kolleegidele ettekande inglise keeles! Olen aastaid jälginud Eesti võrgulehtede kommentaare ja märganud alguses mainitud tendentsi. Vahel lihtsalt ei mõisteta kommenteeritud artikli sisu. Kommenteerijatel on ka probleeme üksteise mõistmisega, mis viib mõnikord sõnasõjale, milles domineerib labasus. On jäänud mulje, et kuigi muu sõnavara on piiratud, ei kehti see labasusväljendite kohta. Kui argumendid on otsa saanud, kasutavad enda meelest targad kommenteerijad "intelligentseid " väljendeid nagu "võta ära rohud" ja "pane aeg kinni hulluarsti juures" jne, ise pihku itsitades: "nüüd panin talle ära!" Ei märkagi, et see võib mõjuda bumerangina. Sellised rumalused, mis jätavad halva mulje, vääriksid moderaatori poolt kustutamist. Seda aga tihti ei tehta, mis muudab kommentaariumi peldikuseinaks. Seevastu kustutatakse aga keelelisest kõrge tasemega poliitilise sisuga kommentaare. Ilmekaks näiteks on
Anonüümne kommenteerimine tuleb keelustada Demokraatias kehtib põhimõte, et arvamuse vabadus tähendab ka arvamuse vastutust. Anonüümne kommenteerija ei vastuta aga mitte millegi eest. Anonüümsed kommenteerijad aga kasutavad seda põhimõtet väga halvasti ära ning solvavad mõne artikkli põhjal teatuid inimgruppe või üksik isikuid. Kas siis anonüümne kommenteerimine tuleks ära keelustada? Interneti ajakirjandus on kõvasti muutunud tänu anonüümsele kommenteerimisele, eelis teemade seas on artikklid mis saavad võimalikult palju kommentaare. Üks põhjuseid miks ka mina arvan, et see anonüümsus tuleks ära
sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse kellegi edust või õnnest. Viimastele pannaks palju kadestavaid ning halvustavaid kommentaare. Artikklis `'Aivar Riisalu armus Missis Estoniasse'' kirjutatakse sellest, kuidas solist, riigi-ja ärimees Aivar Riisalu leidis kolm kuud tagasi armastuse. Igati rõõmus sündmust, kuid paljud kommenteerijad on vägagi negatiivselt häälestatud. Pauno kirjutab `' Mina olen armunud Ashlynn Brooke´i. Süldibändi võin teha, ilmselt suudaksin ka kodulaenu eest koha riigikokku osta, oo Aslynn, kus sa o´od?'' ning Qwerti arutleb `'Kuidas nii, et "Missis"??? Riisalu vanused vanatoid peaksid endast ikka mitukümend aastat nooremaid vaatama. Huvitav kas Riisalu on gerontofiil nagu stripar-Marco, kes tahab vanu ja seniilseid?'' Kas tõesti on majanduslangus muutnud meid nii julmadeks teiste
Mõni töömees puges peaaegu sinna sisse. "Kes saagis, kes kangutas, kes õpetas, kes luges lihtsalt kuuse aastarõngaid," kirjeldas Delfi fotograaf Raekoja platsil toimunut.Lõpuks saadi kuusk jälle püsti, seekord 4 meetrit lühema ja tunduvalt kergemana. Kui kuusepuu kaalus algselt üle nelja tonni, siis nüüd olla puu vähem kui kolm tonni raske.Tallinna Kesklinna valitsuse pressiesindaja Ivo Parbus kinnitas üleeile, et nüüd ei ole enam võimalik, et kuusk taas murduks. Ka mitmed kommenteerijad loodavad, et kuusk jääks püsima ja keegi viga ei saa ja on ka neid, kes on kommenteerinud, et kuusk ei jää kauaks püsima. Minu arvates jääb see kuusk nüüd püsima ja kaunistab Raekoja platsi kuni kuusk maha võetakse. Kõikides lehtedes on peaaegu sarnaselt kirjutatud kuuse murdumistest ja jälle püsti panekutest. Aga mõni kirjutab täpsemalt kui teised. On ka kirjutatud teistest kuuskedest, mis on selle tormiga ümber kukkunud. Neid on juba kuus ja neist kolm kukkus üleeile
kodanikele sõna aruteludeks, oma mõtete, tunnete ja arvamuste väljendamiseks. Oma arvamuste ja mõtete väljendamisel tuleb jälgida, et see ei kahjustaks teiste inimeste au ega väärikust. Lubamatu on avalik laim, mõnitav kõnepruuk, alandamine ja solvamine. Piir oma mõtte väljendamise ja teise isiku moraalse kahjustamise vahel on üsna õhuke. Selle piiri ületamist kohtab eriti sageli kommentaariumides. Oma arvamusi avaldatakse sageli väga kergekäeliselt asjasse süüvimata. Kommenteerijad on sageli väga erineva teadmiste ja kogemuste pagasiga, millest tekivad samuti kergelt lahkhelid. Oluline on ka isikute moraali- ja väärtushinnangud ning kultuuriline taust. Mis tundub ühele täiesti lubatav võib olla teisele kodanikule vastuvõetamatu. Sõnavabadus ei piirdu ainult oma mõtete ja ideede sõnalises väljendamises, vaid siia alla mahub ka kunstiline väljendusviis. Olgu selleks siis pilt, film, lavastus vms. Piiride ületamisi
kommenteerida. Levib sõnavabadus. Nimelt sõnavabadus ongi üks demokraatia vabadus- iga inimene võib öelda, mida soovib, kuid samas peab selle eest ise vastutama. Sõnavabadus on positiivne, kuna kõigil on võimalus oma arvamust avaldada. Samas võib sõnadekasutus olla negatiivne ning teha teistele haiget. Näiteks avaldadakse Delfis sageli uudiseid autoõnnetustest ja inimestel on võimalus kommenteerida selliseid artikleid. Päris paljud kommenteerijad on väga õelad ning teevad oma solvangutega asjaosalistele haiget. Demokraatias on igal inimesel võimalus osaleda arutlustes ning otsustamises. Õigus arutlustes ja otsustamises osaleda ei tähenda aga seda, et igaüks , olenemata asjatundlikkusest, teeb suu lahti. Õigus osaleda arutlustes ja otsustamises tähendab ühtlasi kohustust vastutada nende otsuste eest, mida tehakse ja nende tulemuste ning tagajärgede eest, mis võivad kaasneda, kui neid otsuseid rakendama asutakse
sellel üritusel selle kleidi paremini välja ja kuidas meeldib sulle tema uus video? Siinkohal võib ajakirjanikku tõesti ette kujutada magusat nuruva koerana. Sest just tema uudislugu peab saama palju kommentaare, mis sellest, et see uudislugu polegi üks eriline uudis, aga noh, midagi tal ju ikka lugejatele pakkuda on. Kommentaariumitel peab siiski olema ka mingi funktsioon, sest miks muidu selline asi üldse välja mõeldi? Lisaks meelelahutusele, mida vaimukad kommenteerijad pakuvad, on neil ka palju rohkem infot, kui mõnel meediakanalil. Hea näide on Savisaarest, kes oli väga hämmastunud, et kuidas küll teada saadi, kuhu ta on sissekirjutatud. Inimeste vahel liigub info väga kiiresti, seda teame me juba ammu. Ajakirjanik aga ei saa tihtipeale sellest kasu, sest allikas on anonüümne ja seda ei saa kasutada. Sellepärast võikski inimene, kes midagi teab, end ka avalikustada, siis ei läheks info kaduma.
sellest asjast just nii, puudub neil ausus või südametunnistus. Vähendades ohtu, et keegi neid ära tunneks, näeme, et paljude kommentaatorite nimedeks on näiteks ,,lammas" või ,,asjast arusaaja" või midagi muud kohatumat, mida tavainimene ei julgeks lausudagi ilma häbi tundmata. Tekib mõte, kas tõesti võime virtuaalmaailmas kirjutada kõike, mida ,,sülg suhu toob". Nagu on reaalses maailmas, nii peaks ka internetis olema teatud kombed ja seadused, mida kommenteerijad peaks järgima ja austama. Peame tunnistama, et on ka olukordi, kus just interneti olemasolu aitab leida mõttekaaslasi, kellega on tore jagada oma vaimustust ja infot näiteks spordi, teatri või maalikunsti üle. Kuid näha teismelisi lapsi surfamas rate`is, orkutis või mõnel muul mõttetul saidil ja nende usinust veeta oma vaba aega vaid selleks, et saada ,,feimi", teeb meele kurvaks. Allolevalt ribalt klõpsatakse lahti MSN, kus särab suurelt kiri ,,jou, lähme chillime
keegi nendest kommenteerijatest ei ole mu oma tuttav. Ka noored ja lapsed loevad kommentaare. Mida õpib laps sellest, kui internetis on artikkel, kus kajastatakse seda, kuidas alkoholi tarbinud noormees sõitis ennast ja veel kolm inimest surnuks ja sellel artiklil on paarsada kommentaari, mis on kõik sisuga, et „paras, ongi hea et nad surnud“, „debiilikud ja värdjad peavadki surema“, „mis kaastunnet te avaldate nende värdjate vanematele, nad on samasugused“? Kõik on kõvad kommenteerijad, aga kuidas see mõjub meie lastele? Lapsed näevad juba noores eas, mis moodi ühiskond reageerib olukorrale, mis peaks olema õpetlik teistele ja mis on suur kannatus paljudele meie seast. Ilmselgelt mõjutab kogu selline ajakirjanus tänapäeva laste elu, väärtusi ja arusaamisi normaalsest elust. Ja noo nendest suhtlusportaalidest ei tasu üldse rääkidagi. Kas täiskasvanud (sh ka noorsootöötajad) peaksid kontrollima noorte käitumist internetis? Loomulikult
piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kuid pole olemas ühtegi seadust, mis takistaks netikommenteerijaid. Inimesed muutuvad õelaks ja ei mõtle, mida nende kurjad sõnad teistele inimestele põhjustada võivad. Kui avada Internetis kõige tavalisenmad uudisteportaalid, näiteks delfi.ee või postimees.ee, siis võib avaldatud uudiste kommentaaridest leida väga õelaid mõtteavaldusi. Kommenteerijad nimetavad alusetult artiklis avaldatud inimesi, keda nad isegi ei tunne, rumalateks või inetuteks. Seda võib nimetada juba raskeks sõnavabaduse kuritarvitamiseks. Negatiivse sõnavabaduse vähendamiseks Internetis võiks korraldada nn sokiteraapia. Tuleks vaadata erinevatest foorumitest kasutajate postitusi ja uudisteportaalide kommentaaridest uurida välja kindlad inimesed, kes õhutavad vaenu, olles ise vaenulikud, ja minna nendega kohtuma.
" Aristoteles aga väidab, et atleedid hüppavad halteeridega kaugemale kui ilma nendeta, ja pole tõenäoline, et ta oleks esitanud nii kategoorilise väite, kui tal poleks olnud kogemustest omandatud täpseid teadmisi. Antiikajast on teada kahe hüppe pikkus. Salamise lahingus ühte laeva käsutanud krotonlase Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et hüppekast oli tavaliselt ette nähtud viiekümne jala pikkuste hüpete jaoks ning et sellest kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim,
Kriisi situatsioonil kõige effektiivsem on massimeediale kiire ja täiuslik informatsiooni edastamine. Enamikel juhtudel, antud juhtumis samuti, esimene asi, mis tuleb juhtkonnale pähe on ,,Ootame kuna situatsioon selgub" . Kuid vaikimine toob endaga kaasa kahtlust, et organisatsioon juha midagi võttis ette. See paneb massimeediat oodata informatsiooni igasugustest allikatest ja probleem võib saada veel raskema olukorda. Ebaoskuslikud informaatorid ja kommenteerijad ütlevad julgelt välja nende arvamust, mida meedia hea meelega avaldub publikule. Tulemus ei pane ennast oodata, tekkivad igasugused kulujutud ja neid dementeerida on juba juba liiga raske. Siis, kui informatsiooni edastatakse kiiresti, publiku huvi antud teema vastu hakkab langema. Mis puudutab kriisisituatsiooniga hakkama saamist, siis tuleb arvestada kolm tähtsamat punkti. On vaja: 1) Kohe lõpetada kriisi allikat, 2) Panna oma kulutusi miinimumiks,
Kuidas otsite? 1 Keelata tsensuur netilehtedel - Keelata avalikkusele mõeldud internetilehtedel tsensuur mis tahes kujul; Enn Oja 2 Tsensuurikatte kergitamine- Eesti lähiajaloo ümberkirjutamine/õigesti kajastamine;Tann Weinberg 3 Portaalides kommentaaride kustutamise kord – miks kustutatakse kommentaare portaalihalduri suva järgi; Le. L. 4 interneti kultuur – võtta ebatsensuursed kommenteerijad pisteliselt vastutusele; Olavi Metsala 5 Ühine informatsiooniruum – kui kõik eesti-ja venekeelsed ajalehtede lugejad ja portaalide kasutajad, saavad identset informatsiooni, siis hakkavad nad teineteisest paremini arusaama ning nende arvamused riigisündmustest oleksid enam-vähem sarnased; Irina Papševa Osale.ee è ideed è otsi è tsensuur Sekretär.ee veebikeskkond - http://www.sekretar.ee/ 7) Millega on tegemist? Milliste teemade kohta leiab infot
vaimumaailma, kujutatakse ka ühiskonnavähemuse elu (homod, kuritegevus), tühiseid kehalisi tegevusi, tähtsusetuid üksikasju, et leida vastust küsimusele, kes me oleme, missugune on meie tegelik elu. Samas avaldub paljude postmodernistidest loovisikute juures soov teoretiseerida. Oma romaanides arutlevad nad teemal, kuidas parajasti toimub romaanikirjutamise protsess, nõnda on nad siis ühtaegu nii romaanikirjutajad kui ka oma loomingu kommenteerijad. Kõige selgemini väljendub postmodernism ulmekirjanduses, kus aja ja ruumi piire saab vabalt valida. Loomulikult vastandutakse siin ka modernismile. Tõelisus ja väljamõeldu segunevad. Jutustuse tegelane võib korraga hakata vaidlema endas toimuva üle. Kirjaniku seisukoht võib ühtida väljamõelduga. Vastandatakse reaalseid ja väljamõeldud maailmu, mille tegelased segunevad.Loomulikult tingib see tegelaste ebakindluse. Kui modernistlik kirjanik rahuldub
Ta kuulus valgete gvelfide leeri. Gibelliinide mõju vähenemisel ja väljaajamisel linnadest, kus valitsesid gelfid, jõustus seadus aadelkonna vastu, kes jäeti kodanikuõigustest ilma. Aadlikud ei kavatsenud alla anda, võimuvõitlus valgete ja mustade gelfide vahel. Lõppes 1302. aastal valgete pagendusse saatmisega. Tema tütar ja poeg asusid hiljem tema juurde elama. Teine poeg külastas teda. Mõlemad pojad kirjutasid luuletusi. Pärast Dante surma olid esimesed "Jumalik komöödia" kommenteerijad. Pärast keiser Heinrich seitsmenda surma läks Dante benediktlaste mungaordu Santa Crace mägikloostrisse ja asus kirjutama "Jumalikku komöödiat". Dante tahtis luua omamoodi: kõike meenutada, kõik kokku koguda ja anda sellele elu. "Uus elu" Adressaadiks pole kuulaja vaid lugeja, kelle poole otsene pöördumine. Läbimõeldud tervik, mis seob üheks luule ja proosa. Klassikalised eeskujud: Boethuse "Filosoofia lohutus" ja Augustinuse "Pihtimused". Pihtimuslik ja filosoofiline raamat.
Ta on nagunii mu sõber. Džiis!!“ (...milline toimivat reeglipärasust. See õpetaja edastab selge (õiglase) sõnumi õigeaegselt tundi jõudmise ühiskondlik ebaõiglus!). ja ehete kandmise reegli kohta, kuid vähima sekkumisega, mis säilitab toimiva ja lugupidava suhte õpilase ja õpetaja vahel. Ka hilinemisega tegeleb õpetaja siis, kui see talle sobib – selle Peaksime me lihtsalt „tänavakeelt“ sallima, sest mõned ühiskonna kommenteerijad soovitavad asemel, et tähelepanu otsiva sisenemise hetkel üle reageerida. nii? Peaksime me sallima „sõbralikku tögamist“, mida väljendatakse sõnadega nagu mõrd, hoor, s_tapea, t_rapea, pede ja nii edasi? Kui ma vaataksin sellisele keelekasutusele läbi sõrmede,
annaabi.ee 
