Kaasajal rakendatakse ajaloolist tõlgendust eeskätt õigusakti preambula mahus või selle puudumisel õigusakti sisu ja eesmärki seletavate normide mahus. 2. Tõlgendusargumendid: mõiste, tänapäeva tõlgendusargumentide kataloogid A.Aarnio ning R.Alexy järgi. 2.1. A.Aarnio: lingvistilised (semantilised ja süntaktilised (grammatilised)), loogilised, juriidilised (seadus, süstematiseerimise seisukohad, maa tava, seaduseandja eesmärk, kohtotsused, võrdleva õiguse (komparatiivsed), õigusajaloolised ja õigusteaduse) ning teleoloogilised (reaalsed) argumendid, väärtused ja hinnangud argumentidena, analoogia ja e contrario argumendid. Juriidilistest argumentidest: õigusallikad ja nende prima facie kohustuslikkus, prima facie kohustuslikkuse hindamine. Õiguse allikate iseloomustus. 11 12 Tõlgendusargumendid: semantilised argumendid (lingvistiline) - kasutatud
ühendatud. Teisalt võivad sõnaväljad anda infot meie teadmiste struktuuri kohta, ilma et need samastuksid kognitiivse teadmiste struktuuriga. Arvutilingvistika jaoks on sõnaväljad olulised arvutileksikoni struktureerimisel (nt WordNet projekt alguse saanud inglise keelest (Princetoni ülikool), nüüd tehtud paljude Euroopa keelte kohta). Seob nimisõnad, verbid ja adjektiivid sünohulkadesse. Võrdlevad e komparatiivsed sõnaväljauuringud on olulised arvutilingvistikas automaattõlke jaoks, kuna toovad välja eri keelte sõnavara sarnasused ja erinevused. Traditsiooniliselt on sõnaväljadel olemas seos ka keelefilosoofia ja antropoloogiaga, sest sõnaväljad võimaldavad analüüsida maailmapilti. 23. Paronüümia. Paronüümid e sarnassõnad sõnad, mis sarnanevad nii häälikkuju (kirjapildi) kui ka tähenduse poolest. Need on derivatsiooni kaasnähtuseks
argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusega reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g) Ajaloolised argumendid me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st h) Komparatiivsed argumendid siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele. 1.Üldised praktilised argumendid see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime. Lüngad õiguses ja nende ületamine
reguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f. Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g. Ajaloolised argumendid – me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-st h. Komparatiivsed argumendid – siin me viitame teiste maade sarnastele õigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujaleajaloos ja rahvusvahelisusele. 4) Üldised praktilised argumendid – see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime.
contrario,argumentum a fortiori (seda enam) eituse argument, saame loendada seadusegareguleeritud esemeid . Argumentum a fortiorit saab rakendada nt PS §8 lg 1: kui mõlemad vanemad on Eesti kodakondsed, seda enam on lapsel õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. f) Prejuditsiaalsed argumendid - viited varasematele kohtulahenditele. g) Ajaloolised argumendid me teeme viiteid õigusinstituudi ajaloole, vaatleme kuidas see on varem olnud. Nt. PS §27 on ülevõetud 1938. A PS-sth) h) Komparatiivsed argumendid-siin me viitame teiste maade sarnasteleõigusinstituutidele Laias laastus esiemesed viis on seaduse süsteemis olevad argumendid, kuigi viimane neist on juba piiri peal. Viimased argumendid viitavad juba kohtule, seadusest väljapoole ja mujale ajaloos ja rahvusvahelisusele. 1. Üldised praktilised argumendid see on argument, mis tugineb väärtushinnangule, me peame olema selle väärtushinnanguga nõus, kui me seda argumenti aktsepteerime.
õiguskorda tervikuna, mistõttu võib süstemaatilise tõlgendamise abil jõuda õiguskorda iseloomustatavate printsiipideni. Süstemaatiline tõlgendamine on ilmselt üks keerukamaid põhiseaduse tõlgendamise meetodeid. Siia kuuluvad nii kooskõlalisust kui ka kontekstilisust tagavad argumendid; mõistelis-süstemaatilised ja printsiibiargumendid; spetsiaaljuriidilised ja prejuditsiaalsed argumendid ning komparatiivsed argumendid. Ülalnimetatud tõlgendamismeetodid realiseerivad põhiseaduse ja õigussüsteemi ühtsuse ideed ning aitavad vältida vastuolusid põhiseaduse eri osade vahel. Kindlasti tuleb lisada, et süstemaatilise meetodi täielikul rakendamisel võetakse arvesse ka põhiseaduse seotust Euroopa õigusruumiga. Eesti õiguskorra printsiipide sisustamisel tuleb Eesti põhiseaduse kõrval arvesse võtta arenenud õiguskultuuriga riikide õiguse põhimõtteid
kooskõla tagavad argumendid (“negatiivne sidusus”) kontekstuaalsed argumendid mõistelis-süstemaatilised argumendid printsiibiargumendid (nt üksikisiku enese-määramine; kaalumine kollisiooni korral jt) süstemaatilised argumendid: Nn spetsiaalsed juriidilised argumendid (analoogia eraõiguses) Prejuditsiaalsed argumendid on viited varasematele kohtulahenditele (meil Riigikohtu lahendid) Ajaloolised argumendid (sidusus ajalises mõõtmes) Komparatiivsed ehk võrdleva õiguse argumendid (eelkõige Euroopa õigusruumis) 56. Millised on tõlgendusargumentide allikad A. Aarnio järgi? Aarnio tõlgendusargumentide allikad: - üld- ja erialakeele semantika - süntaktika (grammatilised argumendid) - loogika - teleoloogilised otsused - väärtused ja hinnangud - analoogiaotsused 57. Millised on õiguse realiseerimise viisid ja õigusnormi rakendamise staadiumid? Õigusallika teksti tõlgendamine
Ülikooli professorina võis kunstnik olla võimukas ja hirmuäratav kriitik, mistõttu ei julgetud tema kunsti hinnata (Peyre 1967). 2. Taustinformatsioon: Kunstiteoste mõistmiseks ja hindamiseks on oluline mitut sorti informatsiooni, siis aeg annab selleks võimaluse: Aja jooksul saab läbi uuritud/ tuleb ilmsiks kunstniku ... kirjavahetus ja mälestused, perekondlik atmosfäär, hobid, huvid kalduvused (mida loeti), kes keda armastas ja kellega käis. 3. Komparatiivsed hinnangud: Komparatiivsete hinnangute puhul, (nt kunstniku teoste võrdleval hindamisel) on vaja tagada, et kõik loodud teosed on meile teada, vastasel on meie hinnang piiratud. Just selle põhjendusega, ei tuleks võrdleva hindamisega kiirustada sobilik on nt ära oodata kunstniku lahkumine siit ilmast. 4. Geeniuse looming: Romantilise geeniusekontseptsiooni järgi on geenius ja tema looming olemuslikult sedasorti asjad, mille õigeks mõistmiseks/ hindamiseks tema kaasaegselt
d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused
d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused
d) Mõistelis-süstemaatiline lähtuvad aine mõistelisest läbitöötamisest ja süstemaatilisest täiuslikkusest e) Printsiibilised normidel on printsiibi struktuur, on norme, mida saab täita mitmel erineval moel f) Spetsiaalne juriidiline argument analoogia g) Prejuditsiaalsed viited varasemateke kohtulahenditele h) Ajaloolised viited ajaloole i) Komparatiivsed võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 12 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused
sõnavabadus vs teise isiku au ja hea nimi) f. Spetsiaalne juriidiline argument – analoogia g. Prejuditsiaalsed – viited varasemateke kohtulahenditele h. Ajaloolised – viited ajaloole i. Komparatiivsed – võrdlev 4. Üldised, praktilised argumendid – eristab see, et nende aluseks on väärtushinnang ja argumendiga nõustumine tähendab väärtushinnanguga nõustumist 13 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted § 5 Ülevaade I Põhiseaduse aluspõhimõtte mõiste Põhiseaduse aluspõhimõtted on riigi struktuuri printsiibid, mis määravad Eesti Vabariigi õiguskorra põhialused. Nad on aluseks teistele põhiseaduse printsiipidele ja reeglitele.
- Prejuditsiaalne argument esineb, kui viidatakse varasemale kohtulahendile ,,nagu Riigikohus on öelnud..." - Ajaloolised argumendid (laias tähenduses süstemaatilised argumendid süsteem aja dimensioonis; erineb geneetilistest, kuna viimasel lähtuvad seaduselooja arvamusest); saab viidata ka Rooma õigusele (viide õigusinstituudi ajaloole); läbi ajaloo on tõlgendatud ning seega tõlgendame ka edasi - Komparatiivsed argumendid (võrdlev-õiguslikud argumendid); viited teiste õiguskordade sarnaste instituutide sarnastele argumentidele/juhtumitele - Üldised praktilised argumendid: - Sisuks on väärtushinnangud (toetuvad väärtustele); ,,midagi tuleb teha, sest see on menetlusökonoomiale kasulik" pole kirjas, et tuleb lahendada odavalt, kiiresti vms (seadust tuleks rakendada maksku, mis maksab
e. Spetsiaalsed juriidilised argumendid · Analoogia või argumentum e contrario või argumentum a fortiori · §8 lg1 mis saab siis, kui vanemaid on kaks? Kui kehtib õiguslik tagajärg ühe vanema puhul, siis argumentum a fortiori seda enam kahe vanema puhul f. Prejuditsiaalsed argumendid - argumendid, mis tuginevad varasematele kohtulahenditele g. Ajaloolised argumendid - viitavad õigusinstituudi ajaloole h. Komparatiivsed argumendid võrdlevõiguslikud argumendid, heidame pilgu üle piiri, kuidas mujal on asjad tehtud a.i.4. Üldised praktilised argumendid argumendid, mille aluseks on väärtushinnangud · Aluseks on see, et me leiame, et midagi on hea. · Nt kui käsitletakse objektiiv-teleoloogilist argumenti väide, et seadusel on objektiivne eesmärk, aga tegelikult pole.
annaabi.ee 
