1960- Stalini hirmu kadumine tõi kaasa isikuvabaduse, optimistlikuks muututi, aktiivsemaks muututi igas valdkonnas, ka poliitikas. Rahvuskommunistide pk- olid veendunud et olemas olevat režiimi saab inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärsemaks muuta. Noorte aktiivsus kasvas( EÜE ja EÕM). Tekkis komsomoliorganisatsiooni kõrgaeg 67-68 (keskus Tartu). EKP mõnevõrra eestistus. Kukutati Hruštšov. Varsti algas stagnariseerimine, kuldsete 60ndate ideaalid sobisid vähem. 60-ndate teisel poolel tekkis dissidentide liikumine, valitseva režiimi vastu. Demo liikumised polnud ainult eestlastel, liitusid ka muulased kes tahtsid NSVL demokratiseerida. Põllumajanduse spetsialiseerimine, majandid läksid kindlale tootmisele( linnu-, piimakarjandus ja seakasvatus). Kolhooside-sovhooside juurde
elamisväärsemaks muuta. 1960. aastaid ilmsetas noorte aktiivsus. Tekkisid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev(EÜE) ja Eesti Õpilasmalev(EÕM). Üliõpilased kes kuulusid kommunistlikesse noorsooühingutesse püüdsid seda demokraatiseerida, et see lahendaks noorte päevaprobleeme. Eesti rahva olukorda püüti parandada valitsevat reziimi ümber kujundades. Noori kutsuti parteisse ,et jõuda välja juhtivatele kohtadele ja et võim enda kätte võtta. Selle omalaadse komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-68, ning keskuseks Tartu Ülikool. 1964.aasta oktoobris kukutati võimult N. Hrustsov ja tema asemel tuli L.Breznev. See tähendas kruvide kinnikeeramise poliitika algust. ENSV-s jätkus sulaaeg kuni 1968. aastani, mil N tankid lõpetasid nn inimnäolise sotsialismi ehitamise Tsehhoslovakkias. Praha kevade lämmatamine tähendas tagasipööret tagurlusele ka ENSV-s. Administratiivsete vahenditega rahustati tollane vabameelsuse keskus Tartu:
1988. a kõrvaldas NLKP KK eestlaste seas äärmiselt ebapopulaarse parteiliidri ametist ja paigutas ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. VAINO VÄLJAS Eesti NSV viimane parteiliider 1988–1990 Lõpetas 1955. a Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Astus ÜK(b)P liikmeks 1952. a ja tegi seejärel karjääri kommunistlikus parteis. Oli 1955–1961 ELKNÜ KK I sekretärina siinse komsomoliorganisatsiooni juht ning tegutses 1961–1971 EKP Tallinna linnakomitee I sekretärina. Seejärel suunati EKP KKsse, kus töötas 1971– 1980 EKP KK sekretärina ideoloogia alal, olles kohaliku parteiliidri Johannes Käbini üks lähemaid usaldusaluseid ja võimalikke järeltulijaid tema ametis. Karl Vaino tõusmise järel EKP KK I sekretäriks lahkus Väljas 1980. a parteitöölt ja Moskva suunas ta diplomaatilisele tööle. Oli 1980–1988 NSV Liidu suursaadik Venezuelas ja Nicaraguas.
optimismi tuleviku suhtes. Suurenes inimeste eneseteostus kõigis eluvaldkondades, ka poliitikas. Kujunes välja nn rahvuskommunistide põlvkond, kes uskusid, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikumaks muuta. Noored hakkasid looma organisatsioone. Taheti olukorda parandada valitseva reziimi sisu ümber kujundades, noori kutsuti parteidesse, et nad juhtivatele kohtadele jõuaks, et saada võim endi kätte. Selle omalaadse komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-68 ning keskuseks Tartu ülikool. Ka EKP parteisse astus rohkem eestlasi. 1964. aasta oktoobris kukutati võimult N. Hrustsov ja tema asemele tuli L. Breznev. Algas kruvide kinnikeeramispoliitika. Eestis kestis sulaaeg kuni 1968. aastani, mil Tsehhoslovakkias lõpetasid tankid inimnäolise sotsialismi ehitamise. Seoses sellega purunesid ka eestlaste ootused. Ühiskonnas süvenes taas ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur.
rahvuskommunistide põlvkond, kes oli veendunud, et olemasolevat poliitilist reziimi on võimalik inimlikustada, demokratiseerida ja elamisväärseks muuta. Nende aadetele panevad lõpu 1968. aasta Tsehhoslovakkia sündmused, mis näitavad, et sotsialismi reformimise kavast ei tule midagi välja. 1960.-ndaid iseloomustas noorte aktiivsuse kasv, erilist initsiatiivi näitasid üles üliõpilased. Üliõpilaste poliitiline aktiivsus leidis osalt väljundi komsomoliliinis: nad püüdsid komsomoliorganisatsiooni demokratiseerida tudengite tegeliku omavalitsuse suunas, et lahendada noorte päevaprobleeme. Võimuküsimuste arutamisest hoiduti, tähelepanu osutati rahvuskultuurile. 1960.-ndatel tekkisid esimesed sidemed läänemaailmaga. Oluliseks aknaks Läände oli eestlastele naaberriik Soome. Soome TV saated olid nähtavad Põhja-Eestis ja 1965. aastal avatud Tallinn-Helsingi laevaliin tõi Eesti NSV-sse tolle aja kohta arvukalt välisturiste.
kasvama. Tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kus üliõpilased püüdsid demokratiseerida üliõpilasvalitsust. Soovides, et see oleks üliõpilaste omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi muuta seestpoolt. 5 Noori suunati parteisse ja õhutati kõrgetele kohtadele astuma, et võim saaks nende kätte. Selle komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid 1967.1968 aastad ja nende keskuseks sai Tartu Ülikool. 1950. aastatel oli EKP olnud veel selgelt võõra võimu kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani. Tartu Ülikoolis vahetati välja komsomolijuhtkond
,,Saare garnisoni olukord muutub iga päevaga keerulisemaks'' jätkas ta. ,,Olgugi et meie kaitse organiseerimise ning jõudude ja vahendite paigutamise seisukohalt on olukord saartel juba stabiliseerunud.'' Järsku seisatas ta keset kabinetti ja küsis:,,Poliitosakonna ülem, kas te juba kaua olete poliittööl?'' ,,Olen kaadriparteitöötaja,Aleksei Borissovitš. Alustasin oma kodukülas Novo-Dubrovkas komsomolirakukese sekretärina.Olen olnud tankipataljoni ja seejärel laskurpolgu komsomoliorganisatsiooni sekretär, suurtükipatarei poliitjuht, luuredivisjoni komissar ning lõpuks diviisi poliitosakonna ülema abi komsomolitöö alal. Nii et kogu aeg parteitööl.'' ,,Te olete tõepoolest kaadriparteitöötaja, Lavrenti Jegorovitš!'' lausus Jelissejev rahuldusega. ,,Olete läbi teinud kõik parteitöö astmed tsiviilelus ja sõjaväes. See on väga hea.'' Ta astus uuesti oma laua juurde,
Noorte aktiivsus 1960. aastaid ilmestas noorte aktiivsuse kasv ning nende organiseerumise uute vormide esiletulek: tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kuhu kuulumine oli peaaegu üleüldine. Üliõpilased proovisid seda demokratiseerida, et see oleks tudengite tegelik omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Igasugusest võimu- ja vaimuküsimustest avalikust käsitlemisest prooviti hoiduda. Selle komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks oli 1967-1968 ning keskuseks Tartu Ülikool. 7 xiv. Ivan Käbini langus ja venestamise algus Ivan Käbini võimupositsioonid ei olnud enam 1970. aastate alguseks enam kindlad. Süveneva seisakuaja tingimustest ei rahuldanud Käbin enam Moskvat. Vaino Väljase tõusu suhtusid liiduvabariigi võimuladviku venemeelsed tõrjuvalt, pidades teda kohati natsionalistiks
muuta. 1960. aastatel hakkas aktiivsete noorte arv kasvama. Tegutsema hakkasid Eesti Üliõpilaste Ehitusmalev ja Eesti Õpilasmalev. Komsomol oli noorte massiorganisatsioon, kus üliõpilased püüdsid demokratiseerida üliõpilasvalitsust. Soovides, et see oleks üliõpilaste omavalitsus, mis lahendaks noorte päevaprobleeme. Olukorda loodeti parandada valitsevat reziimi muuta seestpoolt. Noori suunati parteisse ja õhutati kõrgetele kohtadele astuma, et võim saaks nende kätte. Selle komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid 1967 ja 1968 aastad ja nende keskuseks sai Tartu Ülikool. 1950. aastatel oli EKP olnud veel selgelt võõra võimu kandjaks. Järgmisel aastal EKP mõnevõrra eestistus. Kiiresti laienes eestlastest poliitiline eliidi kiht. 1964. aasta oktoobris kukutati Moskvas võimult N. Hrustsov, võimule tuli Leonid Breznev, mis tõi endaga kaasa kruvide kinnikeeramise poliitika Nõukogude Liidus. Eesti NSV jätkus sulaaeg kuni 1968 aastani
IV Kohanemine valitseva režiimiga V Nn. rahvuskommunistide esilekerkimine Nn. komsomoliopositsioon. 1960. aastatel Tartu Riiklikus Ülikoolis tegutsenud komsomoli organisatsiooni tegevust. Komsomoli aktiivsuse taga oli soov muuta ühiskond, eelkõige see, mis seotud ülikooliga, mõistlikuks (vähem bürokraatiat ja rohkem vabadusi). Komsomoli aktiivsus päädib tudengipäevade organiseerimisega. Kõige kõnekamad 1968. aasta Tudengipäevad. Ametlikult olid pühendatud üleliidulise komsomoliorganisatsiooni 50. aastapäevale. Algasid 18. oktoobril. Julgeolekudokumentides kirjas, et päevad muutusid kiirelt natsionalistlikeks. Vastukajad Ida-Euroopa sündmustele (1956. aasta Poolas ja Ungaris, 1968. aasta „Praha kevad“). Uusvenestuse pealetung. Noorterahutused ja 40 kiri. Majandus ja rahvastik. (Kirjalik loengutekst, Kukk 2008) [I] Nõukoguliku majandusmudeli üldiseloomustus.
See on lugu, kuhu hakkavad ilmsemalt sisse tundima uued esteetilised elemendid – realistlik aluspõhi on olemas, aga juurde tuleb peategelase sisemonoloog (modernistl.), samuti hakkavad sisse tungima ka võõrad tekstid. Tektsuaalne maail hakkab seda kõike kujundama. Hästi kavalalt on lahendatud see, et kuidas rääkida ühiskondlikel teemadel, kuid samas mitte minna ametliku tellimusega kaasa – noored inimesed räägivad sellest, kuidas suhtuda komsomoliorganisatsiooni ja mis on selle ülesanded. Sõber on väga opositsiooniline ning ütleb päris ränke sõnu selle kohta. 1967 Elu võimalikkusest kosmoses o 1968 Phaethon, Päikese poeg 1969 Mõrv hotellis -- uut perioodi võiks nimetada psühhomoodernistlikuks perioodiks. Unt väljub realistliku kirjutamise raamidest. Esialgu mängib minigi tegelase psühholoogia olulist rolli. 1971 Kuu nagu kustuv päike
Asi läheb suurejooneliseks aruteluks. Nt Tartus toimub suur arutelu, mis esialgu kutsutakse Kirjanikke Majja. "Võlg" on järjekordne armastuslugu. Poleemikat tekitab see, et noortel tekivad abielueelsed seksuaalsuhted, käivad alati ujumas rannas. Tulevad asjad, mis praeguse asjana on süütud teemad. Sellistsorti avameelsus kutsub arutlema. Vastandumine vana generatsiooniga. Teine pool on poliitika. Poliitiline pool "Võlas" kavalalt lahendatud. Nt on "Võlas" mõtisklusi komsomoliorganisatsiooni tähenduse üle, mõtted kriitilisemad. Unt teeb kavala käigu ja toob sisse peategelase kõrvale tema sõbra, lähedase sõbra ja too hakkab ajama riigivastast juttu. Kui see kriitiline vaatepunkt on antud kõrvaltegelasele, siis see tähendab, et on kerge, et autor pole midagi väitnud, see on üks tegelane seal. Arvestades poiste omavahelisi suhteid, saab üle kanda ka peategelasele. Noortekultuuri märgid tulevad tekstis ka välja. Noorte kultuur algses arenemisjärgus
annaabi.ee 
