mõtestamine, identiteet (sisemine/omistatud) Pere/leibkond: Tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine (tuluallikate ja kulude mõtestamine jne), majanduslikud suhted lähisuhetes (vastandumine väärtuste tasandil) Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid, ametiühindus, prof. liidud rahvusriigi ja globaalsel tasemel, formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine) Tööstusharu Interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur), staatussümbolid ja nende mõtestamine, jagatud arusaam turuobjektist ( millega kaubeldakse, hinnakujundus) 4. Kirjandus: Giddens, A. (2009) Sociology: ptk 7 ja 8 (või Giddens, A (2013) Sociology: ptk 8 ja 9 5. Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology: ptk 9, 10 V Loeng – kapitalide käsitlused Kapital - ressurs, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks
o Ühelgi tegutsejal pole võimalik ühepoolselt turgu mõjutada o Tehingukulud on ebaolulised, turule sisenemine ja sealt väljumise piirangud puuduvad o Turuobjektid on homogeensed o Turusüsteem on immuunne välistele šokkidele o Turgu iseloomustab Turukultuur Osapooltele kehtivad interaktsiooni suunad normid ja ootused; tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad Erinevaid turge ühendav või spetsiifilisi turge iseloomustav Vajalik sotsialiseerumine Nii formaliseeritud kui informaalsed reeglid Turuobjekt – millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb sellehind/majanduslik vahetusväärtus Ajaloolis-kultuuriline kujunemine
sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond: Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum Funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda. Stabiilsus ja muutumine: Formaalsete reeglite muutmine lihtsam/kiirem
Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand ‒ Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia), konkurentsi-suhteid (nt monopoolne turupositsioon) jm 3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Majanduskultuuri erinevad tasandid: Ühiskond, majandussüsteem –>Tööstusharu, turg – Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Staatussümbolid, nende mõtestamine -> identiteet tegutsejana –> Organisatsioon – ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel – >Leibkond, perekond – Tööjaotus ja soorollid, Pere-eelarve kujunemine Nt sissetulekuallikate ja kulude mõtestamine ja sotsiaalne markeerimine,
ja ressursid; identiteet(tarbija, töötaja; professionaal, ettevõtja, tööandja) • Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas • Organisatsioon - ettevõte, selle vormid;ametiühingud;reeglid vs tegevuspraktika - lahknevus • Tööstusharu, turg - interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad(keelekasutus, riietus, sisustus); turuobjekt(kaup, selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tentraliseeritud ressursside ümberjaotus;turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs); domineerib üks, esindatud kõik; järsud muutused:anoomia
• Pere/leibkond - tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve; majanduslikud suhted lähisuhtes - fundamentaalne vastandumine väärtuste tasandil, läbipõimutus sotsiaalses praktikas • Organisatsioon - ettevõte, selle vormid; ametiühingud; reeglid vs tegevuspraktika - lahknevus • Tööstusharu, turg - interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad(keelekasutus, riietus, sisustus); turuobjekt(kaup, selle hind) • Ühiskond, majandussüsteem - majandussuhete organiseeritud põhivormid; vastastikune - sotsiaalne vahetus, ressursside vahetus(trad.maj.süs); ümberjaotav- tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus; turukeskne-vaba vahetud, konkurents, kasum(turumaj.süs); domineerib üks, esindatud kõik; järsud muutused: anoomia
indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis. • Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Pere/leibkond – tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine Organisatsioon – ettevõte ja selle erinevad rollid; ametiühingud jms; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika Tööstusharu, turg – interaktsiooni suunavad normid ja ootused, tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (keelekasutus, riietus, kontori sisustus). • Institutsiooni mõiste, nende funktsioon majanduselus, stabiilsus ja muutumine Institutsioon – teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum (nt majandus, religioon, perekond, turg, keskpank, AS, ametiühing). Institutsioon ≠ organisatsioon. Institutsioon kui organisatsiooni „plaan“, näidis, algmudel.
mõtestamine; identiteet. o Pere/leibkond: tööjaotus ja soorollid; pere-eelarve kujunemine; majanduslikud suhted lähissuhetes. o Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid; ametiühingud, professionaalide liidud, rahvusriigi ja globaalsel tasemel; formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. o Tööstusharu, turg: interaktsiooni suunavad normid ja ootused; tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur); staatussümbolid, nende mõtestamine->identiteet tegutsejana. 5. Loeng – kapitalide käsitlused 1) Kapitali ja inimkapitali mõiste o Kapital – ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks 4 o Inimkapital – kapital, mis ei ole selle „kandjast“ eraldatav, nt. haridus ja oskused, tervis, motiveeritus ja väärtused
4) Tööstusharu, turg, nt 9) Tööstusharu, turg, nt Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); jne); Noh, sihukene asjalik kontor on päris oluline. Et inimesel tekib nagu kindlustunne
Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Pere/leibkond, nt: tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine, majanduslikud suhted lähisuhetes. Organisatsioon: ettevõte, selle erinevad vormid, aga ka ametiühingud, professionaalise liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel. Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika: sage lahknemine. Tööstusharu, turg, nt: interaktsiooni suunavad normid ja ootused. Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad – nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus). Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. Ühiskond, majandussüsteem: majandussuhete organiseerituse põhivormid: Retsiprookne/vastatsikune - ressursside vastatstikune vahetus, sotsiaalne vahetus, sotsiaalsed kohustused. Ümberjaotav - tsentraliseeritud ressursside ümberjaotus Turukeskne - turupõhine vaba vahetud, konkurents, kasum.
süsteem, autokraatne võim) Turukeskne: turupõhine vaba vahetus, konkurents, kasum -> turumajanduslik süsteem Majandussüsteemid: erinev sotsiaalne struktuur ja kultuurimustrid; Enamasti domineerib ühiskonnas üks majandussuhete organiseerituse vorm, aga esindatud kõik; Järsud muutused majandussüsteemis: anoomia (Durkheim), transformatsiooniteooriad; 2. Tööstusharu, turg: · Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; · Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); · Jagatud arusaam turuobjektist: millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind (kas fikseeritud hinnad, kauplemine, oksjon, eksperthinnang jne). 3. Organisatsioon: · ettevõte, selle erinevad vormid · aga ka ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel · Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika 4. Leibkond, perekond: · Tööjaotus ja soorollid
läbipaistvad vahetussuhted -> keerukad tootmis-ja tarbimis-ahelad vahetu -> vahendatud reguleeritus (kohalik tasand) -> dereguleeritus (,,vaba turg") *Turu eeltingimused ja omadused: turukultuur, turuobjekt ja selle väärtuse kujunemine, turu põhistruktuur Turgu iseloomustab 1) Jagatud turukultuur: osapooltele kehtivad ... ... interaktsiooni suunavad normid ja ootused; ... tegutsemis-ja kommunikatsioonitavad (mh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Erinevaid turge ühendav (,,majanduskultuur") või spetsiifilisi turge ja/või turusegmente iseloomustav; Vajalik sotsialiseerumine; Nii formaliseeritud (seadus) kui informaalsed reeglid; 2) Jagatud arusaam turuobjektist: millega turul kaubeldakse ja kuidas kujuneb selle hind / majanduslik vahetusväärtus (fikseeritud hinnad, läbirääkimised, oksjon, eksperthinnangud jne):
eesmärgil). Organisatsioon Ettevõte ja selle erinevad vormid (ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel). Formaalsed reeglid vs igapäevane tegevuspraktika (sage lahknemine, pigem harjumused, sümbolid kui ratsionaalsus ja efektiivsus). Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normed ja ootused, millega kaasnevad tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad (ärikultuur, keelekasutus, riietus jne). Saatussümbolid, nende mõtestamine. Arusaam turuobjektist, millega kaubeldakse, kuidas kujuneb selle hind. KAPITALIDE KÄSITLUSED Kapital ressurss, mis on mobiliseeritav eesmärgi saavutamiseks Inimkapital kapital, mis ei ole selle "kandjast" eraldatav (haridus, oskused, tervis, motiveeritus, väärtused, mõtestatav ja kasutatav indiviidi kui grupi tasandil ja omandatakse teatud aja jooksul)
annaabi.ee 
