametnikud Vana-Roomas. Nad valiti rahvakoosolekul enamasti üheks aastaks. Igasse riigiametisse valiti 2 meest, et vältida võimu koondumist ühe mehe kätte. Konsulid(2) olid kõrgeimad magistraadid. Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid armeed. Preetorid(8) järgnesid tähtsuselt konsulitele/ võisid neid asendada. Korraldasid õigusemõistmist. Võisid juhtida ka armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast 5. aastaks. Nende ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ta sai pool aastat valitseda ning talle kuulus piiramatu võim, pärast seda pidi ta oma tegute eest aru andma ja vastutama. Rahvatribuunid pidid kaitsma lihtrahva huve
v.a must kivi, kus peal on tekst. i. Rooma oli väheste elanikega linnriik ii. Talupoegade ühiskond iii. Rahvakoosolekul valitaval kuningal poliitiline, religioosne, militaarne võim iv. Tavaõigus (mos maiorum) v. Õigus oli salajane ja osa religioonist b. Vabariigi aeg (510-27 eKr) - kuningatele kuulunud võim läks konsulitele i. Kuninga senine võim, v.a religioosne konsulitel ning senatil ii. Rahvakoosolekud andsid välja seadusi iii. XII tahvli seadused (451/450 eKr) iv. Tekkis preetoriamet (367 eKr) v. Rooma laienes vallutuste tulemusena vi. Õigus ius civile'le lisandusid ius honorarium ning ius gentium, lisaks erinevad kohalikud õigused c
teenimist peeti kodaniku aukohuseks. See võimaldas aga ainult jõukatel kodanikel riigiametitesse kandideerida. Magistraadid pärinesidki peaaegu eranditult rikaste roomlaste seast. Kaks konsulit olid kõrgeimad magistraadid. Nende peaülesanne oli sõjaväe juhtimine. Neid saatsid 12 auvahti (liktorit), kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit – rihmaga kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid juhtida ka sõjaväge ja asendasid vajaduse korral konsulit. Lisaks konsulitele ja preetoritele olid ka madalamad magistraadid, kes hoolitsesid turgude, tänavate ja templite eest, korraldasid avalikke pidustusi ning haldasid riigikassat. Muudest magistraatidest mõneti erinevad olid tsensorid. Nad valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite hulgast ja nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja
Iga viia aasta tagant 1,5 aastaks. Nende kompetentsi kuulus tsensuse kindlaksmääramine ja kodanike jaotamine ning loendamine, koostasid ka senaatorite nimistikke. Areneb tsensorite uus funktsioon- kommete silmaspidamine. Lõpuks võtsid nad osa vabariigi finantside valitsemisest(määrasid kindlaks maksude, tollide suuruse, rentide maksmise jne). Rahvatribuunid ei võinud tsensorite otsuste vastu protesteerida. Võimu märgiti sõnaga POTSESTAS, neile ei omistatud imperiumi nagu konsulitele ja preetoritele, s.t neil polnud õigust sõjaväge juhatada. Ametisse valiti silmapaistvaid kodanikke, tihti olid nad olnud konsulid. Tsensuur omandas rooma poliitikast suure tähtsuse. The term itself comes from Latin: during the Roman Republic the census was a list that kept track of all adult males fit for military service. Censio- act of censor. Census- kõigi kodanike täpne ülelugemine.(puudutas ainule vabu KODANIKKE) 7) Diktaator Ametikoht rooma vabariigis, asutamise aeg teadmata
ning süüdlast karistada. Vabariigi aeg (510-27 eKr) Kuningate aja lõpuks ja vabariigi perioodi alguseks loetakse viimase kuninga Tarquinus Superbuse minemaajamist ning aristokraatlik-demokraatliku vabariigi loomist. Alguses oli võim riigis patriitsidest valitud kahe konsuli käes. Konsulid, keda valiti igal aastal (ning kelle järgi aastaid ka nimetati), olid kõrgeima riigivõimu kandjad ning oma otsustusõiguse poolest võrdsed. Põhimõtteliselt kuulus konsulitele kogu senine kuningate võim, va religioosne. Majandusliku ja välissuhete osas piiras konsulite võimu senat. Senati liikmed valiti patriitside seast. Alguses võis senat anda ainult soovitusi, ent senati soovitused (senatus consulta) olid tegelikkuses tähtsad poliitilised otsused ning omandasid hiljem ka ametlikult seaduse jõu. Senat oli Rooma vabariigi kõige tähtsam organ. Rex’ide perioodil oli kuninga üks ülesanne ka sotsiaalselt nõrgemate ehk lihtrahva (plebs) kaitse
senati otsuste täitmist ja sõjaajal juhtisid ka sõjategevust. Kui konsuli ametiaeg sai läbi saadeti ta mõnd Rooma provintsi valitsema (prokonsul). Konsuli võimutunnusteks olid purpuri värvi tooga ja elevandi luust ____ . Konsuleid saatsid 12 liktorit, kes olid ka konsulite ____ , nende tunnuseks oli nahast ____ ja kirves, kirvest kutsuti fasces. Konsulite järel 2. riigiamet on preetori amet. Preetor allus konsulitele, tema ülesandeks oli Rooma linnas õiguse mõistmine ja alates 3saj eKr pandi lisaks linna preetoritele ametisse veel üks preetor, kelle ülesanne oli õiguse mõistmine kodanike ja võõramaalaste vahelistes kohtuasjades (Praetor peregrinos võõra preetor). Sõjaajal võis preetorile alluda ka 1 leegion. Kolmas amet oli hierarhias tsensor. Tsensor valiti endiste konsulite hulgast iga 5 aasta järel 1,5 aastaks ja nende ülesandeks oli tsensuste korraldamine. Tsensoritele oli
annaabi.ee 
