1. Konstrueeri kujutis noolest 2. Läätse optiline tugevus on 50 dioptriat. Kui suur on läätse fookuskaugus? Arvutused teha SI süsteemis, seejärel teisendada pikkusühikud cm'ideks. Kasutades joonlauda, tee joonis selle läätse kohta. Märgi fookus sellele kaugusele läätsest, mis sa arvutades said. Konstrueeri joonisele, missugune kujutis tekib kui vaadeldav ese asub läätsest 5cm kaugusel? Iseloomusta seda kujutist? (kas tõeline/näiline, kui suur, mis pidi?)
Ts Lintdiagramm (bar) Eesti rahvastik vanusegruppide järgi seisuga 1. jaanuar 1995 Statistika aastaraamat 1995 Vanusegrupp Mehed Mehed Naised Ülesanne 0-4 -43860 43860 41506 Konstrueeri lintdiagramm, mis kujutaks rah 5-9 -57952 57952 55566 10-14 -55927 55927 54343 Näpunäide: Rahvastikupüramiidi saamiseks tuleb Exc negatiivsena. Sellisel juhul naiste arvu kujutav lint kas 15-19 -53608 53608 51650 kujutav lint kasvab vasakule poole.
Elektrokardiograafia Eesmärk: 1. Tutvuda EKG registreerimise metoodikaga. 2. Määrata südame asend (elektriline telg). 3. Analüüsida EKG-d II standardlülituses. Töö vahendid: sirkel, joonlaud, elektrokardiograaf, Katsealune: Ette antud tundmatuinimese EKG Töö teostaja: Südame elektrilise telje määramine Einthoveni kolmnurga järgi. 1. Mõõda I, II, III standardlülituses R saki kõrgused 2. Joonesta ring ja konstrueeri sinna võrdkülgne kolnurk (vt. Joonis 4) 3. Märgi joonisel kolmnurga külgede keskpunktid ning märgi R1, R2, ja R3 kõrgused nii, et nad asetseksid kolmnurga külgedel täpselt keskel (vt. Joonis 4) 4. Konstrueeri nurk nagu on näidatud joonisel 4. 5. Mõõda nurk väärtus ja määra südame telje asend (vt. Joonis 5ja 6) Nurga väärtus on umbes 60o, sellest võib järeldada, et süda paikneb normaalses asendis. Töö tulem
Ülesanne: 1) Tähista Eesti baaskaardil geodeetiline võrk 2) Määra oma kolmele punktile geodeetilised kordinaadid 3) Tähtista Eesti baaskaardil TM-võrk 4) Määra oma kolmele punktile tasapinnalised ristkoordinaadid 5) Arvuta koordinaatide järgi joonepikus 1-2, 2-3, 3-1 6) Arvuta joone mõõtmise suhteline viga (flub<1/100) 7) Konstrueeri eelmisele laboratoorsele tööle L-EST koordinaatvõrk 8) Määra veel kolmele nurgale koordinaadid L-EST süsteemis Lahendus: 2) ja 4) Punkt B L X Y 1 59°12'42" 26°23'3" 6565,7 635,8 2 59°13'41" 26°18'48" 6567,5 631,7
Füüsika KT optika 1. Mis on seaduspärasus? 2. Mis on seadus? 3. Mis muutub valguse üleminekul ühest keskkonnast teise? 4. Murdumisseadus def, valem, tähis. 5. Mis on dispersioon? 6. Mis on lääts? 7. Kuidas lääts jaguneb? 8. Läätse omadused. 9. Konstrueeri kujutis läätsest! 10. Läätse ül! 11. Ül lk 64 1-3! 1. Seaduspärasus kirjeldab kahe nähtuse vahelist põhjuslikku seost. See näitab, kuidas ühe füüsikalise suuruse muutmine muudab teist suurust. 2. Seadus annab täpse, tavaliselt matemaatilise seose muutuvate suuruste vahel. 3. Kiirus ja lainepikkus. 4. def.-langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Valem- n= sin alfa/sin gamma; n=v1/v2; tähis n. 5
Valguse ja aine vastasmõju 1. Mida nim. valguse peegeldumiseks, sõnasta valguse peegeldumisseadus? 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? 3. Mis on valguse murdumine? 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)? 5. Mida nim. kahe keskkonna suhteliseks murdumisnäitajaks, seos valguse kiiruse, murdumisnäitaja ja lainepikkuse vahel? 6. Sõnasta valguse murdumisseadus, valem, tähised valemis? 7. Mida nim. läätseks? Läätse liigid. 8
Füsa KT kordamine 1.Mis on valgus? Valgus on elektromagntlaine, mille lainepikkus on 380-760 nm. 2.Mis on tasa- ja keralaine? Valguslained jagunevad tasalaineteks ja keralaineteks. Tasalainele vastab paralleelne kiirtekimp Keralainele vastab hajuv või koonduv kiirtekimp 3.Seleta mõisted: periood, lainepikkus, sagedus, intensiivsus PERIOOD näitab aega, mis kulub ühe lainepikkuse läbimiseks LAINEPIKKUS näitab kaugust valguslaine kahe samas võnkefaasis oleva punkti vahel SAGEDUS (f)- näitab, mitu täisvõnget teeb laine ajaühikus INTENSIIVSUS (I)- näitab, kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku 4.Laine levimise kiiruse valem V= *f , V- kiirus - lainepikkus f - sagedus 5.Kuidas on määratud erinevad värvused? Nimeta põhivärvused Erinevad värvused on määratud erinevate lainepikkustega vahemikus 380-760 nm. Põhi värvused on punane, roheline, sinine. 6.Osaline ja täielik värvipimedus ja nende erine...
25 26 27 Vastus: 28 Õpetajale 2 punkti 6. Konstrueeri sirkli ja joonlauaga nurga ABC poolitaja. C 29 30 B A 7 punkti 7. Joonisel oleva kolmnurga ABC mõõtmed on AB=10cm, BC=10cm, AC=16 cm
KONTROLLTÖÖ NR 2 KORDAMINE 1. Mida nim. valguse peegelduseks ja sõnasta valguse peegeldumisseadus? Valguse peegeldumine on nähtus, kus valguskiir muudab oma suunda vsatasmõjus teiste kehadega. Seadus: Langev kiir, peegeldunud kiir ja pinnanormaal on ühes tasandis.Langemisnurk on võrdne peegeldumisnurgaga. 2. Konstrueeri kujutis tasapeeglis ja nimeta selle kujutise omadused? Omadused: näiline, sümmeetriline esemega, kaugused peeglist võrdsed. 3. Mida nim. valguse murdumiseks? Valguse murdumine on nähtus, kus valguskiire suund üleminekul ühest keskkonnast teise muutub. 4. Mida nim.antud keskkonna absoluutseks murdumisnäitajaks, arvutusvalem, selle füüsikaline sisu, milline keskkond on optiliselt tihedam, hõredam (valguse kiiruse ja abs. m. näitaja alusel)?
35 3. Seisa peegli ees ja vaatle tähelepanelikult oma kujutist peeglis. Milles seis- neb sinu ja sinu kujutise erinevus? a) Pilguta oma vasakut silma. Kumba silma pilgutab sinu kujutis? b) Tõsta oma paremat kätt. Kumma käe tõstab kujutis? c) Kummardu. Mida teeb sinu kujutis? 4. Joonista tasapeegel ja peegli ette täht L. Konstrueeri tähe kujutis. Näpunäide: eseme kujutise saad, kui kannad joonisele tema oluliste punk- tide kujutised. ? ? Mõtlemist Foto 3.16. Lasteaia tantsutunnis Kui istud klassipingis ja tahad õpetaja seletustest aru saada, siis vaevalt sulle meeldiks, kui õpetaja oleks kogu aeg seljaga sinu poole. Hoopis teine lugu on, kui tahad võimalikult täpselt tema liigutusi järele teha. Tantsukursustel
Õlle suhteline hind on Ühtlasi väljendab see ka kannu õlle alternatiivkulu, sest ostes kannu õlut peab loobuma poolest CD-st. 17 c) Leia Esko eelarvejoone võrrand (nii et õlu oleks vasakul ja CD-d paremal pool võrdusmärki). Joonista Esko eelarvejoon nõnda, et CD-d oleks horisontaalteljel. M=20; PÕ=5; PCD=10 d) Konstrueeri joonis, mis iseloomustaks Esko eelistusi. Lisame joonisele samaväärsuskõvera. Kuivõrd kasulikkuse kohta infot ei ole, siis on joonisele lisatud tüüpiline samaväärsuskõver, et illustreerida valikut. 18 e) Missuguses koguses õlut ja CD-sid Esko tarbib. Missugused tingimused peavad sellisel juhul kehtima? Täpsed kogused ei ole teada, sest puudub info kasulikkuse kohta
68 6 3 ÜLESANNE Väärtusklassid ja sagedustabel Kooli inglise keele klassi võetakse õpilasi vastu konkursi alusel. Esimeseks katseks on lugemistest, mille käigus registreeritakse kindla pikkusega teksti lugemiseks kulunud aeg. Testi läbi teinud 150 lapse lugemisajad on toodud veerus J Tabelis on esitatud lugemisajad 30 sekundi pikkuste intervallide ehk klasside kaupa. Lisatud on diagramm. ÜLESANNE 1. Täida analoogne sagedustabel teistsuguste vahemike kohta (vahemiku laius 40s) 2. Konstrueeri ka vastav diagramm Tek sti lugem is e aeg minimaalne aeg 65 maksimaalne aeg 174 80 70 Klass Klassi ülemine piir Sagedus 0-80 80 4 60 Sage dus
2002 5,074 5,890 6450 4650 7554 2003 3,490 7,790 5980 9812 6,000 8640 4,000 Harjutus 6.3 Konstrueeri sektordiagramm, kus oleks näidatud ka protsendid. 2,000 Aastas kokku leibkonnaliikme 0 kohta, kr Jaanuar Veeb Tululiik
Järeltingimused: Domeeni mudel objektide seisund pärast operatsiooni lõppu. Järeltingimused - on lepingu tähtsaimad osad. Nendega on seotud kontseptuaalne klassidiagramm (domeeni mudel), nad toetavad detailset analüüsi. Konkreetse kasutusjuhu jaoks - 1. Identifitseeri süsteemi operatsioonid jadadiagrammist. 2. Süsteemi operatsioonide jaoks, mis on keerulised või ebaselged tulemuste osas või mis pole piisavalt selged kasutusjuhtudes, konstrueeri leping. 3. Järeltingimuste kirjeldamisel kasuta järgmisi kategooriaid: Objektide (eksemplaride) loomine ja kustutamine, Atribuutide väärtustamine, Assotsiatsioonide loomine ja katkestamine. Lepingute kirjutamise üldine viga - unustatakse kirjeldada seoste moodustamist. Lepingute kirjutamine võib triggerida kontseptuaalmudeli muutmisele, nt objektide või atribuutide lisamine. 15. Veel kasutusjuhtudega seotud asju Kasutusjuhud on aluseks Testjuhtude kirjutamisele testimise distsiblinnis
2002 5 074 5 890 6450 4650 7554 5102 2003 3 490 7 790 5980 9812 8640 5430 4 000 2 000 Harjutus 6.3 0 Konstrueeri sektordiagramm, kus oleks näidatud ka protsendid. Jaan Aastas kokku leibkonnalii Aastas kokku leibkonnaliikme Sissetulek palgatööst kohta
MÕISTMINE - arusaamine (tõlgi, seleta, kirjelda, sõnasta ümber) 9 RAKENDAMINE - kasutamine teises/uues situatsioonis (kasuta, lahenda, eksperimenteeri, prognoosi) ANALÜÜS - seoste näitamine: terviku lahutamine koostisosadeks (ühenda, seosta, erista, klassifitseeri, korralda, grupeeri, võrdle, järjesta, korrasta, liigita) SÜNTEES - osade kokkupanek tervikuks (konstrueeri, kombineeri, formuleeri,, komponeeri, esita hüpotees) HINDAMINE - otsuste tegemine ( väärtusta, järelda, kritiseeri, reasta, otsusta) 39. Chalmersi teadvuse käsitlus. Teadvuse "kerged" ja "rasked" probleemid ehk kuidas teadvus on seotud ajuga. "Kerged" on vaimsed protsessid: kuidas näeme ja eristame objekte, näiteks, banaani õunast. "Raske" on teadvuse subjektiivsus ja seos neuroprotsessidega ehk kuidas neuro on seotud subjektiivsusega 40. Dennetti video. 1
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai 2001 3 894 4 290 5 890 4 952 7 512 2002 5 074 5 890 6450 4650 7554 2003 3 490 7 790 5980 9812 8640 Harjutus 6.3 Konstrueeri sektordiagramm, kus oleks näidatud ka protsendid. Insert --> Pie Layout --> Data Labels --> More Data Label Options --> Label Contains --> Percentag Aastas kokku Tululiik leibkonnaliikme kohta, kr Sissetulek palgatööst 115 278 Tulu ettevõtlusest 2 174 Omanditulu 4512
kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Aisting on elementaarne meeleline elamus. Tajuteooriad: Teadvustamata otsustuste tajuteooria- Herman von Helmholtz. Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni). Ökoloogiline tajuteooria- James Gibson. Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Taju omadused: Tajul on piirid- absoluutsed, suhtelised Tajul on kujunemise aeg Tajumuljel on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsusest. Püsivus Ruumilised ja ajalised vastasmõjud
Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud surve- pinged. Ehitusplatsimört: mört, mille alglähtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiivne armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueeri- misnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise. Mördi survetugevus: kindla arvu mördi katsekehade keskmine survetugevus 28 päeva vanuselt. Märkus. Vastavad eeskirjad on EN 1015-11-s "Müürmörtide katsetamise meetodid Osa 11. Kivinenud mördi painde- ja survetugevuse määramine". Mört: mehaaniliselt segatud sideainete, täiteainete ja vee segu koos vajalike lisanditega
liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile. 2)Taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" infot, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning täidame navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on võimaldavused. Gestalppsühholoogia : Tervik> terviku osade summa Element omandab oma mõtte ja rolli tajus terviku kontekstis; tervik on primaarne, osad sekundaarsed; taju toimib objektide kui figuuride foonist eristumise kaudu; vormitaju
See olgu käesoleva teose ülesandeks. Kõiki neid seoseid tahan ma uurida. Nad kõik kokku moodustavad "Seaduse vaimu"." [37]Mõistuse, ratio kohale asus uus autorieteet: spirit, vaim. M. otsis elu kõiki ilminguid tekitavat varjatud jõudu, mis ei ava end igaühele, ent mida tundmata ei saa mõista seaduse ja inimmaailma olemust. Sellele `vaimule', erinevalt `mõistusest', on olemuslik erinev toimimine erinevas ajas ja ruumis. `Vaim' ei võta inimesi ühetaolise materjalina, ei konstrueeri värvitut- abstarktset "inimest" ega kõikjal samadele mõistusseadustele kuuletuvat ühiskonda. "Vaim" ilmutas M.-le, et kõikjal, kus varem loodeti ära tunda ühtsust ja samu vorme, valitseb mitmekesisus ja individuaalsus. Rahvaste mitmekesiseid elutingimusi arvestades peaks olema suur juhus, kui ühe rahva seadused sarnaneksid teiste omadele. (Durkheim austas M-d moodsa sotsioloogia rajajana, ehkki juba Jean Bodin märkas sarnaseid seoseid.) [38]M
Tajumisnähtuste seletamise teooriad: · konstruktivistlikud teooriad- aistingu andmete põhjal aju järeldab ja otsustab, inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli, aistingud aitavad püstitada hüpoteese maailma kohta. Taju on ettenatud tingimuste analüüsi põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsus, sarnane hüpoteeside kontrollile. · ökoloogilised teooriad- taju ei konstrueeri representatsioone, ta ,,korjab üles" info, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sündmusi ning navigatsiooni- ja liikumisülesandeid. Keskkonnas on või ei ole rahul sellega, et maailm on teisejärguline, et sisemaailm loob päris maailma, nende arust on pahupidi see pööratud. Uurimused, millel tõlgendused põhinevad, on tehtud laborites, ja siis tehakse üldistused kogutajumisele
korduvalt juhuslikud, kindla suurusega valimid kogu populatsioonist. Keskmise standardviga sõltub populatsiooni st.hälbest ja valimi suurusest (korduste arv) järgmiselt: xx ( = : / n (valimi suurus) Teades valimjaotuse keskmist ja SD-d saab statist. meetodite abil leida tõenäosused teatud väärtuste saamiseks selles jaotuses. Valimisjaotuse keskmine 52,44 SD 6,17 Valimi suurus 16 Tõenäosus pigem 50 kui 90 %. TEGELIKULT - me tavaliselt ei konstrueeri valimjaotusi, vaid võtame ÜHE valimi, arvutame selle keskmise, ja kasutame teat. statistilist testi, hindamaks, milline oleks tõenäosus (p) saada selline tulemus (s.t. keskmine) juhuslikult. Kui p, et teatud keskmine ( xxf ) saadakse juhuslikult, on madal, siis võime järeldada, et tulemuse eest "vastutab" mingi muu omadus. Järelikult peab olema mingi kriteerium selle hindamiseks, kas see leitud tõenäosus on madal või mitte. Kokkuvõttes: Statist
Algirdas Greimas Loomulikkude S all mõistetakse kahte laialdast tähendustavat hulka: ühelt poolt, loomulikud keeled, teisalt -- ,,ekstralingvistilised kontekstid", mida me vaatleme kui loomuliku maailma (looduse) S. Nad on loomulikud, sest eksisteerivad enne inimest ja temast sõltumatult. Inimene on sukeldunud oma emakeelde, ta on sündimisest saadik visatud tervemõistuslikkuse (common sense) maailma, kus võtab need S omaks, aga ei konstrueeri neid. Greimas Kuid piir selle vahel, mis on ,,loomulikult" antud, ja selle, mis ,,kunstlikult" loodud, on laialivalguv: kirjanduslik diskursus kasutab ühte või teist loomulikku keelt, loogikasüsteemid saavad alguse loomulikust keelest, kuid on vaieldamatult inimese looming. Loomulikud keeled ja loomulik maailm on meie jaoks tohutu märkide reservuaar, paljude semiootikate manifestatsiooni koht. Greimas Semiootiline teooria
annaabi.ee 
