toodangu kasvu rohkem kui kaks korda. 23. Ostujõupariteetide (PPP) alusel Eurostatis (Euroopa Liidu statistikaametis) arvutatav ühik, mis kõrvaldab hinnataseme erinevused riikide vahel ja näitab euro (EUR) tegelikku väärtust. KÜSIMUSED 1 2. Mis on globaliseerumise head ja halvad küljed? Negatiivsed Positiivsed Rahaturgude ebastabiilsus Maailmakaubanduse eelistest osasaamine Töökohtade vähesus koduriigis Konkurentsikeskkonna ühtlustumine Kultuuri hääbumine Resursside tõhusam kasutamine Sotsiaalsete hüvede kadumine 4. Miks on vaja minna rahvusvahelisele- /välisturule. Millised on motiivid? Isegi arenenum maa ei saa toota kõike, mida tema kodanikud vajavad. Rahvusvaheline turundus aitab tõhusemalt kasutada resursse, vähendada investeeringuriske ning tagada majanduslikku ja poliitilist stabiilsust. Suhteline väliskaubanduseelis-palju kasumit välisturult
b) see paneb paika riigiõiguslikud piirid; c) see paneb paika erinevate institutsioonide kompetentsi piirid. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a) väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b)tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata; c) tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 42. Sachsi ja Porteri arengumudeli kohaselt on investeeringupõhise faasi majanduskasvu allikaks a)teadmised ja oskused, võime kiirelt juurutada uusi tehnoloogiaid; b) globaalse tehnoloogia rakendamine kohalikku tootmisse; c)tootmissisendite käsutus (maa, primaarkaubad, kvalifitseerimata tööjõud). 43
a)Euraasia peatelg oli ida-lääne suunaline; b)kliima oli sobiv; c)taimede ja loomade valik oli sobiv. 41. Arenguvõime on riigi konkurentsivõime aste, mis a)väljendub võimes oluliselt kujundada (mõjutada) konkurentsikeskkonda konkurentidest paremate omaduste, tõhusama tegevuse ja/või kiirema arengu kaudu; b) tähistab võimet passiivselt kohanduda konkurentsikeskkonnaga, ilma ennast (oluliselt) muutmata ja arendamata; c)tähistab võimet aktiivselt reageerida konkurentsikeskkonna iseloomule ja selle muutustele oma omadusi parandades ning tegevust tõhustades. 26. Aktiivset sekkumist majandussüsteemi toimimisse ja vähest sekkumist ühiskonna õigusliku süsteemi loojana toetab a) sotsiaaldemokraatia; b)anarhism; c) kommunism 96. Anoomiline huvigrupp on a)lühiajaline spontaalselt tekkinud grupp; b)ühiseks konkreetseks aktsiooniks moodustatud grupp; c) mingi institutsiooni raames tegutsev, teatud poliitilisi eesmärke taotlev grupp. 20
Kliendi rahulolu mõõt Turuosa Klientide tagasiside · kooseksisteerimine (pole majanduslikke, on infovahetus- ja Turundusuuringud Perioodilised (ad hoc) Kohene tagasiside sotsiaalsed suhted); Koostöö ettevõtte ja Koostöö puudub või on Strateegiliselt oluline · koostöö (on sagedased majanduslikud, ka infovahetuse ja konkurentsikeskkonna vahel piiratud funktsioon sotsiaalsed suhted); Sisemine turundus Piiratud tähtsus Oluline tähtsus · konkurents (on paremini iseloomustatav kui nullsumma mäng); · kooperents (co-opetition) mis on tänapäevale üha iseloomulikum
Porter loobuda mõistest "konkurentsivõimeline riik". Riigi tähtsaim majanduslik eesmärk on luua oma kodanikele kõrge ja jätkuvalt tõusev elatustase. Selleks on vajalik teatud tootlikkuse tase, mida stimuleerib konkurents nii sise- kui ka välisturul. Firmal tuleb valida harus oma positsioon ja selle valiku aluseks on konkurentsieelis. Kauemaks saavutatakse edu püsiva konkurentsieelise korral. · Firmade konkurentsikeskkonna, mis soodustab või pärsib konkurentsieelise loomist, määravad M. Porteri järgi järgmised momendid: teguriolud, nõudlusolud, sidus- ja tugiharud, firmastrateegia ja -struktuur, siseturu konkurents. Seda tegurite süsteemi nimetab M. Porter konkurentsiteemandiks. · Teguristaadiumis ammutavad rahvusvaheliselt edukad tootmisharud oma eelised peaaegu täielikult tootmise põhiteguritest - olgu need siis loodusvarad, soodsad
Seaduspärasused organisatsiooniturul on tavaliselt keerulisemad kui eratarbijaturul nad sõltuvad nii organisatsioonist enesest, selle klientidest ning väga mitmetest välismõjuritest. 2. 5 Konkurentsisituatsioon Kõik ettevõtted tegutsevad paratamatult konkurentsitingimustes. Organisatsiooni edu turumajanduses sõltub eelkõige õige konkurentsistrateegia valikust. Õige strateegia valik aga põhineb konkurentsikeskkonna tundmisel. Efektiivse strateegia planeerimiseks peab firma püüdma välja selgitada konkurentide kohta kõik mis võimalik: mida nad pakuvad nende hinnad turustuskanalid turunduskommunikatsiooni alased tegevused jms. Oma positsiooni säilitamiseks turul peab ettevõte pidevalt uurima kõike, mis mõjutab firma positsiooni konkurentide suhtes, ning siis vastavalt oma konkurentsistrateegiat täiendada. Õige
......................................31 KASUTATUD JA SOOVITATAV KIRJANDUS............................................................32 2 SISSEJUHATUS Tänapäeva organisatsioonid toimivad järjest kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas. Muutuvates oludes edukaks kohanemiseks tuleb olla ise pidevas muutumises, edu võtmeks kujuneb õppimisvõime, paindlikkus ja kiire reageerimine nii kliendi uutele vajadustele kui ka konkurentsikeskkonna muutustele. Muutuste juhtimine organisatsioonis on kõige efektiivsem projektide abil. Projekt sisu poolest tähendabki organisatsioonile või tema kliendile suunatud muudatuste süstemaatilist ettevalmistamist ja elluviimist. Selleks võib olla organisatsiooni tugistruktuuri nüüdisajastamine või tulemusjuhtimise juurutamine (juhtimis ja konsultatsiooniiprojektid), firma laiendamine ja infrastruktuuri loomine (ehitusprojektid),
Kuid praegu on Manhattani jaepangandusmaastik kirjum kui kunagi varem, sest turule on sisenenud uued tegijad, nagu Wachovia, Bank of America ja Washington Mutual. Strateegia tähendus Konkurentsi kujundavate jõudude mõistmine on strateegia arendamise lähtepunkt. Iga ettevõte peaks teadma, milline on tema valdkonna keskmine kasumlikkus ja kuidas see on aegade jooksul muutunud. Viis jõudu paljastavad, miks on kasumlikkus just selline, nagu ta parasjagu on. Need viis jõudu paljastavad konkurentsikeskkonna kõige tähtsamad tahud. Samuti annavad need võrdlusaluse ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede hindamiseks: mis olukorras on ettevõte ostjate, pakkujate, turule sisenejate, konkurentide ja asendustoodete osas? Kõige tähtsam on see, et arusaamine valdkonna struktuurist annab juhile uusi strateegisi võimalusi. Nende võimaluste hulka kuuluvad näiteks mõned või kõik alljärgnevatest: ettevõtte
Seaduspärasused organisatsiooniturul on tavaliselt keerulisemad kui eratarbijaturul nad sõltuvad nii organisatsioonist enesest, selle klientidest ning väga mitmetest välismõjuritest. 2. 5 Konkurentsisituatsioon Kõik ettevõtted tegutsevad paratamatult konkurentsitingimustes. Organisatsiooni edu turumajanduses sõltub eelkõige õige konkurentsistrateegia valikust. Õige strateegia valik aga põhineb konkurentsikeskkonna tundmisel. Efektiivse strateegia planeerimiseks peab firma püüdma välja selgitada konkurentide kohta kõik mis võimalik: mida nad pakuvad nende hinnad turustuskanalid 16 turunduskommunikatsiooni alased tegevused jms. Oma positsiooni säilitamiseks turul peab ettevõte pidevalt uurima kõike, mis mõjutab firma positsiooni konkurentide suhtes, ning siis vastavalt oma konkurentsistrateegiat
potentsiaal. Iga jõu tugevus erineb tööstuseti ja muutub ajas. Tööstuse analüüsi saab kasutada strateegiliste otsuste langetamisel: x Aitab mõista konkureerivaid jõude antud tööstuses x Aitab hinnata uue tööstuse atraktiivsust ja kasvu potentsiaali tööstuses x Aitab arendada efektiivset strateegiat, et tõsta kasumlikkust, võimu ja konkurentsilist positsiooni Teemanti mudel Firmade konkurentsikeskkonna, mis soodustab või pärsib konkurentsieelise loomist, määravad M. Porteri järgi järgmised momendid, mis moodustavad konkurentsiteemandi: x teguriolud vastupidiselt üleüldisele arvamusele, vaidleb Porter, et võtmetegurid luuakse mitte ei pärita. Spetsialiseeritud faktorid on oskustöölised, kapital ja infrastruktuur. Tavalised faktorid on tööjõud ja toormaterjal, millele on ligipääs kõigil, seega ei ole need jätkusuutlikku konkurentsieelist. Spetsialiseeritud
rakendamist; Olema koostatud organisatsiooni kultuuri ja olemust silmas pidades; Visuaalselt hästi kujundatud ja kergesti mõistetav. Alusuuring: · Organisatsiooni teabeprotsesside analuus (org.kultuur, juhtimisstiilid, formaalne ja mitteformaalne struktuur, suhtlemine/suhted) · Info liikumise analuusimine (majandus-, oigus-, geograafilise, sotsiaalse, demograafilise, konkurentsikeskkonna, tehnol.baasi, inforessursside analuus, teabe hind ja vaartus) · Infovajaduse valjaselgitamine (kes votab vastu otsuseid, ligipaas infole, kes haldab strateeg.inforessursse, kust saadakse informatsiooni, millised on teabekanalid jne) · Info juhtimine (kes ja kuidas korraldab info liikumist, nende ametikoht, vastutusala,
annaabi.ee 
