Rahandus täidab kolme funktsiooni: Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas; Jaotusfunktsioon, st nii ettevõtete kui kodanike sissetulekute ja vara jaotamist hõlmav tegevus. Põhimõte, mis seda jaotust saadab, peab demokraatlikus ühiskonnas ühtima riigi ja kodanike enamuse arusaamadega õigest ning õiglasest jaotamisest. Riigi fiskaalpoliitika peaks sellest juhinduma, sest ebaõiglased jaotussuhted tekitavad pingeid kodanikkonnas, pärsivad töömotivatsiooni ja
suundumustega, mis said alguse Itaalia linnriikidest, kust nad levisid üle kogu Euroopa" (Garin 2010: 7). Seda ajajärku iseloomustab suurepäraselt Jacob Burckhardti kuulus lause, mille ta küll laenas Michelet'lt "renessansi tsivilisatsioon avastas esimesena inimolu rikkuse ja valgustas seda". Filosoofiline tähelepanu inimese vastu inimeste lugudes ja eeskätt enesejäädvustamisel, oma maise elu jäädvustamises siin ja praegu konkretiseerub just "renessansi inimeses". Mõningates linna arhiivides on küllaltki palju meenutusi (ricordanze), kuskil saja ringis trükituna, kuid veelgi enam on säilinud neid, mis on kirjutatud käsitsi. Tuludeklaratsioon muutub millekski, mida võib võib ka vaadata kui autobiograafiat või portreed. Samuti on väga levinud ladina- või rahvakeelsed kirjad, mis muutusid üha populaarsemaks suhtlusviisks. Taolised kirjad pärinesid nii tavainimeste, õpetlaste, naiste ning isegi laste sulest
Heraldika maailm on värvuste ja sümbolite maailm. Sümbolite juured on inimkonna alguses. Märgi lahutumist objektist peetakse tähtsamaiks revolutsiooniks inimeseks kujunemise teel. Orienteeruda märkide maailmas tähendab säilitada side läbikäidud teega. Vapp kõnetab meid märgikeeles, see on universaalne keel. Kui märgikeelt peab igaüks jõudumööda oskama, et osaleda ühiskonnaelus, on vapikeel juba keerulisem, selle mõistmine nõuab teatud eelteadmisi. Teadmiste täpsustudes konkretiseerub ka kontekst. Vapp ei saa alati olla ennast otseselt avav, sõnum on tihti peidetud, mitte üheselt tõlgendatav. Kui vapil on kujutatud näiteks tammepuud või karu, on asi selge see on kõnelev, omaniku nimele viitav vapp. Labidas vapil võib praegusajal tähendada arheoloogi või kas või hauakaevajat, varematel aegadel aga lihtsalt põllumeest. Sõdides kasutasid juba muinasrahvad kaitsekilpe, millele maaliti maagilise ja kaitsva tähendusega pilte, kujundeid ja sümboleid
NT ,,Robinson Crusoe"- indiviid loob oma asunduse(riigi), Reede on sisuliselt tema ori. Kui varem loeti seda rmt-t kui põnevat seiklusjuttu, siis 21. sajandil vaadeldakse teisest seisukohast. Lugeja osaga seoses kujuneb mõiste ,,LÜNK"ehk LÕHE. MÕISTE LÜNK- lugemisel tekivad ,,häired" , kuna kõike täiesti ära ei seletata. Lugemise käigus nö. lugeja ,,täidab" ise need lüngad. Nt.ei kirjeldata tegelase välimust üksikasjalikult, samas see tegelane kuidagi konkretiseerub meie jaoks( võtab kuju). Kui palju neid lünki tekib, sõltub sellest, milline on lugeja varasem info antud ajastu vm kohta. Lünkade teke oleneb ka sellest, millise poeetikaga on tekst kirjutatud, nt. vabavärsi puhul, mingi 20. sajandi romaani puhul, kus hüpatakse ühelt liinilt teisele. LÜNK ei pruugi ainult negatiivne olla, sest kus kõik põhjalikult ära nämmutatakse, seal ei ole kunstilisust. Kunstiline tekst laseb lugejal ära arvata, tunnetada teistmoodi(lünkade abil)
koostamisele ning seda tehakse väljavaadete hindamise algfaasis. 31. Äriplaani olemus, sihtgrupid, kasulikkus, nõuded äriplaanile. Äriplaan on ettevõtte äriidee edasiarendus kajastades sõnades ja numbrites seda, milliseid võimalusi ettevõte näeb püstitatud eesmärkide saavutamiseks ja milliseid ressursse ta selleks vajab. Sihtgruppideks on ettevõtja ise, kaasomanikud, asutajad, laenuandjad, ettevõtluse tugisüsteemid jne. Kasulikkus: idee konkretiseerub, tegevuskava parem ülevaade, fikseeritakse kontrollnäitajad, loob töötajate vahel ühise ettekujutuse firmast. Nõuded: lühike (152 lk), informatiivne, osa infot graafiliselt, arusaadavas keeles, eeldused olgu välja toodud, usaldusväärsus omanike seas, keskkonna analüüs, riskianalüüs, peamised protsessid. 32. Tegevusharu ja konkurentsi analüüsTegevusharu mõiste ja selle määratlemine tegevusharu on ettevõtte
eluajal 1). Teooria: Meie teadvus kujuneb välja materiaalsete tingimuste baasil. Vaim peegeldab mateeriat, muutuste puhul vaimu sfääris võib alati vihjata nende materiaalsele alusele. Ainelise maailma tähtsaimad formatsioonid on ühiskondlikud ja majanduslikud. Selle materialismi uueks tahuks on "sotsiaalne kausaalsus". Võõrandunud töö - Töös väljendub inimese tõeline, piiritu inimlikkus. Loovas töös väljendub inimese suhe loodusesse. Töös konkretiseerub ja materialiseerub inimese olemine. Töö kaudu inimene loob iseennast. Töö on oma olemuselt aga ühiskondlik. Inimese võõrandumine on võõrandumine tööst, sest tema töö tulemus võetakse talt ära. Võõrandumine on ületatav vaid inimesi võõrandava ühiskonna purustamisega. Võõrandumine ületatakse klassideta ühiskonnas. Inimühiskonna arengu määravad majanduslikud ja ühiskondlikud seadused
Transport lennutransport Mööbli tootmine aiamööblitootmine KASULIKKUS: Toiduainetööstus jookide tootmine/mahlade tootmine · Idee konkretiseerub - Makrokeskkonna analüüs PESTLE · Eesmärgid, tegevused, ajakava, ressursid mõeldakse paremini läbi. · poliitilised tegurid Tegevuse fokuseeritus. · majanduslikud tegurid · Fikseeritakse kontrollnäitajad.
kohaadverbidest üldtähendusi väljendavad sinna, sealt, siia, siin, siit, kus, kuhu, kust; viisi- ja seisundiadverbidest üldtähendsusega nii, nõnda, sedasi, sedaviisi, sedamoodi, kuidas. Leidub ka kvantiteedi üldtähendust märkivaid proadverbe, nt sedavõrd, niivõrd; põhjust märkivaid, nt sellepärast, seepärast, seetõttu, seeläbi, miks, mistõttu; otstarvet märkivaid, nt selleks, misjaoks, mistarvis, milleks; mööndust väljendavaid, nt kusjuures, seevastu. Enamasti konkretiseerub proadverbide tähendus kontekstis, kuid on proadverbe, mille tähendus jääbki määratlemata: a) umbmäärased: kunagi, kusagil, millalgi, millegipärast; b) üldistavad: kõikjal, kõikjale, alati, igati; c) välistavad: mujale, mujal, mujalt, teisale, teisal, teisalt, teisiti; d) küsivad: millal, kuhu, kust, kuidas, misjaoks, mistarvis, milleks. 2) Rõhumäärsõnad näitavad kõneleja suhtumist, hoiakut kõneldusse, nt ometi, küllap, võib- olla, vaevalt, arvatavasti, ehk, ilmselt
Teised (2012) hierarhiline mõiste, naiseks olemise erinevaid kujusid tähistav. Kristiina Ehin pärimuskultuuri ja tänapäeva koosmõtestamine. ,,Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (2006) - lüürilises stiilis allegooriad, mida keskendab naise ja naiselikkuse temaatika; muinasjutulaadsed mõistulood vahelduvad realistlikumate suhtepiltidega; kommentaari allegooriatele lisavad kunagised ,,kultuurikaja" kirjad; naiselikkuse teema konkretiseerub tunde ja hinge rõhutamise kaudu; tähtis on ka maa ja linna vastuolu, mineviku ja nüüdisaja vaheline konflikt, müüdi ja meelelahutuse teemad kõik see viib Ehini maailmamõistmises tähtsa traditsiooni-idee ja humanistliku inimesemõistmise radadele. ,,Päevaseiskaja - Lõuna-Eesti muinasjutud / South-Estonian Fairy Tales" (2009). ,,Viimane Monogaamlane. Luuletused ja jutud" (2011). Koos Kristi Jõestega ,,Kirjatud teekond" (2012). ,,Paleontoloogi päevaraamat, sari "Aja lugu" (2013).
Et vahendid neid huvitasid, aga motiivid: miks? Ei huvitan neid. Aga kirjeldasid, mida op-ne sooritada ja mis lauseid ühendada, (sidestada?) et muuta neid keerulisemaks. Moskvakoolkond tegeles: lausung + ütlus ja tekst. Sest me oma kõnes modustame tekste, mitte 1 lauset aint. Nii kuidas siis lausungid üksteist mõjutavad, kui neid on mitu: sõnajärg, sõnavalik, mõne sõna tähendust ei mõusta, kui ei tea eelnevat lausungit. Väitsid, et kõneldes meie mõte konkretiseerub! Samal ajal kas taju jõuab kõnelejea/kirjutaja motiivini, et miks /milleks ta seda räägib/Kirjutab, et see sageli ei jõua kohale, need kmiks/milleks. Peamised naaberteadused, kust PsL saab andmeid ja omakorda neile annab oma andmeid: keeleteadus, filosoofia, psühholoogia, neuropsühholoogia; semiootika (märgisüsteemidega tegeleb, aga keel on ka üks märgisüsteem). Nende teaduste harud võimaldavad ühele/teisele asjale rohkem tp pöörata.
vastutuse jagamisel poolte vahel (nt VÕS §§ 139, 146) ja võlgniku vastutuse määra vähendamisel (nt VÕS § 145 lg 5). Teine pool peab võlgnikku abistama enne täitmist, täitmise käigus, täitmise vastuvõtmisel. Teatud juhtudel on koostöö eelduseks lepingu täitmiseks teise poole poolt. Koostööst keeldumine võib võlausaldaja jaoks kaasa tuua vastuvõtuviivitusse sattumise (VÕS § 119 jj). Üldise kohustusena konkretiseerub teatamiskohustus just kohustuste täitmisel. Teatamiskohustus võib lasuda nii võlgnikul kui võlausaldajal. Täitmiseks vajalikku teavet võib nõuda siis, kui üks pooltest ei ole võimeline seda ise hankima või kui teisel poolel on teabele lihtsustatud juurdepääs. Teave, mida tuleb teisele poolele anda, võib olla informatsioon võimalike riskide kohta, võimalikust kahju tekkimise ohtudest isikule, varale jne lepingu täitmisel. Teatamiskohustusi võib leida mitmete VÕS
vastutuse jagamisel poolte vahel (nt VÕS §§ 139, 146) ja võlgniku vastutuse määra vähendamisel (nt VÕS § 145 lg 5). Teine pool peab võlgnikku abistama enne täitmist, täitmise käigus, täitmise vastuvõtmisel. Teatud juhtudel on koostöö eelduseks lepingu täitmiseks teise poole poolt. Koostööst keeldumine võib võlausaldaja jaoks kaasa tuua vastuvõtuviivitusse sattumise (VÕS § 119 jj). Üldise kohustusena konkretiseerub teatamiskohustus just kohustuste täitmisel. Teatamiskohustus võib lasuda nii võlgnikul kui võlausaldajal. Täitmiseks vajalikku teavet võib nõuda siis, kui üks pooltest ei ole võimeline seda ise hankima või kui teisel poolel on teabele lihtsustatud juurdepääs. Teave, mida tuleb teisele poolele anda, võib olla informatsioon võimalike riskide kohta, võimalikust kahju tekkimise ohtudest isikule, varale jne lepingu täitmisel. Teatamiskohustusi võib leida mitmete VÕS