üldse mitte katsetada. 17. Aktiivne kuulamine Jutu sisu ümbersõnastamine. Tunnete peegeldamine. 18. Mis sisaldub heas kuulamises Tähelepanelik vaikus. Empaatiline näoilme ja zestid. Sõbralikud ,,mõminad". ,,Ukseavajad" (,,Jutusta veel ...", ,,Ja siis...?"). Aktiivne kuulamine. 19. Sõltuvusfaas-inimene on sõltuvuses autoriteedist. Sõltutakse juhtidest, keda ülistatakse .Ei ole suurt koostööd. , konfliktifaas-pettutakse juhis, kuid orienteerutakse ikkagi tema järgi. Grupis on võimuvõitlus ja rahulolematus. Otsitakse süüdlast., eraldumisfaas-omaarvamus on olemas, teiste omasid ei taheta teada. Üksteist hakatakse tunnustama. Suureneb isiklik vastutus. Asjadega tegeletakse põhjalikult. ,koostööfaas-tööjaotus toimub vastavalt vajadustele ja võimetele. Hakatakse üksteist aktsepteerima. Tekivad sügavad suhted üksteise vahel. Asju võetakse tõsiselt. Info on
Seega iga grupp peaks olema „töörühm“, mis tegutseb grupi eesmärgi saavutamiseks. Töörühma iseloomustab areng, kasvamine, kogemustest õppimine(Krips2010). Kuna kooli juhib uus direktor, siis toimib hästi kõnekäänd- uus luud pühib paremini. Analüüsides kooli töö arengufaasi, siis kujunemisfaas on läbitud, sest grupiliikmed on tuttavad ja kohanenud. Mõned üksikud tööle asunud pedagoogid on ka võetud omaks. Konfliktifaas on ka läbitud, sest uus õppejuht tunneb õpetajaid ja teab nende võimeid. Direktor tundis õpetajaid juba eelnevalt, kuna töötas samas koolis pedagoogina. Meremäe Kooli töökollektiivi iseloomaustab hetkel kohanemisfaas, kus grupp töötab efektiivselt, tasakaal kujuneb, kuid siiski kombatakse grupiliikmete omavahelisi ja juhtkonna suhteid. Tunda on eelmise juhtkonna eelistatud inimeste mõjuvõimu, mida nad näitavad välja erilise tähelepanuga juhtkonna suhtes
Need on ebaisikulised ja kehtivad olenemata rollitäitjast. Ametirolli täitjatele esitatavad ootused on fikseeritud eeskirjades või ametijuhendites jne. Rollikonflikt tekib siis kui rollirepetuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on üksteisele vastukäivad. Tekivad sisepinged, pidev vajadus teha valikuid, võib väheneda eneseusaldus. Nimeta grupi arengu faasid ja iseloomusta neid lähtudes J, P, R. Sõltuvusfaas rahulolu - kõrge, produktiivsus - madal, juhitavus kõrge Konfliktifaas R - madal, P - madal, J - madal Eraldumisfaas R hakkab tõusma, P hakkab tõusma, J hakkab langema Koostööfaas R - kõrge, P - kõrge, J väga madal Konformsus allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamistest. Mis võib viia koostöös vastuoludeni. , - avalik usaldamatus kellegi suhtes - kaasvestleja katkestamine kui ta avaldab oma arvamust - oma teenete esiletõstmine - soovimatu tunnistada oma vigu - oma vaatenurkade peale surumine
leiab. Erinevates grupibaasides on erinevad juhid. Kui juht läheb rühmast eemale, tekivad asemele uued. - Kurt Lewin (1890 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas arutatakse, mida tehakse, kes on juht produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas ollakse jõutud mingi lahenduseni produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad
Grupi arengufaasid · I Sõltuvusfaas - etapp, mis on alles kujunemisjärgus. Muret teeb see, milline ta kaaslastele näib ja mida teised temast arvata võivad. - ebakindlus, ärevus - juhi idealiseerimine - omaette olemine - koostöö puudumine - ettevaatlikkus, madal vastutus - anda aega kohanemiseks - täpsete korralduste ootamine - rahulolu(kui olukorda juhitakse kellegi poolt väga konkreetselt), vähe naljategemist. · II konfliktifaas: - rahulolematus, kriitilisus - pettumine juhis, kuid orienteeritus siiski säilib (juht on juht ikkagi) - aktiivsuse jaotumine, ühed teevad kaasa, teised mitte - "patuoinad" grupis kerkivad esile - Proovitakse ja otsitakse piire, toimub võimuvõitlus · III eraldumisfaas - Tunnustada üksteist - Lühikese kestvusega faas - Eriarvamusi mitte ümber lükata, vaid tunnustada - Aktiivsuse/õppimise võime kõrge, suur produktiivsus
teatavad ühised väärtused, huvid ja hoiakud. Gruppide klassifikatsioon: · suuruse alusel: suured grupid / väiksed grupid · kestvuse alusel: alalised / ajutised · moodustamise viisi alusel: ametlikud / mitteametlikud Grupiomadused: · grupis ,,meie" tunne · grupi eesmärgid · grupi liikmete omavaheline sobivus · grupi normid · grupi staatuse ja rollide süsteem Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev. MATERJALE Atwater, E. I hear you. New York: Walker and Company 1981. Ruffner, M., Burgoon, M. Interpersonal communication. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1981. Tubbs, S.L., Moss, S. Human communication. New York: McGraw-Hill, 1991. Kidron, A. Suhtlemine.Inimesuhted ja suhtlemispsühholoogia.Mondo, 2004, 274 lk. McKay, M., Davis, M., Fanning, P. Suhtlemisoskused. Tln
kellel on teatavad ühised väärtused, huvid ja hoiakud. Gruppide klassifikatsioon: suuruse alusel: suured grupid / väiksed grupid kestvuse alusel: alalised / ajutised moodustamise viisi alusel: ametlikud / mitteametlikud Grupiomadused: grupis ,,meie" tunne grupi eesmärgid grupi liikmete omavaheline sobivus grupi normid grupi staatuse ja rollide süsteem Grupisuhete kujunemisel eristatakse 4 põhifaasi: 1) sõltuvusfaas 2) konfliktifaas 3) eraldumisfaas 4) koostööfaas Igas faasis on suhtlemine grupi liikmete vahel erinev.
Sotsioloogias on üldiselt üksmeel: olullsed on nii isiksuseomadused kui kaltumismudelid neid tuleb käsitleda koos. vad. • Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas – arutatakse, mida tehakse, kes on juht – produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist – grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas – ollakse jõutud mingi lahenduseni – produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks.
Võib kujuneda opositsioon võimu kohta. III faas: kohanemine rõhk on liikunud hoolivusele, küsitakse hinnanguid, toetatakse üksteist, isiklikud normid on rühma normidega ühildatud, IV faas: töö - V faas: koostöö suheldakse teiste rühmadega, avatus teistele Kooliklass kui rühm (Morris 1999) Kujunemisfaas luuakse omavahel suhteid. Tuleb kehtestada täpsed ja arusaadavad reeglid ning põhimõtted. Konfliktifaas õpilased hakkavad võistlema positsiooni pärast, hakatakse rolle jaotama, mõned õpilased püüavad hakata domineerima ning kamandama, sageli ilmnevad alarühmad, passiivne ignoreerimine, aktiivne vastuhakk. Tavaliselt see faas möödub mõne aja jooksul. Kohanemisfaas Tööfaas mõistetakse eesmärke, miks on vaja õppida, võib esineda ajutisi tülisid. Kujuneb välja meie tunne. Koostöö on oluline. Lõppemisfaas lõpp võib oleneb erinev, oleneb mis faasis ollakse
Meeskonnad on erinevad: Tähed-kogu tähelepanu on neil, grupi edu on kõrvaline jutupaunikud- hõivatud oma jutuga, tähtis on saada tunnustust Klounid- saada nalja,ei võta grupitööd tõsiselt Kamandajad- juhtimine n tähtsam kui probleemide lahendus Jonniajajad- vaidelevad ainult vaidlemise pärast, grupi edukus pole oluline, sest ei ole nõõus alla andma ja teistega nõustuma. Arenguastmed Moodustamine- märgitakse eesmärgid, reeglid, rollide jaotus(liidri esilekerkimine) Konfliktifaas- võistluslik käitumine, lahkhelid eesmärkidel, ül jaotus, konfliktid juhiga Normaliseerumine- reeglipärane käitumine, teabe jagamine, kompromissid, empaatia Toimimine- efektiivne ül täitmine, rollide tunnetus, abitamine Küpsemine 28.Mehe ja naise erinevad vajadused seksuaalsuhtes Mehed vajavad seksuaalse erutuse tekkeks vähem aega kui naised, piisab alasti naisekeha nägemisest. Naised vajavad pikemat eelmängu, hellitusi, kallistusi. Mehed armastavad silmadega naised kõrvadega
Olla eeskujuks aidata grupiliikmetel mõista käimasoleva võimuvõitluse mehhanismi; jagada vastutust; struktureerida. toetada grupiliikmeid emotsionaalselt; haarata neid gruppi aidata grupil kehtestada reeglid, et üle saada määramatusest, eesmärgid. 18 Märksõna: usaldus. Algusfaasis on oluline usaldus. Oluline on tegeleda natukene rohkem sellega, et usaldus tekiks. II Konfliktifaas - grupp on lakanud olemast otseselt juhitav, produktiivsus on veelgi langenud. Aktiivsus on oluliselt tõusnud, kuid seda rakendatakse suhete klaarimiseks, mitte põhitegevusele, vastutus toimuva eest on endiselt madal. Ärevus hirm, et kaaslased näevad "päris" mina. Märksõna: resistentsus. III Tööfaas - grupp on õppinud iseend juhtima. Igaühel on grupis oma kindel koht, tegutsetakse suhteliselt sõltumatult ja eraldi üksteisest
18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas – arutatakse, mida tehakse, kes on juht – produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist – grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas – ollakse jõutud mingi lahenduseni – produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja
18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas arutatakse, mida tehakse, kes on juht produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas ollakse jõutud mingi lahenduseni produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja
18. Millised on grupi arengu neli faasid Kurt Lewini järgi? Kurt Lewin (1890 – 1947) kirjeldas rühmade erinevaid faase, kus inimestest moodustub koos töötav grupp. Kolm mõõdet: produktiivsus, rahulolu, juhitavus. Mida see ütleb meile grupi produktiivsuse ja juhitavuse kohta? Neli faasi: 1. sõltuvusfaas - inimesed tulevad kokku – produktiivsus madal, rahulolu kõrge, juhitavus suhteliselt kõrge (kõik ootavad, et inimene, kes nad kokku kutsus, juhiks protsessi). 2. konfliktifaas – arutatakse, mida tehakse, kes on juht – produktiivsus madal, rahulolu madal, juhitavus enam-vähem (annab võimaluse juhi üles kerkimiseks grupist – grupp vajab tugevat juhti). 3. tööfaas – ollakse jõutud mingi lahenduseni – produktiivsus kõrge, rahulolu kõrge, juhitavus kõrge. 4. koostööfaas – grupis on tekkinud solidaarsus, kõik saavad aru, mis nad teevad ja miks, teavad, kellega suhtlema peavad. Produktiivsus ja rahulolu eriti kõrge (jagavad norme ja
Tõeline meeskond on elav, pidevalt muutuv ja arenev üheskoos töötavate inimeste rühm. Meesonna liikmed arutavad koos oma eesmärke, hindavad ideid, teevad otsuseid ja töötavad ühiste eesmärkide nimel. Meeskonnatöö edukuse põhiliseks näitajaks on sünergia. Grupi arenguetapid: Moodustamine, kujunemine: · Määratletakse eesmärgid, reeglid, tähelepanu tunnetel, liikmete vahel vastastikune sõltuvus; · Rollide jaotus, sh. Liidri esilekerkimine Konfliktifaas, tormamine, ründamine: · Võistluslik käitumine · Lahkhelid eesmärkide, ülesannete jaotuse, kohustuste ja vastutuse osas · Vaenulikkus suhetes · Konfliktid juhiga Normaliseerumine · Reeglipärane käitumine · Erinevuste aksepteerimine · Teabe jagamine · Kompromissid · Positiivsed tunded, empaatia · Grupi kohesiivsus Toimimine · Maksimaalselt efektiivne ülesannete täitmine · Rollide tunnetamine ja mõistmine
annaabi.ee 
