· väljenduslaad peab olema lihtne, tuleb hoiduda paljusõnalisusest; · välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi; · välditakse sõnakordusi ja hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest; · valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Välditakse nii kõne- kui ka konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus. Kasutatud materjalide ehk kirjanduse loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada, kui pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida.
KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND Õppeperioodi jooksul tuleb Tallinna Polütehnikumis koostada järgmisi kirjalikke töid: referaat; kodutöö; kursusetöö; praktika aruanne; lõputöö. Üldreeglina on kirjalike tööde keeleks eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö koostamisel tuleks vältida kõne- ja konspektistiili. Soovitav on kasutada umbisikulist vormi. Näiteks “töös käsitletakse, analüüsitakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne. Töö kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid: töö sõnastus peab olema korrektne ja loogiline; väldi võõrsõnadega liialdamist; hoidu võõrkeele liigsest mõjust; väldi sõnakordusi ja kasuta rikkalikumat sõnavara; kirjuta nii lühidalt kui võimalik ja nii pikalt kui vajalik;
· Välditakse võõrsõnadega liialdamist ja tõlkevääratusi. · Sõnakorduste asemel kasutatakse rikkalikumat sõnavara. · Hoidutakse üliemotsionaalsetest väljenditest. Valitud vorm peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Uurimistöös soovitatakse kasutada umbisikulist tegumoodi (töös käsitletakse, vaadeldakse, analüüsitakse jne) või kindlat kõneviisi (töö käsitleb, autor vaatleb, analüüsib jne). Töö kirjutamisel välditakse nii kõne- kui konspektistiili. Kõnestiilile on omane liialdamine mina-vormi kasutamisega, konspektistiili iseloomustavad liiga lakooniline sõnastus ja lühendite rohkus. Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb muuta lausete struktuuri vastavalt eesti keele süntaksile ning kasutada käsitletava valdkonna termineid õiges tähenduses ja kontekstis. Arusaamatuste vältimiseks on otstarbekas eestikeelsele terminile lisada sulgudes selle võõrkeelne nimetus
kogu töö ulatuses tuleb kasutada kindlat kõneviisi. Kirjalikes töödes ei ole sobilik kasutada mi- na-vormi. Sobivam on väljenduda umbisikuliselt, näiteks: “Töös uuritakse...”, “ Töö eesmärgiks on selgitada...“. Keelekasutus peab olema asjatundlik, väljenduda tuleb lihtsalt, selgelt ja täpselt. Kasutada tuleb üldtuntud terminoloogiat ning vältida paljusõnalisust ja liigset võõrsõnade kasutamist, büro- kraatlikku keelekasutust, konspektistiili, slängi, populistlikke ja ajakirjanduslikke väiteid ning käibe ja poeetiliste fraaside kasutamist. Kogu töös tuleb kasutada ühtseid termineid ja sümboleid. Kui võõrkeelsel terminil pole kindlaks kujunenud eestikeelset vastet ja seda ka hääldatakse võõrkeelsena, tuleb see kirjutada kursiivis. 3.1 Lühendite kasutamine Enne mistahes lühendi kasutamist tuleb see defineerida täieliku kirjapildi kaudu, näiteks Pär- numaa Kutsehariduskeskus (PKHK), sisemajanduse koguprodukt (SKP)
02.2007) 11 6. UURIMISTÖÖ SÕNASTUSE PÕHINÕUDED Uurimistöö põhinõudeks on korrektse kirjakeele kasutamine, sõnastuse selgus ja täpsus. Teadusteksti stiil on neutraalne, emotsioonideta, kasutatakse peamiselt umbisikulist tegumoodi. Mõnes valdkonnas, nt kirjandus ja kunst on lubatud ka subjektiivsem ja esseistlikum stiil. Vältida tuleb paljusõnalisi, kuid sisutühje lauseid, rohkeid lühendeid ja konspektistiili. Vältida tuleb ka mina-vormi liigset kasutamist. Kui seda siiski kasutatakse, siis järgnevalt: Pean romaani ,,Tõde ja õigus" eesti kirjanduse tippteoseks. Kasutatakse alljärgnevat väljenduslaadi: Käesolevas töös antakse ülevaade...... Uurimistöö eesmärk on........ Siinse töö eesmärgiks on välja selgitada, ........ Uurimise alla võeti........ Töö materjali kogusin.... (mina-vormi ja esimest pööret kasutatakse omaenda kogutud andmete esitamise puhul)
.."). Kui soovitakse esile tuua isiklikku seisukohta, kasutatakse mina-vormi. Samuti sobib mina- vorm pedagoogiliste projektide kirjeldustesse. Kolmanda isiku kasutamist tekstis ("uurija tegi...") soovitatakse vältida. Kirjutamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: · korrektne ja loogiline keelekasutus. · üldtunnustatud terminoloogia ja lühendite kasutamine. · paljusõnalisuse, sõnakorduste ja võõrsõnadega liialdamise vältimine. · kõne- või konspektistiili, liigse lakoonilisuse vältimine. · slängi ja üliemotsionaalsete väljendite vältimine. MILLISTEST OSADEST REFERAAT KOOSNEB? Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö põhiosa (peatükid ja nende alajaotused) Kokkuvõte Allikad Lisad (vajadusel) Tiitelleht peab kindlasti olema. Tiitelleht on töö esimene lehekülg, mis kajastab teatud formaalset ja töö sisuga seotud informatsiooni ( vt lisa 1). Tiitellehe
Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb meeles pidada, et eesti keele lausestruktuur erineb võõrkeelse lause struktuurist. Termineid on vaja kasutada õiges tähenduses ja kontekstis. Vajadusel tuleb tuua võõrkeelsed selgitused sulgudes ja kaldkirjas kohe selgitava sõna järel, näiteks teadlikkus (knowing) sisaldab teadmisi (knowledge), mis baseeruvad tähelepanekutel, kliinilistel ilmingutel, uurimistööde tulemustel ja teaduslikul lähenemisel. Vältida tuleb konspektistiili, slängi, paljusõnalisust, sõnakordusi, liigsete võõrsõnade, ajakirjanduslike, käibe- ja poeetiliste fraaside ning emotsionaalsete väljendite kasutamist. Töö väärtust tõstab lihtne üldmõistetav väljenduslaad, asjakohane sõnavara ja teksti läbimõeldud liigendus. 4.2. Loetelud Loetelu osad peavad olema vormiliselt ühesugused. Loetelude koostamisel tuleb kogu töö ulatuses kasutada ühtset stiili (Format/Bullets and Numbering). Loetelu punktid tähistatakse
tsitaate, definitsioone, probleemiarendusi vms. Kindlasti tuleb neile lisada autori nimi ja koik teised viidetes noutavad andmed. See lihtsustab viidatavate allikate loetelu koostamist ja tekstisisest viitamist ning hoiab hiljem aega kokku. 24) Üliõpilastöö keelekasutus peab olema… - Rangelt teaduslik Keelekasutus peaks olema rangelt teaduslik. Hoiduda tuleks paljusonalisusest, valtida sonakordusi. Konspektistiili ja slangi kasutamine, ajakirjanduslikud, populistlikud, kaibe ja ka poeetilised fraasid on uurimistoos sobimatud (naiteks valjendid nagu „kellel on onnestunud rontgeni jarjekorras elama jaada, on meeldiv voimalus surra operatsiooni enda jarjekorras“ ei ole kohased). Samuti tuleb valtida (uli)emotsionaalsete omadussonade tarvitamist nahtuste voi protsesside
(Vorm A.1). Iga uus lisamaterjal peab algama uuelt lehelt. Lisamaterjali vormistamisel kehtib nõue lehekülje täitmise osas. Lisad, nende pealkirjad ja lehekülje numbrid esitatakse ära töö sisukorras. 2.2.12. Töö stiil ja keel Üliõpilastööde keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Töö sõnastamisel tuleb vältida kõne- või konspektistiili. Kõnestiilis kasutatavat ,,mina" vormi ja konspektistiilile omast sagedaste lühendite kasutamist peab vältima. Töös kasutatakse umbisikulist vormi (nt ,,on käsitletud, on analüüsitud, on uuritud, on arvutatud, on tehtud") ja kindlat kõneviisi, sest töö on lõplik ja minevikus tehtud, loetav aga olevikus. 2.2.13. Loetelud Loetelusid võib vormistada kahte moodi. Esimene variant: loetelu pealkiri on ilma koolonita ja algab taandrealt. Loetelus
Võõrkeelse materjali tõlkimisel tuleb meeles pidada, et eesti keele lausestruktuur erineb võõrkeelse lause struktuurist. Termineid on vaja kasutada õiges tähenduses ja kontekstis. Vajadusel tuleb tuua võõrkeelsed selgitused sulgudes ja kaldkirjas kohe selgitava sõna järel, näiteks teadlikkus (knowing) sisaldab teadmisi (knowledge), mis baseeruvad tähelepanekutel, kliinilistel ilmingutel, uurimistööde tulemustel ja teaduslikul lähenemisel. Vältida tuleb kõne- ja konspektistiili, slängi, paljusõnalisust, sõnakordusi, liigsete võõrsõnade, ajakirjanduslike-, käibe- ja poeetiliste fraaside kasutamist. Samuti ei tohi kasutada emotsionaalseid väljendeid (näiteks: lausa suurepärane, maru kiiresti). Töö väärtust tõstab lihtne, üldmõistetav väljenduslaad, rikkalik sõnavara ja teksti läbimõeldud liigendus. 4.1. Loetelud Loetelu osad peavad olema vormiliselt ühesugused. Loetelude koostamisel tuleb kogu töö
.."; "töös on käsitletud..."). Kui soovitakse esile tuua isiklikku seisukohta, kasutatakse mina-vormi. Samuti sobib mina-vorm pedagoogiliste projektide kirjeldustesse. Kolmanda isiku kasutamist tekstis ("uurija tegi...") soovitatakse vältida. Kirjutamisel peetakse silmas järgmisi nõudeid: · korrektne ja loogiline keelekasutus. · üldtunnustatud terminoloogia ja lühendite kasutamine. · paljusõnalisuse, sõnakorduste ja võõrsõnadega liialdamise vältimine. · kõne- või konspektistiili, liigse lakoonilisuse vältimine. · slängi ja üliemotsionaalsete väljendite vältimine. 2 9 3. Lehekülje kujundus Töö vormistamisel kasutatakse valget paberit formaadiga A4 (210 x 297 mm) vertikaalse (portrait) asetusega. Tekst trükitakse lehe ühele küljele reavahega 1,5. Trükikiri: Times New Roman, tähesuurus 12 punkti. Lehe servadest jäetakse 2,54 cm
annaabi.ee 
