Küpsuse-ebaküpsuse kontiinum (Chris Argyris) Ebaküpsuse tunnused _ Passiivsus _ Sõltuvus _ Kitsas käitumise repertuaar _ Pinnapealsed huvid _ Lühiajalised eesmärgid _ Alluva positsioon _ Vähene enesekindlus Küpsuse tunnused _ Aktiivsus _ Sõltumatus _ Rikas käitumise repertuaar _ Sügavad huvid _ Pikaajalised eesmärgid _ Ülemuslik positsioon _ Enesekindlus ja kontroll Goleman (1998) väidab, et emotsionaalne intelligentsus on seotud kompetentsidega, mis eristavad edukaid liidreid vähem edukatest. Emotsionaalse intelligentsuse mõju edule on 80-90%. 21 Käitumised, mis tagavd edu: Oskus ära tunda ja mõista enda meeleolusid ja tundeid. Oma tunnete ja meeleolude põhjuste tundmine ning oskus hinnata oma emotsioonide mõju teistele. Oskus kontrollida häirivaid impulsse ja meeleolusid ning võime reguleerida oma käitumist (mõelda enne toimimist).
Economies of network- tuleneb tarkvaralistes valdkondades, kus sääst toimib nii, et mida rohkem inimesi kasutab sama toodet, tehnoloogiat, seda suurem on potensiaal, et võrgustik kasvab. Nt. mida rohkem on kasutajaid Windowsil seda vähem on paraleelsetel operatsioonisüsteemidel mõtet tulla üldse turule. Nende võrgustik ei saa kunagi nii suureks, et seda positiivset mastaabisäästu tekitad, et kogu invetseeringuta õigustada. Econimies of location- lahterdumine, kui on sarnaste kompetentsidega ettevõtteid ühes asukohas väga palju koos, teil on siis uue ettevõtjana nt võimalik võtta töötajad, kes on kogenud selles valdkonnas, võimalik kokku hoida kuluseid, te ei pea töötajat välja koolitama. (Economies of integration) 3. Analüüsi mastaabiefekti erinevust erinevate majandusvaldkondade puhul ja selle muutumist ajas. Mis tähenda kui ühes või teises valdkonnas on plahvatuslikud tootlikuse kasvud?
Spordipsühholoogia olemus ja vajalikkus 1) Millest on lähtutud spordipsühholoogia eesmärgi definitsioonis? Spordipsühholoogia tegeleb ühest küljest psühholoogiliste teguritega, mis mõjutavad treenimist ja võistlemist erinevatel harrastustasanditel, ning teisest küljest uurib inimese psühholoogias toimuvaid muutusi, mis võivad kaasneda treenimise ja võistlemisega. Spordipsühholoogia eesmärk on tagada isiksuse areng; täiustada spordipsühholoogiliste kompetentsidega treening- ja võistlusprotsessi. Spordipsühholoogid ei tegele mitte ainult sportlaste, vaid ka laste, eakate, erivajadustega inimeste ning kehaliselt väheaktiivsete inimestega, et tõsta nende elukvaliteeti kehalise aktiivsuse kaudu. 2)Nimetage ja iseloomustage spordipsühholoogide tegevusvaldkondi. 1. Nõustamine. Eesmärk on õpetada spordips. kompetentse. (selle all mõistetakse antud kontekstis sellist akadeemilist teadmistel baseeruvat oskuste taset, mida
sotsiaalsus ja südame-veresoonkonna haigused - Isiksuse väljundid: interpersonaalsed - Suhted sõprade ja perega – madal sotsiaalsus seotud sotsiaalse tõrjutusega - Põlvkondade vahelised suhted – halvasti mõjutab neurootilisus - Romantilised suhte – kõrge neurootilisus ja madal sotsiaalsus ennustavad suhtega vähest rahulolu, konfliktsust ja kuritarvitus - Suhte kestvus ja kvaliteet on seotus sotsioemotsionaalsete kompetentsidega - Kõige enam seotud empaatia (ekstravertsus+sotsiaalsus) ja emotsioonide regulatsioon (madal neurootilisus - Isiksuse väljundid: sotsiaalsed /institutsionaalsed - Elukutse valik ja tööga toimetulek: - Ekstravertsus seotud sotsiaalsete ja meelelahutuslike huvidega eluktsevalikul - Meelekindlus ennustab tööga hakkamasaamist - Kokkuvõte: - Ekstravertsus – populaarsus kaaslaste seas, sots. Staatus, heaolu, rahulolu, kutsevalik
olema ettevaatlik. 42 TR – 1. Sisemised tegurid: töö sisu, kui mule see meeldib millega ma tegelen, siis on rahulolu üldiselt suurem. 2. Töö tingimused: ajalised tingimused, töö korraldus, ... 3. Haridus: Tööga rahulolu on suurem madalama haridusega inimestel. Kõrge haridusega inimesel muutub siseminsd nõudmised kõrgemaks. Nõuded koos kompetentsidega tõusevadja töökohti mis võimaldavad kõike rakendada ja nautida on kitsam pool. 4. Subjektiivne pingutus – mulle tundub et ma pean palju vaeva enda arust nägema, siis ma olen vähem rahul, kui tuleb asi kergelt siis olen rohkem rahul. 5. Palgatase – on rahuoluga negatiivses seoses, aga mitte väga tugevas. Palga suhteline väärtus on olulisem kui see rahalisem pool. 6. Töötunnid – normtundidega on okei, aga aga kas ma pean tegema pikemalt, et
ressursid - kasv tulemusjuhtimine talendijuhtimine värbamine Välise järelkasvu arendamine on oluline, kui organisatsioon peab.... a) kasvama organisatsiooni laienemise tõttu uutesse piirkondadesse b) muutuma, sest uued tehnoloogiad vajavad teistsuguste kompetentsidega personali c) noorenema, kuna paljud töötajad on jõudnud pensioniikka 27 Alloleval joonisel on järelkasvutegevused kujutatud püramiidina- alumisel astmel on tegevusega haaratav sihtrühm kõige suurem ning mitmekesisem, iga järgmise astme tegevus on eelmisest täpsemini sihitud
olemasolevad ametijuhendid ja vajadusel loobutakse neist ning kasutatakse ad hoc meeskondi, mille koosseis varieerub kooskõlas ülesande muutumisega. Kaasaegne organisatsioon püüdleb inimressursi kompetentsi parema ära kasutamise ja koostööle integreerimise poole. Selle asemel, et ülesandeid osadeks jagada ja määrata iga osa sobilikule spetsialistile täitmiseks, loob organisatsioon mehhanismi, mis võimaldab keeruka ülesande täitmiseks kiiresti luua vajalike kompetentsidega inimeste grupp. Organisatsioon vajab endiselt spetsialiste, aga edu võti peitub tihti nende samade spetsialistide võimekuses teha koostööd, mitte niivõrd individuaalses võimekuses. Kiirete muutuste maailmas on vajadus innovatsioonide järgi paratamatu. Tegutsemine tavapärasel viisil muutub kiiresti vananenud käitumismudeliks, mis ei sobi kaasaegsesse keskkonda. Seepärast peavad organisatsioonid otsima uusi, erinevaid ja ebatavalisi tegutsemisviise
Euroopa Liiduga liitumise tulemusel inkorporeeriti Eesti õiguskorda ja normihierarhiasse ka Euroopa Liidu õigus, mis paigutus ülimuslikuna õigusaktide hierarhiasse. Praktilises plaanis on pingete ohjamiseks ka selged mehhanismid ja võib isegi öelda, et üksteist peegeldavad topeltmehhanismid (kompetentside hindamine, lähimuspõhimõtte hindamine, kaasamine, mõjude hindamine, hinnang põhiõiguste vaatekohalt). Pädevused : Pädevuste teostamine on piiritletud aluslepingus sõnastatud kompetentsidega nii valdkonnana kui sekkumisvalikuna, näiteks eksklusiivkompetentsid, jagatud kompetentsid ja koostöö ja koordinatsioonimehhanismid (nn pehmed kompetentsid). Siin peitub ka peamine põhjus, miks Lissaboni leping ei ole ega saa olla „lihtne lugemine“ ja eriti keeruline ilmselt unitaarriikides (föderaalsel ja konföderaalsel tasandil on pädevusjaotus selgemalt juba ajalooliselt kujunenud ja teooriad tekkinud ning ka mehhanismid samuti tuttavamad)
Üldine kornpetentsimudel Mõeldes kompetentside mõistele nõustamise kontekstis, on minu arvates vaja arvesse võtta väga mitmesuguseid tegureid. Kompetents, nii nagu mina seda näen, tähendab nii ,,olemist" kui ka ,,tegemist". Kuigi tulemus on kompetentside rakendamise vältimatu kõrvalsaadus, on oluline mõista, et kompetentsid hõlmavad otsestest tulemustest palju enamat. Pädev (vajalike kompetentsidega) inimene on selline, kellel on uutele olukordadele asjakohaselt reageerimiseks vajalik võimekus. Tänapäeva rahutus sotsiaalses ja majanduslikus kliimas on rõhuasetus uutele olukordadele selgelt väga suure tähtsusega. Ma olen koostanud kompetentsimudeli (joonis 12), mis koosneb kaheksast komponendist. Neid on uurinud professor Magda Ritook Ungari Eötvös Lorandi ülikoolist. Tema uuringute
Eeltoodust tulenevalt jaotatakse inimressursi planeerimine pehmeks planeerimiseks (soft planning) ja kõvaks planeerimiseks (hard planning). 99 4. Peamised piirangud personali planeerimisel 5. Personali planeerimise eesmärk Üldeesmärgid: · Meelitada ligi ning hoida nõutav arv sobilike oskuste, kogemuste ja kompetentsidega inimesi; · Näha ette võimalikust inimeste liiasusest või defitsiidist tulenevaid probleeme; · Arendada koolitatud ja paindlikku tööjõudu ning nende panust organisatsiooni võimesse kohaneda ebakindlas ja muutuvas keskkonnas; · Vähendada välisest värbamisest sõltumist, kui võtmeoskuse osas on madal pakkumus, koostada inimeste hoidmise ja arendamise strateegia; · Parendada inimeste kasutamise võimalusi läbi paindlike töövormide tutvustamise. 6
uurib inimese psühholoogias toimuvaid muutusi, mis võivad kaasneda treenimise areng, täiustades ja võistlemisega. spordipsühholoo- giliste kompetent- Spordipsühholoogia eesmärk on tagada isiksuse areng, täiustades spordipsühho- sidega treening- ja loogiliste kompetentsidega treening- ja võistlusprotsessi. Spordipsühholoogid ei võistlusprotsessi tegele mitte ainult tippsportlastega, vaid ka laste, eakate, erivajadustega inimeste ning kehaliselt väheaktiivsete inimestega, et tõsta nende elukvaliteeti kehalise aktiivsuse kaudu. SPORDIPSÜHHOLOOGIDE ÜLESANDED 1. Nõustamine. Nõustatakse nii võistlus- kui ka harrastussportlasi, nii individuaal- kui ka võistkondlikel aladel. Nõustamise eesmärk on õpetada spordipsühholoogilisi kompe-
annaabi.ee 
