*mitu reformi riigi eri piirkondade *Saksa keisri tiitel ühendamiseks ning valitsemise *jättis seisuslikud privileegid kinnitamata moderniseerimiseks ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja *sõjaväekohustus võrdsust *Schönbrunni loss *1781- tolerantsuspatent kehtestas usu-ja *katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kombelisust südamevabaduse *kaotas maad Preisimaale *inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine *monarhia arvati kriminaaltegude hulgast välja *tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning *finantsreform neil lubati sõlmida abielu kristlasega
kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud merkantilismi esindajana. Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni. F.II Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaireiga. Keelas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust. 11.Kirja Maria Theresa ja Josep II valitsemisaega Austrias. Maria Valitses austriat. Tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks nin valitsemise moderniseerimiseks. Kehtestati Austrias nekruvõtmine. Maria rõhutas kõlblust ja kombelisust. Raskem löök oli Sileesia kaotamine Preisimaale. Joseph Jätkas valgustatud absolutismi reforme. Jättis seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Keelas Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu hariduse edendamisele. Kehtestati 7 aastane koolikohustus. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust ! Kuidas olid sellega seotud viikingiretked
Berliini tänavatel võidi naistel rõivad katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Friedrich II Suur Wilhelm I järeltulija. Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi Sanssouci loss. Maria Theresia Austria valitseja, tegi läbi mitu reformi piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Rajas Schönbrunni lossi Viinis. Rõhutas kõlblust ja kombelisust. Joseph II Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse. Juutidel lubati abielluda kristlastega. Kaotas piinamised ja kaotas surmanuhtluse. Peeter I venemaa tsaar, valitses 1682-1725. Seadis sihiks euroopalike kommete juurutamise, eriti aga tehnilise
Saksa-Rooma keiser, sai temast ka Austria asevalitseja koos oma ema Maria Theresiaga. Ta pidas oma ema reforme liialt ettevaatlikuks ning piiratuiks ja pärast oma ema Maria surma 1780. aastal sai temast Austria tegelik valitseja. Maria Theresia tegi mitmeid reforme riigi eri piirkondade ühendamiseks ja valitsemise moderniseerimiseks, kehtestas üldise sõjaväekohustuse liisu teel nekrutivõtmise. Ta rõhutas ka kõlblust ja kombelisust, sest oli tõsimeelne katoliiklane. Kui Joseph II sai võimule, hakkas ta teostama radikaalsemaid reforme, mis kunagi ühegi monarhi poolt tehtud. Kohe peale oma ema surma hakkas ta valitsemist suunama uues suunas. Ta tegi väga palju seadusi kokku 6000 seaduseuuendust ja lisaks veel 11 000 uut seadust reguleerimaks ja korraldamaks igat impeeriumi aspekti. Ta kavatses teha oma rahva õnnelikuks, kuid rangelt vastavalt oma kriteeriumitele. Kui Joseph 1780
- Koos kultuuri (keel, teadus, kunst) ja ühiskonnavormide arenguga loomulik võrdsus laguneb. - Algselt hea enesearmastus muutub isekuseks (amour propre). - Oluliseks lõikepunktiks on eraomanduse ja tööjaotuse väljakujunemine. väljakujunemine. Kultuur - "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." - Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste loomulikku kombelisust. - Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks. - Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad pahed. Inimene "võõrandub". Pedagoogika - Kultuuri ja mõistuse kammitsaile vastandab Rousseau vabaduse ideaali. - Vabadus saavutatakse kasvatuse kaudu. - Kasvatus peaks hoolitsema selle eest, et nooruk ei satuks ühiskonna halva mõju alla. - Eesmärgiks on seejuures "südamekasvatus". - Laps peab ise kogemusi koguma
menetlusaega, kohtunikelt hakati nõudma õigusalast haridust. Veel jätkas ta Preisimaa armee suurendamist. Jätkus ka merkantilistlik majanduspoliitika.Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse. 11.Kirjelda Maria Theresia ja Joseph II valitsemisaega Austrias. Maria Theresia tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Sammuna üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutivõtmine. Samuti rõhutas ta kõlblust ja kombelisust. Tulnud võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Kohtureformiga keelas ta Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse.Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. 12.Iseloomusta Skandinaavia muistset ühiskonnakorraldust. Kuidas olid sellega seotud viikingiretked? Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist
pigmendid on suuresti ookri ja kaadmiumi peredest. 1. VÄRVI SÜMBOL Oranz on punakaskollane värvus, lainepikkusega umbes 585-620 nm. Oranzi loetakse päikeseliseks värviks. Pruunid toonid on hämmastavalt soojad, tumedamaid oranze võiks kasutada mõõdukalt. Pruunid toonid on nägusad koos oranziga. Türkiis ja jahe hall on oranzi headeks täiendvärvideks. Oranz sümboliseerib arengut, edule suundumist, päikest, rikkust, rõõmu, võimu, hiilgust, julgust, luksust, sõbralikkust, kombelisust, ainevahetust, omandamist ja instinkti. Oranz on kõige pilkupüüdvam värv, torkab kohe silma, kuid ei tüüta nii ruttu kui punane. Ta sisaldab punase elujõudu, erutavust ja kollase rõõmu. Oranz on optimistide, laste, väga aktiivsete ja tegutsejate värv. Oranz on kollasest veel kergemeelsem, pinnapealsem ja naiivsem värv. Hiinas ja Jaapanis seostatakse oranzi armastuse ja õnnega. Budistide safranikarva oranzikas rüü
saun vääris bordelli kui sauna nime, viis kümbluskultuuri täieliku allakäiguni Kesk-Euroopas. Barokiajastul hoiatasid arstiteadlased veega keha pesemise halbade tagajärgede eest, mis pidi vähendama inimese elujõudu. Samasugust paha mõju kardeti ka puhtast õhust. Nahale kogunevat mustuskihti vaadati kui kaitsekihti, mida võis vähesel määral piima või veiniga maha tupsutada. Hakati kasutama hoopis puudrit ja parukaid, mis näitas kombelisust ja peitis mustust, haisu vastu aitasid aga kõikvõimalikud lõhnaõlid. Lisaks kasutati ka iluplaastreid, mis varjasid vistrikke ja mädaville. Alles pärast Prantsuse revolutsiooni kujundati väärtushinnangud ümber, majadesse ehitati sisse pesemis- ja kümblemisvõimalused, rõhutati lihtsust ja loomulikkust. Kuid siiski olid kombekuse ja moraalinõuded ranged, mistõttu oli range nõue, et eri sugupooled peavad eraldi kümblema. See komme jäi püsima 20.sajandini. Sauna puhastamine
dünastia Hispaania ja Austria harud. Keisritroon jäi peale Karl V surma aga Austriale. · 1740-1780 valitseb Austriat Maria Theresia, kes tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. · Sammuks üldise sõjaväekohustuse suunas kehtestati Austrias liisu teel nekrutiksvõtmine. · Maria Theresia rajas ka Schönbrunni lossi, Viinis · Maria Theresia rõhutas kõlblust ja kombelisust. · Peale Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema poeg Joseph II, kelle valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumateks kogu tollases Euroopas. · Tulnud võimule jättis ta seaduslikud privileegid kinnitamata ja ning deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust · 1781 anti välja tolerantsuspatent, mis kehtestas usu-ja südmetunnistusvabaduse:
õilsast metslasest, kelleks inimesed peaksid saama. * Ta uskus, et ühiskond oma teadmiste ja probleemidega on rikkunud võimaluse saada õilsaks metslaseks ning algselt hea enesearmastus on muutunud isetuseks. * Rousseau: ,,Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." kihistumine ja kultuur olid tema jaoks samad asjad. * Rousseau: ,,Mõistus ja teadus on ka nõrgendanud inimese loomuliku kombelisust, luksus on teinud inimese nõrgaks ja maneerid kalguks." * Ta uskus, et kultuursema ühiskonnaga, tekivad suuremad pahed. * Ta pidas tähtsaks seda, et noori tuleb kasvatada läbi südame kasvatuse ehk laps peab ise kogemusi koguma ning tuleb vältida, et ta satuks ühiskonna kurjuse alla ning kasvataja peaks kohenema lapse arengule. Lapsi ei tohiks kunsti ja kirjandusega enne kokku viia, kui nende oma teadmine on piisavalt tugev.
· 1741 läheb Pariisi, et kodukooliõpetajana · Kultuur ülalpidamist teenida. Omandab Pariisi radikaalses · "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele haritlaskonnas teatud nime. uue võimu." · Abiellub (ametlikult alles 25 aasta pärast) lihtsa · Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimeste kuid kohtlase teenijatüdruku Therese loomulikku kombelisust. Levasseuriga, kellega oli 5 last. · Luksus teeb inimese nõrgaks ja maneerid kalgiks. · Laste kasvatamisest ta loobub andes need · Mida kultuursem ühiskond, seda sügavamad kasvatusasutusse. pahed. Inimene "võõrandub". · Jean Jacques Rousseau
Põhjapanevaks enesearmastus (amour de sai), millest tulevad teised tunded (k.a. kaastunne). Kultuuri, keele, kunstiga, ühiskonnavormide arenguga loomulik=laguneb. Hea muutub isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on tööjaotuse ja eraomanduse väljakujunemine. Omandisuhted paiskavad inimesed konkurentsivõitlusesse. "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimese loomulikku kombelisust. Toob sisse mõiste "võõrandumine" (esinenud Hegelil, noorel Marxil). Sotsiaalne inimene elab pidevalt väljaspool iseennast - teiste mõjusfääris. Vabadusideaal, teeks vabadusele kasvatusideaal ("Emile"). Vältida ühiskonna halba mõju. Eesmärk südamekasvatus. Laps peab koguma kogemusi, peab harima (kunst, kirjandus, religioon, teadused, käsitöö, lugeda "Robinsoni"). Teine tee vabadusele - ühiskonna ja riigi filosoofia. Ühiskondliku lepingu mõiste (contract social, 1762)
pääses, pole selge. Lisaks riigikorra määratlemisele kehtestas Solon hulga erinevaid valdkondi reguleerivaid seaduseid, mille täpsem piiritlemine pole sageli võimalik, sest hiljem oli ateenlastel kombeks kõik "muistsed" seadused, peale Drakoni seaduste tapmiste kohta, Solonile omistada. Kuid on üsna kindel, et Solon reguleeris omandi- ja pärimissuhteid, piiras luksust, sealhulgas rikkuse näitamist matuseriitustel, normeeris kombelisust, pidustusi ja kalendrit. Mitmetel seadustel olid ilmselt majandust edendav eesmärk: näiteks lubas ta anda kodakondsust sisse rännanud oskustöölistele ja vabastas poja, kellele isa polnud ametit õpetanud, kohustusest vanemaid nende raugaeas ülal pidada. Muu hulgas keelas Solon eksportida põllumajandussaadusi, peale oliiviõli. Hilisemad ateenlased hindasid Soloni tegevust väga kõrgelt. Tema kehtestatud
Sileesia Preisimaale. Maria Theresia säilitas ülemvõimu Austrias, keisritroonile asus alul tema abikaasa Franz I [174565], seejärel poeg Joseph II [176590]. Maria Theresia valitsusaeg tõi kaasa ulatuslikke reforme riigi moderniseerimiseks. Kehtestati üldine sõjaväekohustus: liisu teel nekrutivõtmine, millega suurendati sõjaväge 100 tuhande meheni. Tõsimeelse katoliiklasena rõhutas Maria Theresia kõlblust ja kombelisust: muu hulgas keelati naistel sügava dekoltee kandmine. Sarnaselt Friedrichile rajas ka Maria Theresia oma Versailles' Schönbrunni lossi Viinis. Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema juba varem keisri tiitlit kandnud poeg Joseph II [178090]. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikemaks. Tulles võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata, deklareerides kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781
Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne). Väärtused pole mitte kokkuleppe ega konteksti küsimus, vaid on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Mis iganes on täiuslik, omab neid nelja voorust. Arete - voorus, tähendab nii füüsilist, vaimset kui moraalset täiust objektiivses, mitte subjektiivses tähenduses. Loomutäius. Ei tähenda niivõrd moraali ja kombelisust!!!. Sõduri arete tähendab mehisust/vaprust, silma arete head nägemist. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust. Kõik liigub oma täiuse, oma hüve ja eesmärgi suunas. Objektiivselt, idealistlikult, teleoloogiliselt. Platonil on kaks peamist poliitfilosoofilist teost: Polüteia ehk riik ja Nomoi ehk seadused.
annaabi.ee 
