· tundeid, kutsuda neid tegudele Kõne ettevalmistamine · kellele · mis puhul · mis teemal Pane kirja kõik, mis sa selle kohta tead: · märgi üles asjad, mille kohta pead hankima lisainfot · vali materjalist välja kõige olulisem Kõnelemise eesmärk: · MIDA? MILLAL? KUS? KELLELE? KUIDAS? Lühiettekanne: · oluliseim info · liigenda tekst · kasuta tsitaate · ettekande esitamise plaan · kirjandi lõppu kasutatud kirjanduse eesmärk Kõneliigid: · veenmiskõned ,,ajupesu" · olmekõned koolilõpud, pühad, pulmad jne. Eesmärk on meeleolu loomine. · Teatmekõned teadaanne, seletus, referaat, ettekanne. Kõne kirjutamine: · keele hea valdamine · rikkalik sõnavara · tabav ja lihtne sõnastus Kõne esitamine: · ära ole kinni paberis · õpi kõne selgeks · mõtesta see läbi · kasuta tugisõnu Kõne ajal olgu öelda: · midagi isikupärast, tõest · ainult endale omast
KÕNEÕPETUS CRISTEL VEBER TALLINNA 32. KESKKOOL 10. D 2014 Mis on kõne? Eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõnel on: Teema, Pealkiri, Eesmärk, Sõnum. Kõneliigid: Tähtpäevakõne, Informeerivkõne, Veenmiskõne. Ettevalmistus Tee kindlaks oma kuulajaskond (vanus, huvid jms). Ole teadlik publiku eeldatavatest ootustest. Arvesta ruumi suurust ja oma asukohta. Tehnika tundmine. Kõne struktuur Kõnetus (“Lugupeetud kuulajad…”) Sissejuhatus Teema arendus: 1.) Esimene asmekt 2.) Teine aspekt 3.) Kolmas aspekt Kokkuvõte Kõne pidamine Loo hea esmamulje: Sobiv riietus, Sirge rüht, Avatus, Silmside, Enesekindlus, Selgus
Tuletised Nimisõnatuletis Produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised Tegusõnade vormistik EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik Lihtminevik Minevik Täisminevik Enneminevik Tegumoed Isikuline Isikuline
Missugune on õnnestunud kõne ja hea kõneleja. Kõnesid on peetud juba antiikajast saadik. Välja on kujunenud kõneliigid ning nende otstarve on erinev. Kõne eesmärk võib olla informeerimine, propaganda ja veenmine või inimeste tunnete mõjutamine. Tänapäeval analüüsitakse eeskätt riigiesindajate või avaliku elu tegelaste kõnesid, kuid milline on siiski õnnestunud kõne ning kes on hea kõneleja ? Olenemata kõneliigist tuleks meeles pidada kõne esitamise põhjust ning kõne eesmärki, siis on kindel, et ei räägita teemast mööda. Samuti on kõne puhul oluline selle ülesehitus
käände vaheline erinevus elusolendit või eluta asja. ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt sellele, kas sõna on ainsuses
kõnesid pidada ja palju muud. Samuti soovin ma tõestada, et kõne on tähtis teiste inimestega kommunikatsiooniks. Kas te teadsite, ... ? Mis on kõne? Kõne on põhiline avaldumisvorm. Kõne on eesmärgistatud suuline esinemine, sõnavõtt. Kõne ehk kõneliik on tegusõna kategooria, mille liikmed on eesti keeles ja paljudes teistes keeltes jaatav kõne ja eitav kõne. Kõneliigid: Mõjutamine *veenmiskõne *poliitiline kõne *avaldus *deklaratsioon *reklaamkõne Osalemine *intervjuu *väitlus *vestlus *arutelu *koosolek *seminar Teadmised *teadaanne *aruanne *kuulutus *ettekanne *loeng *referaat *kommentaar
mälestuskirjandus); jõudeaja sisustamine (filosoofia, teadusliktehniline proosa). 126. Millised olid Rooma kõnekunsti peamised alaliigid vabariigi ajal ja hõbedasel ajal? Millised olid nende alaliikide eesmärgid? Kreeka retoorikaõpetajad Roomas alates 2. saj keskpaigast eKr. 1.saj. eKr oli hellenistlik retoorika üldlevinud. Ladinakeelne retoorikaõpetus levis alates 1. saj eKr, retoorika muutus keskseks zanriks. Kõneliigid sageduse järgi: kohtukõned, poliitilised kõned, epideiktilised kõned (nt matusekõned). Retoorika keisririigi ajal Poliitilise kõne tähtsus väheneb (puudub vaba mõtteavalduse võimalus!) Kohtukõned jäävad, ent argumentatsioonist olulisem on isiklik soosing. Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned. Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem olid vaid osa retoorikaõpetusest.
Soorituse tajumine (sosistama, karjuam) Kaasnevus (noogutama, käega lööma) Emotsionaalsus (muigama, vihastama) Teabetaotlus (küsima, uurima, pinnima) Teabe esitamine (selgitama, luiskama) Partenri mõjutamine (käskima ähvardma) Hoiakute muutmine (kiitma, pilkama) Hinnangud( hädaldama, vanduma) jne. Seda laadi sõnavara tuleks õpsil kasuatda,kui analüüsime õpilaste töid või anname hinnagu õpilaste omavahelisele suhtlemisele. JÄRGMINE LOENG Aga eelmine loeng oli juttu: Kõneliigid, vormid, rühmitusalused ja võimalused. Sisekõneroll oma tegevuse reguleerimine kontrollimine. Seosed metakeeleliste operatsioonidega teadvustada, mis muidu on ebateadlik oppide sooritamine. See peaks olema seotud semnatikaga, et mis juhtub tgähendusega, midagi teeme teisiti. Kuidas sõltub tähendus ühest või teisest nähtusest keeles? Mis oppe kasutada ka kuidas selest sõltub tähendus! See on oluline! Tänapäeval: suhtlemine on vastastikune mõjutamine
annaabi.ee 
