· Üldsuse harimine - paljude jaoks on partei infoallikaks. · Poliitiline sotsialiseerimine - järgides teatud reegleid, levitab partei nende kohta infot ja aitab kaasa nende aksepteerimisele · Poliitikategemine · Huvide koondamine - parteid sõeluvad nõudmised läbi enne kui need jõuavad poliitiliste institutsioonideni. · Poliitiline värbamine - liidri kasvatamine · Kommunikatsioonikanal - partei on side valitsuse ja rahva vahel PARTEISÜSTEEMID · Lihtne kaheparteisüsteem USA Inglismaa o Poliitlise stabiilsuse eeskuju o Arvamused peavad jagunema ühtlaselt o Kipub ähmastuma parteide rohkusesse · Mõõdukas mitmeparteisüsteem o Parteide arv suurem - 5 o Ideoloogiline distants · Äärmuslik mitmeparteisüsteem- omane üleminekuriikidele/väikse riigikogemusega
· Neuroni hüpotees idee, et aju struktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuron. Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2
6. NAKKUSTURUNDUS EESTIS Eestis muutus nakkusturundus populaarseks 2009 aasta teises pooles. Tol ajal ei pidanud ükski ettevõte nakkusturundust otseselt turundusmeetmeks, seda kasutati enamasti turunduskanalina ning lühieesmärkide saavutamiseks. Eesti ettevõtted kasutavad sotsiaalmeediat kolmel erineval eesmärgil: 1. Kõlapinna laiendamine, et jõuda paremini sihtgrupini 2. Luua kahepoolne kommunikatsioonikanal kliendiga 3. Suunata sihtgrupp omavahelisele avatud suhtlusele, et tekiks omavaheline info, soovtuste ja kogemuste vahetamine. Kuigi ettevõtete sotsiaalse meedia kanalite valik on suhteliselt lai ning erinev, eristuvad Eestis selgelt kolm kõige populaarsemat kanalit, milleks on siis Facebook, Twitter ning blogid (WikiDot). Hetkel on üha enam populaarsust võitmas just blogiturundus ja jätkuvalt on populaarne Facebook.
tegevuse raha; Parlamendi õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Kaudne kontroll: Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt; Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili; Parlament on kommunikatsioonikanal rahva ja valitsuse vahel, sest rahva hääl kõlab parlamendi tegevuses tugevamalt kui valitsuse tegevuses. 9. Kantsleri roll: Peab tagama ministeeriumi igapäevatöö ning kindlustama järjepidevuse ministrite vahetumise puhul. 10. Täidesaatev võim on viimasel ajal tugevnenud, sest on olnud enamusvalitsus, kellel on suur toetus parlamendi poolt. Valitsuse eluiga mõjutab: sõltub mitmest tegurist , nagu valitsemise põhiseaduslik ülesehitus,
suvalises maailma paigas olevate inimestega, kellel on ligipääs Internetti ühendatud arvutile. Samuti võib Internetti käsitleda kui head lõõgastumisvõimalust Internetis ilmuvad nn võrguväljaandena pea kõik suuremad ajalehed ja ajakirjad, seal on suurel hulgal kõiksugu mänge ja muud meelelahutust. Üks kasutatavamaid Interneti funktsioone on e-post. Kirjavahetus e-posti teel on kiire, mugav ja äärmiselt laiade kasutusvõimalustega kommunikatsioonikanal, millest on tänapäeva ärikeskkonnas kujunenud asendamatu töövahend. Vajadus e-posti järele on olnud põhjuseks nii mõnegi arvuti soetamisel ning nende Internetti ühendamisel. E-posti teel saab lisaks elektroonilistele kirjadele saata arvutifaile jm. informatsiooni, mida ilma e-posti ühenduseta transporditaks ühest arvutist teise erinevatel andmekandjatel (CD-d jms). Interneti areng on jõudnud faasi, kus arenenumates riikides on võimalik elada ka ainult
suhtlemisvõimalust suvalises maailma paigas olevate inimestega, kellel on ligipääs Internetti ühendatud arvutile. Samuti võib Internetti käsitleda kui head lõõgastumisvõimalust Internetis ilmuvad nn võrguväljaandena pea kõik suuremad ajalehed ja ajakirjad, seal on suurel hulgal kõiksugu mänge ja muud meelelahutust. Üks kasutatavamaid Interneti funktsioone on e-post. Kirjavahetus e-posti teel on kiire, mugav ja äärmiselt laiade kasutusvõimalustega kommunikatsioonikanal, millest on tänapäeva ärikeskkonnas kujunenud asendamatu töövahend. Vajadus e-posti järele on olnud põhjuseks nii mõnegi arvuti soetamisel ning nende Internetti ühendamisel. E-posti teel saab lisaks elektroonilistele kirjadele saata arvutifaile jm. informatsiooni, mida ilma e-posti ühenduseta transporditaks ühest arvutist teise erinevatel andmekandjatel (CD-d jms). Interneti areng on jõudnud faasi, kus arenenumates riikides on võimalik elada ka
Integreeritud turunduskommunikatsioon- ettevõtted integreerivad ja kooskõlastavad oma kommunikatsiooni, et edastada selget, järjepidavat ja kaasahaaravat sõnumit ettevõttest endast ja tema toodetest. Turunduskommunikatsiooni protsess: Saatja- osapool, kes saadab teisele osapoolele sõnumi. Vastuvõtja- see osapool, kes võtab sõnumi vastu. Sõnum- sõnade, piltide, sümbolite komplekt, mida saatja edastab, Kanalid- kommunikatsioonikanal, mille kaudu sõnum liigub. Kodeerimine- protsess, mis paneb kavatsetud sõnumi sümbolite keelde. Dekodeerimine- tegevus, kus vastuvõtja annab saatja sõnumile tähenduse. Reaktsioon-vastuvõtja reaktsioon saadud sõnumile. Tagasiside- tegevus, kus sõnumi saaja vastab sõnumi saatjale. Müügiesindaja funktsioonid: Klientide vajaduste väljaselgitamine ja probleemide lahendamine. Aitab üle saada võimalikest kahtlustest.
← • „Kaubastumine“ – IKTd müüakse kui elustiili. Infoühiskonna areng Eestis rakenduste kaudu Järgneva liigituse on välja pakkunud Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm (2001). Esmane levik – Internet on võõrkeelne ja kättesaadav vaid üksikutele isikutele Alternatiivne kanal omakeelsele meediale – Internetti kolib omakeelse sisuga traditsiooniline meedia Kahepoolne kommunikatsioonikanal – kõik kohalikud institutsioonid hakkavad pakkuma sisu ja alustavad kahepoolset kommunikatsiooni sihtrühmadega Internet on integreeritud protseduuride vahetuks osaks. Hoolimata erinevatest teoreetilisest käsitlusest tundub, et elektroonilise kommunikatsiooni kasutuselevõtuga pole siiski midagi muutunud (Poster, 1990). Pärast seda kui infoühiskond on muutunud käibefraasiks poliitikute ja meedia jaoks, on tulnud esile ka skeptilised sotsiaalteadlased
puhtaima väljenduse vokatiivis ja imperatiivis. Erinevus deklaratiivsest lausest seisneb asjaolus, et tungiv funktsioon ei pea tuginema tõesusele, st. "Joo!" puhul ei saa küsida , kas joomine ka tegelikult aset leiab, küll saab seda teha aga "joob"; "joodi" puhul. 3. Faatiline (phatic) funktsioon on suunatud kontaktile, eelkõige kontrollimaks kas kommunikatsioonikanal (kontakt) töötab või ei, või siis kommunikatsiooni kehtestamiseks, pikendamiseks või lühendamiseks, ning seda võib esitada ritualiseeritud vormelite, tervete dialoogide vahetamisega või lihtsalt suhtlemise pikendamise mõttega 4. Metakeeleline (metalingual) funktsioon koondub kõne koodile, st. adressant ja adressaat peavad kommunikatsiooni kehtestamiseks kasutama
o Kommunikatsioonivahendid sõnum ja kanalid o Kommunikatsiooni funktsioonid kodeerimine, dekodeerimine, reaktsioon, tagasiside. 1. Saatja osapool, kes saadab teisele poolele sõnumi nt Tartu ülikooli majandusteaduskond 2. Kodeerimine kavatsetud sõnum pannakse sümbolite keelde nt reklaamiagentuuris tehakse plakat 3. Sõnum sõnade, sümbolite, piltide komplekt mida saatja edastab nt loodud reklaam pannakse ajalehte 4. Kanal kommunikatsioonikanal mille kaudu liigub sõnum saatjalt vastuvõtjale nt raadio, ajalehed 5. Dekodeerimine vastuvõtja annab saadetud sõnumile tähenduse nt tulevane tudeng tõlgendab nähtud reklaami 6. Vastuvõtja kommunikatsiooni see osapool, mis võtab sõnumi vastu nt abiturient 7. Reaktsioon vastuvõtja rektsioon saadetud sõnumile nt kinnistab mõtet, annab uut informatsiooni, pahandab jne 8. Tagasiside tegevus kus vastuvõtja vastab sõnumi saajale nt toob
osapoole jaoks tähenduslik 2. Eri kommunikatsioonikanalid ühtpidi mõjutavad teateid (avavad eri võimalusi kommunikatsiooniks), teistpidi on keskkonnast sõltuvad (eri keskkonnas toimuvad erinevalt) – visuaalsed signaalid hetkelised, levivad valguse kiirusega, saatja asukoht ruumis hästi määratletav; keemilised võtavad aega, sõltuvalt olukorrast ei pruugi saatja asukoht olla üldse nii hästi määratletav – võib olla nii plussiks kui miinuseks sõltuvalt kontekstist; kommunikatsioonikanal valitakse vastavalt sellele, milliseid ülesandeid organism parasjagu täitma peab Kuidas kommunikatsioon valitakse? Kiskjad võivad kuulda vaidlust territooriumi üle. Keskkond võib olla müraga täidetud, tuleb leida võimalusi suhtlemiseks, mis pääsevad mürast mööda. Sõnumeid võidakse esitada mitut erinevat kanalit kombineerides – liiasuse mõiste (redundancy) – kui mingites olukordades kommunikeeritakse infot rohkem, kui vastuvõtuks tarvis, siis liiasus aitab kaasa
Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. Sümpaatiline: võitle/põgene
34 infokanalitesse vajalikke sõnumeid. Seda võib ja mõnikord ka peab tegema, kuid see ei ole peamine. Ka parima tahtmise juures ei jõua suures organisatsioonis igale poole, samuti pole see tõhus. Ettevõtte sisekommunikatsioonikanalid (siseveebid) on tihti sisukatest sõnumitest tühjad ja kasutajale ebaatraktiivsed. Kuidas panna info liikuma ja muuta kommunikatsioonikanal sisukaks? Tippjuhilt tulevad sõnumid jõuavad töötajateni tavaliselt kommunikatsioonijuhi vahendusel. Tasakaalustatud infoliikumise korraldamiseks on seda liiga vähe. Ettevõttes on igal tasandil infot ja tõhusaks töökorralduseks peaks see liikuma nii ülevalt alla kui ka alt üles. Elu näitab, et tihti inimesed ei teadvusta oma rolli ettevõttesiseses infoliikumises. Eriti siis, kui ettevõttes on kommunikatsiooniga tegelev spetsialist. Eeldatakse, et spetsialist tegeleb
annaabi.ee 
