need lahendatakse automaatselt. Iga ajakohase debiani peegli pealt on võimalik süsteemi alati uuendada. Debianile on iseloomulik ... korrektselt ilmuvad turvaparandused (teated ilmuvad ka bugtraqis) eeskujulik paketihaldus rahulik stabiilsete versioonide ilmumise tsükkel, erinevalt närvilisest ja suhteliselt pikk tugi eelmisele stabiisele versioonile väärikas kasutajaskond (ingl. k. community) tarkvara jagatakse kompileeritud ja lähtetekstipakettide kujul Andmed Ettevõte / Arendaja Debiani Projekt OSperekond Unixilaadne Hetkeseis Aktiivne Saada olev(ad) keel(ed) 63 erinevat keelt Uuendamismeetod APT Pakihaldur dpkg i386(x86), amd64(x8664), PowerPC, SPARC, Toetatud platvormid DEC Alpha, ARM, MIPS, HPPA, S390, IA64 Vaikekasutajaliides GNOME, KDE, Xfce, LXDE
Tehniline info Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik. Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda Võrdlus teiste keeltega Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++- is. Pythoni meetotid
.............................................................................................. 12 SISSEJUHATUS Debian'i esmaesitlus toimus 16.augustil 1993.aastal. Autoriks on Ian Murdock ja oma operatsioonsüsteemile sai ta nime oma naise Debra eesnime järgi. [] Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt, aga tänaseks peetakse seda GNU projekti otseks järglaseks. Debianiga tuleb kaasa üle 20000 paki, mis on eelnevalt kompileeritud, efektiivsemaks ja lihtsamaks programmide paigaldamiseks kootatud tarkvara kogumid. Pakkidele kehtivad GNU General Public License tingimused. Lisaks on olemas veel ka üle 300 tasulise paki mida võib kasutada vastavalt neil olevatest litsentsitingimustest lähtudes. [] [] Debian on sobilik nii tavakasutuses, kontorikasutuses, kui ka serveri operatsioonsüsteemina. Ta on isegi sobilik sülearvutitele. Teda toetavad paljud erinevad arhitektuurid, millest on juttu hiljem.
käskudeks. Esialgu baitkoodi interpreteerimine toimus nii, et iga baitkoodi jada viidi üle masinakoodi ja täideti. Selle tagajärel Java-programmid töötasid aeglasemalt, kui teised operatsioonisüsteemisõltuvad programmid. Nüüd aga kasutatakse keerulisemat süsteemi selle nimeks on JIT-kompileerimine (Just-In-Time) selles variandis baitkood kompileeritakse käitusajal. Kui mõni instruktsioon oli korra kompileeritud, siis see jäeti meelde spetsiaalses puhvris ja korduvalt kasutati juba valmiskoodi. Seega interpreteerimine toimub ainult esimesel baitkoodi instruktsiooni kasutamisel, mis kiirendab oluliselt programmi täitmist. Tänu sellele, et Java-programmid tõlgitakse platvormist mittesõltuvasse baitkoodi, saab neid programme ja kokku lingitud rakendusi kasutada erinevatel platvormidel töötavatel arvutitel. On selge, et arvutis peab
AUDRU 2013 Sissejuhatus Operatsioonisüsteem Debian nägi ilmavalgust 1993. aastal. Selle täisnimi on Debian GNU/Linux ja see on vabatarkvaraline ning avatud lähtekoodiga Linuxi distributsioon. Nimi Debian tuleneb selle looja Ian Murdock`i ja tema naise Debra eesnimedest. Debiani eelisteks tuleb lugeda korrapäraselt ilmuvaid turvaparandusi, stabiilsete versioonide ilmumise kindlat tsüklit, väärikat kasutajaskonda ja tarkva jagamist kompileeritud lähtepakettide kujul ning eeskujulikku paketihaldust. Samuti on Debian sobilik väga erinevale kasutajaskonnale, olles võimeline töötama serverites, nii laua- kui ka sülearvutites, toetatuna samal ajal paljude erinevate arhitektuuride poolt. Debianiga on võimalik kaasa saada üle mitmekümnetuhande erineva esmatarbeks vajaliku tarkvarapaketi ja on hoolt kantud, et tarkvara paketisiseselt ühilduks. Kõik need tarkvarakogumid valideeritakse automaatselt ja registreeruda pole vaja
(Peck, 2012) Krüptoraha alguseks loetakse, aga tihti 2008. aastal Satoshi Nakamato poolt loodud Bitcoini, mis oli esimene detsentraliseeritud krüptoraha. 2008. aasta oktoobris avaldas Nakamato krüptograafiateemalises mailinglistis artikli "A Peer-to-Peer Electronic Cash System", mis kirjeldas Bitcoini olemust ja protokolli. Esimene avatud lähtekoodil baseeruv lahendus avaldati 2009. aastal. Esimene versioon Bitcoini koodist avaldati Sourceforge keskkonnas ning oli kompileeritud Visual Studios. Nakamato sõnul asus ta Bitcoini koodi kirjutama juba 2007. aastal. (Kikkas, 2017) Tähtsamatest Bitcoiniga seotud kuupäevadest võib välja tuua näiteks 18. augusti aastal 2008, kui anonüümselt loodi bitcoin.org’i domeen, 31. oktoober 2008, kui avaldati peer- to-peer elektroonilist sularahasüsteemi käsitlev paber. Esimene plokk kaevandati 2009. aasta 3. jaanuaril, ning esimesne valuutakurss anti bitcoinile 5. oktoobril 2009. aastal (1 USD = 1 309.03 BTC). 22
Lihtsad andmetüübid, stringid, massiivid, puud. Turingi masin; Alan Turingi 1937. aastal kirjeldatud lihtne abstraktne arvuti, mida kasutatakse arvutatavuse ja selle piiride uurimiseks Relee: mootoriga lüliti Mälutüübid: Assembler: kompilaator, mis tõlgib assemblerkeeles programmi masinkoodiks Kompileerimine: võtab sisendiks kõrgkeelse programmi ja tõlgib selle täitmisprogrammiks. Kompileeritud täitmisprogrammi saab edaspidi iseseisvalt käivitada, vajamata seal juures keelevahendeid Interpreteerimine: loeb programmi lähtekoodi rida haaval, tõlgib rea kohe masinkoodi ning seejärel täidab String: tähemärkidest koosnev järjestikune jada Massiivid: jada ühetüübilisi väärtusi puud: andmestruktuur Lihtsad andmetüübid: int - täisarv, float - ujukomaarv 7. Nädal
TreeView objektide Node hulk ListView ListItems ImageList - ListImage Töökeskkonnaga seotud objektid SSTab Tabs lehekülgede arv TabStrip StatusBar Objektide Panel hulk Toolbar Objektide Button hulk Süsteemiinfo SysInfo Kommunikatsioon Inet, Winsock, MSComm, MAPISession, MAPIMessages, MMControl, PictureClip 11. Programmide levitamine Lähtetekst (projekt, failid) Kompileeritud programm Make projekt.EXE Installeeritav programm Setup Lisa. Visual Basic 6 uuendused Andmebaasid ADO ActiveX Data Object Internet DHTML IIS Interneti rakendused Objektitüübid DB > Data ADODC DataBindings Aeg/kalender MonthView, DTPicker Ikoonimenüü - CoolBar Kerimisriba FlatScrollBar Hierarhilised tabelid MSHFlexGrip Ikoonikombo
liikumised ei läinud mööda ka Kristjan Rauast, kuid 1903. aastal kodumaale jõudnud, pidas ta 7 veel aastakümneid hiljemgi vajalikuks teha Eestis sama, mida tegid A. Gallén-Kallela ja A. Munthe Põhjamaades 1880. aastatel. Raua vaimsuses valitsesid veel kolmekümnendailgi aastail sajandivahetuse rahvusromantilised kujutelmad. Ta suutis esile manada veenvalt ja polüvalentselt mõjuvaid visuaalseid kujundeid Kreutzwaldi hilisromantilisest kompileeritud tekstist, mis juba Kristjan Raua eluajal kutsus esile kõige erinevamaid kahtlusi ning kriitikat. Nagu kogu Eesti regivärsilises pärandis, pole ka Kalevipoja muistendites ja lauludes kuigivõrd vihjeid kangelase välisele kujule, on kirjeldatud vaid suurust, ebaloomulikku jõudu, häid kavatsusi ja vähest mõistust nende teostamiseks. Sajandi algul Euroopa tärkava modernismi ühest keskusest Münchenist kodumaale saabunud Kristjan Raud valis oma
asub seda rida-realt täitma. Näide: vana 1976 - Apple I Computer(Jobs, Wozniak);16bit RETURN sum BASIC.NB! Programmi interpreteerimine on ca 10- mikroprose;SQL (kommerts) Honeywell Information END sumto; 200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi 6.sumto,ada täitmine.Põhimõtteliselt saaks igas keeles systems(idee Coddilt IBMis 70-72a). kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui Ada kompileerida
Näide: vana (berners-lee) – avalikuks 1991, Windows 3.0 8.Scheme BASIC.NB! Programmi interpreteerimine on ca 10- 1930-1935-1937 Vannevar Bush MIT:dif. 200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi Võrrandite lahendamiseks(100t,tuhanded (define (good? x) täitmine.Põhimõtteliselt saaks igas keeles 1991 – Linux. (if (> 10 x) #t #f) ) releed,150 mootorit,2000lampi)
-> operatsioon andmetega (string või vektorandmed) -> salvestamisele kuuluva tulemi aadressi arvutamine -> tulemi salvestus (mitu tulemit) -> katkestusnõuete kontroll -> katkestusnõude töötlus. 9. Translaatorite liigid. Kompilaator (on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde), interpretaator (on arvutiprogramm, mis käivitab programmikoodi, mis ei ole masinkoodi kompileeritud), assembler (arvutiprogramm mis tõlgib assambler keele objekti faili või masinkeele vormi). 10. Kompilaator ja selle üldistatud mudel. Kompilaator on kõrgkeele translaator, st programm, mida rakendatakse kõrgtaseme algoritmikeeles koostatud programmi transleerimisel masinakeelde. Kõrgkeelne (C, Fortran, jt) programm -> keelespetsiifiline eeltöötlus (sõltuvused: keelest/arvutist sõltumatu, Funktrioon: teisendab kõtgkeele konstruktisoonid
väärtust. Nt andmete muutmine. Funktsioonil on null või rohkem sisendparameetrit ja see tagastab täpselt ühe väärtuse. Rutiinide kirjutamiseks mõeldud keelte näiteid. Oracle: PL/SQL, Java PostgreSQL: PL/pgSQL MS SQL Server: Transact-SQL MySQL (alates 5.0): keel, mis vastab SQL standardile Andmebaasiserveris talletatud rutiinide eelised Väheneb võrgu koormus. Käivitamisel jääb kompileeritud kood mällu. Muudatusi tuleb teha ühes kohas. Andmebaasisüsteem jälgib andmebaasiobjektide vahelisi sõltuvusi. Kasutajale saab anda õiguse käivitada rutiine, aga mitte pöörduda otse tabelite poole. Andmebaasiserveris talletatud rutiinide puudused Erinevates andmebaasisüsteemides on rutiinide loomiseks erinevad keeled. Uue andmebaasisüsteemi kasutuselevõtul tuleb rutiinid uuesti kodeerida. Mille alusel rutiinid koostada?
masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näited: C, Fortran, Go Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili, teisendab ta nö pseudo-assembleriks / vahekoodiks ja asub seda vahekoodi varianti rida-realt täitma. Näited: Python, PHP, Perl, vanemad Javascripti mootorid jne. NB! Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi täitmine. Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Programmeerimiskeelte kolm põhi-erinevusteemat: Süntaks (kuidas kirjutatakse näiteks if .. then .. else ühes või teises keeles) Semantika ehk tähendus (mida õigesti kirjutatud programm tegelikult siis teeb)
masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näited: C, Fortran, Go. Interpreteerimine – masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili, teisendab ta nö pseudo-assembleriks / vahekoodiks ja asub seda vahekoodi varianti rida-realt täitma. Näited: Python, PHP, Perl, vanemad Javascripti mootorid jne. Funfact: Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi täitmine. Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Interpreteerimisel on ka kompromissvariandid: 1) Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse vahekoodi Y (Python, Java). 2) Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st
programmi masinkoodfailiks Y. Seejärel täidetakse saadud masinkoodis programm Y. Näide: C. Interpreteerimine: masinkoodis programm nimega interpretaator loeb sisse X keeles faili, kontrollib/ veidi teisendab teda ja asub nö sisekujul varianti rida-realt täitma. Näited: Python, PHP, Perl, vanemad Javascripti mootorid jne. NB! Programmi interpreteerimine on ca 10-200 korda aeglasem, kui kompileeritud koodi täitmine. Põhimõtteliselt saaks igas keeles kirjutatud programme nii interpreteeritult täita kui kompileerida. Praktikas eelistatakse vahel interpreteerimist, vahel kompileerimist. Kompromissvariante: Kompilaator kompileerib X faili vahekoodiks Y, seejärel interpreteeritakse vahekoodi Y (Python, Java). Interpretaator interpreteerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st
käsurearakenduste abil, siis tasub ka projektivalikust see võtta. Soovides vaikimisi pandud ConsoleApplication1 asemele midagi enesele äratuntavamat panna, tuleb see nimi projektile salvestamisel anda. Ning samuti on kasulik siis ka rakenduse nimeruumile sama nimi panna. Rohelisele noolele või F5le vajutades saab rakenduse käivitada, kuid pilt kaob eest kohe töö lõppedes. Rahumeeli saab toimuvat imetleda käsurealt käivitades. Tuleb minna kausta, kuhu .exe fail on kompileeritud ning see käima panna. C:Userswindows 7DocumentsVisual Studio 2010ProjectsTervitusTervitusbinDebug>Tervitus.exe Tere Nii võibki esimest töötavat näidet imetleda ning edasi asuda konspektist juba keerukamaid peatükke omale selgeks tegema. LINQ - .NET Language-Integrated Query LINQ lisab programmeerimiskeelde (nagu C#, VB.NET jne) päringute kirjutamise käsustiku, mille abil on võimalik andmeid valida, filtreerida ning teha kokkuvõtteid.
rohkem lugeda aadressilt www.monoproject.com. Mõlemad lahendused baseeruvad ühtedel ja samadel ECMA/ISO poolt kinnitatud avatud standarditel. Kõige aluseks nende platvormide loomisel on CLI e. Common Language Infrastructure, mis kirjeldab ära, millised peavad olema keeled, mida platvormil saab kasutada ning millisele kujule peavad nendes keeltes kirjutatud koodid kompileeruma. CLI üks huvitav omadus on see, et enam pole vahet, millises keeles programmeerid, sest kompileeritud kood on lõpuks ikkagi sama. Seega saab iga programmeerija valida endale just selle keele, mis kõige hingelähedasem. Järgmine tase on CLR e. Common Language Runtime (Mono puhul CLI virtual machine), mis pakub hallatud (turvalist) keskkonda programmeerimiseks. Selles hallatud keskkonnas on keskse kontrolli all klasside laadimise e. mälu hõivamine, mälu vabastamine (Garbage collector) ning vahekoodi kompilaator masinkoodiks. Lisaks pakub CLR programmi loomiseks vajalikke klasse.
annaabi.ee 
