juht on juhirollis. S-3 Osalemine (toetamine) – vastab D3-le - on mõeldud töötajale, kes oskab ülesannet täita, kuid on millegipärast ebamotiveeritud. Juht üritab sellisel juhul teada saada sellise käitumise põhjuseid ja töötajat motiveerida. Samuti annab juht alluvatele võimaluse rääkida kaasa otsustusprotsessis. Põhirõhk on juhi-alluva suhte arendamisel ja vähem tööülesandel. S-4 Delegeerimine (jälgimine) – vastab D4-le - sobib motiveeritud ja kompetentsele töötajale. See hõlmab endas tööülesannete delegeerimist alluvatele, andes neile mingil määral vabadust, samas kaudselt töötajaid siiski jälgides. http://1.bp.blogspot.com/-Ep3RDD9ze5E/T4J-Tcy0UCI/AAAAAAAAAhA/EHvkyabbZVI/s1600/Imagen1.png
Kulu Majandusliku kasu vähenemine aruandeperioodil vara vähenemise, ammendumise või amortisatsioonina või kohustiste tekkimisena, mille tulemusena omakapital väheneb, välja arvatud omakapitali arvel tehtud väljamaksed. Majandustehing tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustlase vara, kohustiste või omakapitali koosseis. Algdokumnet tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust 2. Varade ja kohustiste klassifitseerimine Varade ja kohustused klassifitseeritakse bilansis lühi- ja pikaajalisteks varadeks ja kohustusteks. Lühiajalisi varasid nimetatakse käibevaraks ning pikaajalisi varasid põhivaraks. Lühi- ja pikaajaline kohustis (nt. palgad, laenud, võlad, maksed) - kui tasumis tähtaeg on kuni 12 kuud siis on see lühiajaline kohustis. Põhivara nt. hooned, masinad, maa
22. Kvaliteedi tähtsuse põhjused (vähemalt 6) Tarbijatel on väga raske erinevate teha valikut nende vahel. firmade tooteid üksteisest eristada. Tarbijad on muutunud märksa haritumaks ja neil 4. Käsitlevad audidite korraldamist. on võimalik kasutada palju suuremat informatsiooni hulka. Tarbijate ootused kasvavad 5. Käsitlevad kvaliteedistatistika küsimusi. pidevalt. Klient paneb suurt rõhku kompetentsele nõuandele ja toetusele toote või 6. Sisaldavad terminite definitsioone. teenuse valiku puhul ning tutvumisel. Kõrge kvaliteediga tooteid on vähem kulukas 48. TQM printsiibid (vähemalt 6) Keskendumine kliendi rahulolule. Töötajate pidev tooota, kui madala kvaliteediga tooteid. harimine ja koolitus. Standardiseerimine. Põhjalik kultuuriline muutus. Keskendumine 23
Iga raamatupidamiskirjendi (edaspidi kirjend) aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Majandusaasta lõpus koostatakse ja esitatakse majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud, mis algab 1. jaanuar ja lõppeb 31. detsember. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamise dokumentide säilitamine Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokumentide ja koonddokumentide alusel koostatud lausend registreeritakse kronoloogilises- ja süstemaatilises registris. Raamatupidamisõiendid koostatakse sisemiste ja paranduskannete tegemiseks ning amortisatsiooni arvestuseks.
kasutaja sisendit, väljundit, väliseid andmeliideseid, päringuid jne): assembler 320, C 128, C++ 56, Java 55, Visual Basic 35 jne. · Kulude mudelid aitavad kaasa riskide analüüsile ning võimaldavad ligikaudselt kavandada projekti, kui selle maksumus on ette antud (muutes vastavaid parameetreid, kuni kulud etteantud piiridesse mahub). · Kulude hinnang saab tugineda eelkõige senise praktika kompetentsele analüüsile, mistõttu seda ei saa heal tasemel teha projekti- või asutuseväliste inimeste poolt: kindlasti peab kaasama projektijuhi ja põhiliste lõikude juhid. · Kulude hinnang peab olema piisavalt detailne, võimaldamaks aru saada põhilistest riskidest ja edu tõenäolisusest. Lähtuvalt ülaltoodud valemist on töökulu vähendamiseks järgmised põhilised võimalused: Mahu vähendamiseks:
· see on täpne ja kõikehõlmav nendes raamatupidamisarvestuse aspektides, kus arvestuse eesmärgiks on majandussündmuste registreerimine; · selle koostamisel on tuginetud kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele nendes arvestuse aspektides, mis eeldavad hinnangute langetamist; ja · aruande lisad on koostatud sellise detailsusega ning need annavad finantsseisundist ja majandustulemusest ja rahavoogudest sellise läbilõike, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks [2] Õige ja õiglane esitus eeldab, et: 25 · raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse paragrahvis 16 defineeritud ja RT1 juhendi paragrahvides 31-59 kirjeldatud alusprintsiipidest; · raamatupidamise aastaaruandes kajastatud varad, kohustused, omakapital, tulud, kulud ja
investorid laenuandjad hankijad ostjad töötajad RS deklareerib (§ 15), et raamatupidamise aastaaruande eesmärgiks on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Aruanne annab õige ja õiglase ülevaate (RTJ 1), kui: a) see on täpne ja kõikehõlmav; b) on tuginetud kaalutletud ja mõistlikele hinnangutele; c) aruande lisad on koostatud selliselt, mis loob kompetentsele lugejale eeldused mõistlike järelduste tegemiseks. Õige ja õiglane eeldab, et raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud raamatupidamise seaduse alusprintsiipidest ja mõistetest. Alusprintsiibid ja mõisted on toodud raamatupidamise seaduses ja RTJ 1-s. 7. Raamatupidamise aastaaruande koostamisest Raamatupidamises kasutatav arvestuspõhimõte ning informatsiooni esitusviis peavad olema kooskõlas kas: Eesti hea raamatupidamistavaga või
– Staatusevahe probleem – noort tudengit ei võeta tõsiselt ja intervjueeritav haarab ohjad enda kätte (eriti eliidiintervjuud) – Enda paremas valguses näitamine ja valede väidete esitamine - eriti just eliidiintervjuud – Järjekorra probleem - prominentsed figuurid jätta lõpupoole - olete kogenum! (Liikuda: spetsialistid _ eksperdid _ eliit) • Väga nõudlik meetod – ei sobi neile, kes ei viitsi teha tugevat eeltööd teema ja intervjueeritavate taustaga • Mitte-kompetentsele ja kogenematule tudengile hakatakse lihtsalt loengut pidama, üritatakse neid mõjutada ja “sõidetakse üle” • Enamasti viiakse läbi näost-näkku intervjuuga!!! Kogemusintervjuud • Pigem tavaliste inimestega, kes ei kuulu ei eliidi/spetsialisti/ekspertide kategooriasse • Harilikult intervjueeritavate arv suurem, kui eliidi-interv. • Eesmärgiks kaardistada inimeste: arusaamu, kogemusi, tõlgendusi, väärtusi, probleeme, jne. Näiteid:
informatsiooni hulka. Nad suudavad ise hinnata hüvise kvaliteeti. Tarbijate ootused kasvavad pidevalt. Tarbija pole enam ammu rahul kui talle pakutakse lihtsalt hästi funktsioneerivat toodangut. Ta asetab järjest enam rõhku käepärasusele, lihtsale ekspluatatsioonile, vastupidavusele, usaldusväärsusele, sobivusele teiste toodetega jne. (oluline on ka instruktsiooni arusaadavus ja tööpõhimõtte üksikasjaline kirjeldus). Klient paneb suurt rõhku kompetentsele nõuandele ja toetusele toote või teenuse valiku puhul ning tutvustamisel. Vajalikuks võib osutada ka tootega kaasnev koolitusepakkumine. Ettevõtte positiivne imago kujunemine, pakkudes tarbijale üksnes kvaliteetseid hüviseid. Positiivse imago omamine annab aga ettevõttele mitmeid eeliseid. Näiteks võib see osutuda oluliseks uute väärtuslike töötajate värbamisel, müügi kiirendamisel uute toodete puhul või laenude saamisel finantsinstitutsioonidelt.
Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata. Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne
kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Esimest võib nimetada seaduse reservatsiooni ehk seadusliku aluse põhimõtteks; teist seaduse prioriteedi, primaarsuse ehk ülimuslikkuse põhimõtteks.) Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 3. 2. Õiguskindlus õiguskindluse põhimõtte struktuur:
Seega kui seadusandja annab seadusega täitevvõimule volituse põhiõigusi piirata, siis on see tühine delegatsioon, kuna formaalse seadusega ei saa põhiõigusi piirata. Seadus peab olema kättesaadav (s.t et peavad olema korrakohaselt avaldatud). Seaduslikkuse printsiibiga on vastuolus näiteks see, kui täidesaatev võim teostab talle kuuluvat avalikku võimu piiramatu võimuga. Seadus peab määrama vajaliku selgusega kindlaks kompetentsele organile delegeeritud kompetentsi ulatuse ja teostamise viisi, pidades silmas käskude või abinõude seaduslikku eesmärki ja anda üksikisikule vajalik kaitse meelevaldse sekkumise eest. b) ühetaolisus õigust tuleb rakendada võrdsete hulgas võrdselt. Diskrimineerimiskeeld rassi, nahavärvi jms kohta. Seadusi tuleb rakendada kogu riigi territooriumil võrdselt. 2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne
avarii raskuse alahindamisest. Laevaomanik ja päästjad peavad saama adekvaatse ja täieliku info laeva seisundist. Kui kaine mõistus ütleb kaptenile, et oht ähvardab meeskonda, peab ta koondama kõik jõupingutused inimelude säilitamisele. Reisilaevade meeskondi valmistatakse spetsiaalselt ette koondama esmast tähelepanu reisijate elu ja tervise säilitamisele. Võitlus laeva säilitamise eest omab sel juhul teisejärgulist tähtsust. Laevaomanikule ja kohalikule kompetentsele võimuorganile tuleb viivitamatult teatada igast olukorra muutusest ja kanda ette iga 2-4 tunni tagant. Vajalikuks võib osutuda lastiruumi või mõne muu ruumi täiendav täitmine, et hoida laeva paigal. Sel juhul ei tohi unustada jälgimast laeva üldtugevuse säilimist. Kohaliku tugevuse tagamiseks võib vajalikuks osutuda kindlustada ja tugevdada veega täidetavate sektsioonide ning ruumide vaheseinu ja võtta meetmeid vee soovimatu edasilevimise vastu
annaabi.ee 
