-kirikukogude aeg 1409-1447. 1305 valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop kes resideerus Avignonis. Urbanus VI (1378-1389) kelle ametissevalimine toimus Roomas. Urbanuse vastased valisid aga Clemens VII (1378-1394), naasis Avignoni. Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. Oikumeeniline (üleüldine) kirikukogu- peaks olema esindatud terve kristlik maailm. 1414 tuli kokku uus kirikukogu Konstanzis. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-1431) võidi pidada kirikulõhet lõppenuks. Mungad ja nunnad olid koondunud kindlate reeglite järgi toimivatesse ühendustesse. Nunna kloostrit juhtis abtiss või prioriss. 520-530 koostas Benedictus Nursiast uue munkade ühiselu reegli ja pani Itaalias aluse benediktlaste kloostrite levikule. Munkade ja nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. Mungaks saaja pidi andma vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vande. 10
lõhenemist nim paavstide ajaloos suureks skismaks (kr.k. schisma-lõhe). Roomas ja Avigonis resideeris kummaski eri paavst koos oma kuuriaga. Need riigid, mis pidasid end Prantsusmaa liitlaseks, tunnistasid Avigoni paavsti, Prantsusmaa vaenlased aga Rooma paavsti. 1409. Aastal otsustasid Rooma ja Avigoni kardinalid kutsuda Pisasse kokku üldise kirikukogu, mis pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti. See aga ei saavutanud eesmärki ning uus kirikukogu tuli kokku 1414.a Konstanzis (Saksamaa ja Sveitsi piiril). Sel perioodil oli ametis mitu paavsti, kes keeldusid kõik üksteist tunnistamast ja ise tagasi astuma. Alles 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Martinus V sõlmis eri riikide valitsejatega konkordaadid, millega ilmalik võim sai oma maa kirikuasjus küllaltki vabad käed. Kirikukogud Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt)
Clemens VII (1378-94) ning naasid koos temaga Avignoni Avignon Kirikukogu ehk kontsiil Kirikukontsiilon tähtsamate vaimulike (peapiiskoppide, piiskoppide, abtide jt) koosolek, kus arutakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi 1409. aastal pidi lahkhelid lõpetama ning valima uue, üheainsa paavsti- see ei õnnestunud Kirikukogu, millel oli esindatud terve kristlik maailm, nimetati üleüldiseks e. oikumeeniliseks 1417. Aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V (1417-31) võidi kirikulõhet pidada lõppenuks 1449. aastal lõppes kirikukogude aeg Vaimulikud ordud paavst piiskopid preestrid mungad (kr. k. Monacos- üksildane) nunnad (lad. K. nonna- nunn) kindlate reeglite järgi toimivad ühendused- vaimulikud ordud (lad. k. ordo- kord, seisus) Kloostrid Euroopa mandriosas tekkisid esimesed kloostrid 4. sajandil juhtis abt või prior (nunnakloostris abtiss või prioris) jagatud provintsidesse, mida juhtisid
Kuid Roomlased polnud sellega rahul ning pärast Saja-aastase sõja puhkemist läks paavst Urbanus VI Rooma tagasi. Paavstil tekkisid vaenlased ning nad valisid uue paavsti Clemens VII ning naasid temaga Avigioni. Nüüd oli kaks paavsti , kuid kristlased ei saanud sellega leppida , sest kirikutel pidi olema ainult üks paavst. See sündmustik andis tõuke kiriku langusele, sest kirik polnud enam tervik ja inimesed ei teadnud enam millist paavsti tunnistada. 1417.aasta Valiti Konstanzis paavstiks Martinus V, selle sündmusega võidi kirikulõhet pidada lõppenuks. Paavsti maine oli aastakümmneid kestnud tülide käigus nõrgenenud, seega ta võim langes. Tekkisid kirikukogud- tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutati peamisi kirikut puudutavaid küsimusi. Kuigi kirik oli nüüd ühtne ja eksisteeris ainult üks paavst oli ka sellel sündmustikul mõju kiriku võimu vähenemisele . Ristisõjad 1095
vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid uue paavsti Clemens VII. Katoliku kiriku jagunemine kaheks: Prantsusmaa liitlased tunnistasid Avignoni paavsti, Prantsusmaa vaenlased Rooma paavsti. 1409 Pisas kutsuti kokku üldine kirikukogu, et valida ühine paavst. See aga ei läinud läbi. Kirikukogud e -kontsiilid on tähtsamate vaimulike koosolek, kus arutatakse üldiseid kirikuasju. Oikumeeniline kirikukogu on selline, kus on esindatud terve kristlik maailm. 1417 Konstanzis valiti ühine paavst Martinus V, sellega peeti kirikulõhet lõppenuks. · Kiriku ühtsus taastati · Paavst pidi regulaarselt kirikukogusid hakkama kokku kutsuma · Ilmalikule võimule anti sõltumatus oma riigi kirikuasjades Paavsti autoriteet oli aga pöördumatult kahanenud. Vaimulikud ordud kindlate reeglite järgi toimivad vaimulikud ühendused, kuhu olid koondunud nunnad ja mungad. Ordude kloostreid juhtis kas abt või prior.
Roomas palverännakutel ja kaupmehed jäid tuluta. Alles pärast Saja-aastase sõja puhkemist tegi paavst Urbanus VI otsuse jääda Rooma, kuna ta oli seal ametisse valitud, mitte minna sõdivale Prantsusmaale. Kuna Urbanus VI nõudis oma kuurialt kommete rangust ja puhtust, tekkis luksusliku eluga harjunud kuurias talle tugev vastuseis. Urbanuse vaenlased valisid paavstiks Clemens VII ja naasid temaga Avignoni. Seda sündmust nimetatakse suureks skismaks. Alles 1417. aastal, kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V, võidi kirikulõhet pidada lõplikuks. Vaimulikku seisusesse kuulusid peale paavsti, piiskoppide ja preestrite ka mungad ja nunnad, kes olid kogunenud kindlate reeglite järgi toimivatesse vaimulikesse ordudesse. 520.-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Itaaliasse ja pani sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegel polnud nii karm kui Ida kiriku oma. Selle
1932). Olev Siinmaa 1881 Pärnu 1948 Norrköping, Rootsi, oli eesti arhitekt, sisekujundaja ja mööblikunstnik, pikaajaline Pärnu linnaarhitekt. Olev Siinmaa õppis aastatel 18901894 Pärnu Ülejõe Algkoolis ja erakoolides. Seejärel töötas ta oma isa juures, kes oli Pärnus tisleritöökoja omanik. 1911. aastal läks ta Saksamaale Wismarisse arhitektuuri õppima, aastatel 19121914 õppis tehnikumis Konstanzis. Pärast seda töötas ta Lübeckis mööblikujundaja ja sisearhitektina. Ta disainis Pärnu raekojale juugendmööbli ning ta kujunes peamiseks rahvuslikus stiilis esindusmööbli loojaks Pätsile. Tema sisustatud olid eesti toad nii presidendi residentsis Kadrioru lossis kui suveresidentsis Oru lossis. Üheks õnnestunumaks funktsionalistlikuks hooneks Eestis on Olev Siinmaa ja Anton Soansi koostöös projekteeritud Pärnu rannahotell, mida ehitati 1935. aasta septembrist kuni 1937
Oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas muretut, pillavat elu, kuni Jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Hakkas kandma kerjuse rüüd, kulutas edaspidi oma raha üksnes kiriku heaks. Ütles lahti oma rikkast isast, tõotas abielluda vaesusega. Ta ümber kogunes jüngreid. Jan Hus: Praha ülikooli usuteaduse proffessor. Ta meelest oli kirik liiga rikas, kirikumaad liiga suured, vaimulikud elasid lubamatult luksuslikku, pahelist elu. Katoliku kirik kuulutas ta ketseriks. Konstanzis suleti ta vangikongi, nõuti, et ta oma seisukohtadest loobuks. Ta ei nõustunud. 1415a. mõisteti surma. Ta surm põhjustas Tsehhis pahameele. Prahas puhkes ülestõus, katoliku vaimulikud ja rikkad saksa kaupmehed aeti linnast välja. Aquino Thomas: Kuulsaim skolastik, Pariisi ülikooli proffessor, dominiiklane. Leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi vastuolus, üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad teaduslikest
Selles on võetud kokku olemise fundamendid, annab teada missugused on Heideggeri väärtushinnangud ja suhtumised erinevates eluvaldkondades. 2 ELULUGU Martin Heidegger sündis 1889. aastal katoliiklikus perekonnas Edela-Saksamaal, Messkirch`is, Badenis ning pidi alguses saama preestriks; tema haridust toetas kirik alguses Konstanzis, seejärel kõrgkoolis Freiburgis, kus ta tutvus filosoofiaga. Ta käis ka jesuiidi seminaris, et jäi sinna vaid mõneks nädalaks. Selle asemel asus ta õppima teoloogiat Freiburgi ülikoolis, kuid vilets tervis sundis teda loobuma preestriametist ning valis selle asemel filosoofia, matemaatika ja loodusteaduse kursusi. Freiburgis sai Heidegger doktorikraadi 1913, kuid vahele sega Esimene maailmasõda. Ta
mittekristlike kommete kaotamist ja luksusliku eluviisi piiramist. Kuuriale see ei sobinud ja nad valisid uueks paavstiks Clemens VII (1378-1394), kellega nad läksid Avignoni. Nüüd on korraga kaks paavsti. Seda olukorda nimetataksegi Suureks skismaks. Kristluse jaoks olid sellisel olukorral halvad tagajärjed. Tuli võimule saada ainult üks paavst ja kuna mainitutest kumbki tagasi ei astunud, tuli 1409. aastal Pisas kokku kirikukogu. Uus kirikukogu kogunes 1414-1418. aastatel Konstanzis. Valitakse kolmas paavst Martianus V (1417--1431). Otsustati ka seda, et jumala tahet ei esinda mitte ainult paavst, vaid kõik usklikud ja seega peab paavst edaspidi regulaarselt kirikukogusid kokku kutsuma, mitte otsustama ainuisikuliselt.
otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas. AVIGNONI VANGIPÕLV - Roomas oli paavstide elu rahutu ja 1309. aastal otsustas paavst Clemens V minna elama Avignoni linna Prantsusmaal, kus tundus elu olevat turvalisem. Järgmised üheksa paavsti, kes olid samuti tegelikult prantslased, jätkasid Avignonis elamist, kuid see ei meeldinud itaallastele. XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma. PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Lõpeta laused. Varasel keskajal oli Lääne-Euroopas linnu vähe, sest linnades jätkus linnaelu, käsitöö ja kaubanduse
kiriku teravamaid kriitikuid hiliskeskajal. Ta oli vastu paavsti ilmalikule võimule, väitis et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale kui Jumala teenrile. Suhi vaated leidsid tsehhide hulgas laia poolehoidu. Kirik kuulutas husi ketseriks ja kutsus ta Konstantzi kirikukogule oma õpetusest ning tegudest aru andma. Hus läkski, soovides oma vaateid kaitsta ja levitada, lootes keisri turbekirjale, mis pidi tagama tema julgeoleku. Konstanzis mõisteti Hus aga ketserina süüdi ja hukati 1415. a tuleriidal. 6.Ordud, inkvisitsioon Rüütliordud-Tsistertslaste ordu tekkis XI saj lõpul, ordu lähtus Benetictuse reeglitest, kuid nõudis oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd.Tsistertslased rajasid kloostreid, et ilmnaelust eemale tõmbuda, nad harisid oma kätega maad ja ehitasid kloostrihooneid
Seda katoliku kiriku lõhenemist nimetatakse suureks skismaks. (schisma- lõhe) Ei nõustutud ühe tagasiastumisega, 1409 otsustati kokku kutsuda kirikukogy, mis pidi valime uue paavsti. KIRIKUKOGUD Kirikukogu ehk kontsiil on tähtsamate vaimulike koosolek kus arutatakse peamiselt kiriku sisemist korraldust ja ristiusu õpetust puudutavaid küsimusi. Kirikukogu, millel peaks olema esindatud kogu kristlik maailm nimetatakse oikumeeniliseks kirikukoguks. 1417 kui Konstanzis valiti paavstiks Martinus V lõppes kirikulõhe VAIMULIKUD ORDUD Paavstid, preestird, piiskopid, mungad ja nunnad- vaimulik seisus. Oldi koondunud reeglite järgi erinevatesse ordudesse. Ordud on enamasti nime saand rajajate järgi. Kloostrit juhtis abt või prior BENEDIKTLASED Benedictus Nursias rajas Monte Cassinosse kloostriMunkade ja nunnade elu pidi jagunema töö ja palvetamise vahel, pidi andma vaesuse kasinuse ja kuulekuse vanne. Kanti musta kuube TSISTERTSLASED
jääb on kihistus, millesse suhtumine peab olema kriitiline. Kiriku uuenemine institutsionaalsel moel on varasemalt olnud munkluse kanda – kiriku vagaduselu ja teoloogilise mõtte uuendajad ja värskendajad. Reformatsioonieelsed sajandid – vajadus uuenemise järele oli ilmne nii ilmikute kui ka vaimulike seas, ainus, kes vajadust ei tajunud oli Rooma kuuria, kes elas kirikliku välise hiilguse taastamise ajas. Kirik oli läbi teinud reformikontsiilide perioodi (konstanzis ja baselis). Saksamaa olud olid teised. Linnakodanlus hakkas nõudma ka vaimulikkonna käest rangemat vagaduslaadi, sealsetes linnades oli väga palju vaimulikkonda. Reeglina olid nad alatasustatud ja viletsa haridusega. Inimesed muretsesid oma hinge heaolu pärast ja hakkasid vaimulikelt ka seda nõudma. See eristab Saksamaad ka Inglismaast ja Prantsusmaast, kus tõuseb 15. sajandil esile teine tendents – tsentraliseerimine, absolutism.
piiskop Damerow tunnustas näiteks Avignoni paavsti, seda tegid isegi mõned Kirikuriigi osad. Läbi kirikukogu taheti proleemi lahendada ja edaspidi vältida. Leiti, et otsuseid peaks tegema kirikukogu, paavst peaks neid ainult ellu viima. 1409. a alustas tööd Pisa kirikukogu, mida kumbki paavst ei tunnustanud mõlemad paavstid tagandati. Kontsiil valis paavstiks hoopis Alexander V Euroopal oli seega kolm paavsti. Alexander suri peagi ja paavstiks sai Johannes XXIII, kes kutsus 1414. a Konstanzis kokku kirikukogu. 1415. a kuulutas kontsiil end paavsti suhtes ülemuslikuks Johannes tagandati, teised kaks paavsti samuti. Pärast Konstanzi kirikukogu valiti ainsaks paavstiks Martinus V ja see lõpetas skisma. Protsessid kirikus Juba varakeskajal eksisteeris konflikt Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Kujunesid välja suured erinevused liturgias: ühes ladina, teises kreeka keel, aga
annaabi.ee 
