filmikunst. • See oli sündinud küll Euroopas (Prantsusmaal). • Algsel pelgalt meelelahutus hakkas kiiresti pretendeerima kunsti nimetusele, juba tekkis ka esimene tõeline staar, Mary Pickford. • 1913. aastal astus vaataja ette filmikunsti üks suurimaid nimesid Mary Pickford Charlie Chaplin Moes toimusid silmatorkavad muutused 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktoriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg. Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. • Moes olid hallid ja valged juuksed, juuksevärve aga pruugiti varasemast vähem. • Ripsmete rõhutamiseks kasutati värvi sees immutatud kammi. • Kübarad polnud mitte ainult suuremad kui
armastusluule. Jutustustes kujutati ideaalset rüütlit, kes oli osav lahingutes, ustav oma senjöörile ning truu oma südamedaami vastu. Armastusluule väljendas kõige enam sel ajal juurdunud daamikultust. Neid kirjutasid poeedid ning muusikud ehk trubaduurid. Kõrgkeskaega võib siiski pidada rüütlite kuldajaks. Nad on üheks iseloomulikumaks tunnusteks sel perioodil. Paljud tänapäeva mehed võiksid õppida neilt seda vaprust ning kombekust. Rüütlikultuuri ei tohiks unustada, sest sellist ajastut enam arvatavasti ei tule.
tütred kanda ema ning pojad isa riideid, ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvikirevaid rõivaid. 14. sajandil muutusid naise rõivad liibuvamaks, need rõhutasid tema keha võlusid. Tihti kanti peakatteid (tanud, loorid, räitkud, pärjad jm). Kõrgsoost daamid kandsid kallihinnalisi ja luksuslikke kostüüme. Ideaalid Peale hariduse oli naisele vajalik ka sisemine ilu ja suursugusus. Väga oluliseks peeti naiste kombekust ja vooruslikkust. Naine pidi olema poliitiliselt aktiivne, oskama olla iseseisev, oskama kirjutada, teha käsitööd, osata keeli, olema hea suhtleja ja osata kasvatada last. Ideaalsel naisel olid imekaunid blondid juuksed,valge näonahk, kõrge laup, valged, pikad, peened ja siledad sõrmed, imekaunis ja õrn keha. Tegevused Daamid tegelesid peamiselt tikkimise ja õmblustöödega. See aitas neid hoida tegevuses ja eemale unistamisest
Pastoraal on armunute laul. Ballaad on tantsulaul. Tensoon on vaidlus, mida kahe poeedi vahel ka tegelikult ette tuli, kusjuures mõnikord oli üks neist ainult luuletava kujutluses. Põhiliselt vaieldi armastuse ja sõja poeesia üle, arutleti, millise stiili luuletaja peaks valima, kas lihtsa või keeruka. Luuletaja Bertran de Born oli elulookirjutajate sõnul hästikasvatatud ja üliviisakas mees, ta tundis põhjalikult kombekust ja oli osav sõnu seadma ning oskas ühtviisi arutleda hea ja halva üle. Kuid samuti räägiti tema kohta, et ta sundis senjoore koguaeg omavahel lahinguid pidama, ja ,,noort kuningat", inglise troonipärijat ärgitas ta senikaua sõda pidama oma isa vastu, kuni too sai surma tema pihta lastud noolest ühes Bertrani kindluslossis. Mitte kõik, mida Bertrani kohta räägitakse, ei olnud täpne ja õiglane, kuid tema maine luuletajana oli kindel ja püsivm koguni Danteni välja, kes
Lastes nähakse potentsiaali ja neid võetakse kui oma vanemate mõjutusvahendeid. Mulle tundub, et viisakus ja headus segavad kellegi plaanide täitumist. Massikommunikatsioonivahendid on üksteist mustavate kildkondade poolt justkui kallutatud ning rumal ühiskond seega allutatud labastele, ent hästi läbi mõeldud plaanidele, olemaks kasulikud robotid. Kõik, mis on ilus, seda kiputakse üha enam nimetama muinasjutuks. Tõelist viisakust ja kombekust tänapäeval isegi naeruvääristatakse ja põlatakse ja sellist sõbralikkust, mida sajand tagasi kohata võis, saame varsti lugeda vaid raamatutest või kuulda üksikute, veel elavate vanurite suust. Loodetavasti ei sure iidne viisakus välja ja ühiskond jõuab lõpuks äratundmisele, et headust ja häid kombeid tuleks enam väärtustada.
või prints valgel hobusel, kes teda südamest armastab (pigem küll platooniliselt) ja teda ülistab. Tatjana tunnete kirjeldamisel on kasutatud romatistlikult hiiglaslikku kogust looduskirjeldusi. Onegin ei ole üldsegi niivõrd unistav ja tundeküllane kui Tatjana ja kõik sellise loomusega seotud romantismile iseloomulikud tunnused langevad tema puhul ära. Sellest hoolimata võib temas täheldada rüütellikku kangelaslikkust (kõhklematu nõusolek duelli puhul) ja kombekust. Tegelaskuju on üsna nõrgalt seotud religiooniga, fantaasiaga, melanhooliaga. Tema temperamentne karakter näitab ta asjalikkust, ratsionaalsust. Vastupidiselt põgenemisele olevikust on Onegin just selline mees, kes elab hetkes ja võtab igast seiklusest või sündmusest, mis võtta annab. Oma mõtetes ta ajarände tegema ei kipu. Onegini ja Tatjana karakterite erinevused tulevad välja juba süzee põhjal nad on liialt
Tüdrukute sõnakuulelikuks kasvatamist peeti tähtsamaks kui poiste vaoshoidmist, sest tüdrukutest pidid saama kuulekad naised. Lapsena pidi tüdruk kuulama oma vanemate või eeskostja sõna ja täiskasvanuna arvestama oma abikaasat või kloostri eeskirju, kui ta valis nunna elu. Kuigi tänapäeval ei kasvatata tütreid kuulekateks alamateks oma abikaasadele, tähtsustatakse ning nõutakse ka praegusel ajal naistelt ja tütarlastelt kombekust ning head käitumist rohkem, kui seda oodatakse poisslastelt. Kuigi tänapäevast elu ning keskaega, kui väga ammust ning kauget ajajärku, võib pidada just kui võrreldamatuteks, sest elutingimused ja kombed on äärmiselt erinevad, siis tegelikult võib öelda, et teatud määral on ka väga palju sarnaseid käitmisviise ja tavasid, millele me tihtipeale ei mõtlegi või mis on varjutatud alusetute legendide tõttu. J. Le Goff , ,,Keskaja inimene". Tallinn 2002.
KLASSITSISM 17saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil:
KLASSITSISM 17.saj * Klassitsism lahutab vastandid * Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp * Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi *uules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi *Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. Moliére * klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik *Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. *Näiteks ,,Don Juanis" ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. *Ta põdes tõsist kopsuhaigust, millesse ta ,,Ebahaige" 4. vaatuse ajal, kus ta ise näitlejana kaasa mängis, suri. VALGUSTUS 18.saj * Valgustusideed seisnevad suveräänsuses, inim- ja kodanikuõigustes, ratsionalismis ja materialismis *Valgustus levis neljal viisil:
Sellega panid teadlased aluse geenitehnoloogiale. Samal ajal jõudis Saksa füüsik Max Planck otsusele, et energiaallikad ei kiirga energiat mitte pideva joa, vaid ,,pakettide" kaupa. Ta arvutas välja selle ,,energia aatomi" suuruse ja pani talle nimeks kvant- sellega sündiski kvantmehaanika. Silmatorkavad muutused toimusid ka moes. 1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktooriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, hakkas lõppema. Nüüd ütlesid naised järk-järgult lahti lämmatavast korsetist, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S-kujulisest ideaalfiguurist, mis nägi ette alakehast tugevasti ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue ampiirjoone, ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv. Ajastut iseloomustas ka spordi populaarsuse plahvatuslik tõus. 1896. aastal olid toimunud
Chagall naases Venemaale, kus ootasid teda sündmusterohked aastad. Esimesed Vitebskis veedetud kuud möödusid rahulikult, hoolimata sosinal levivast sõnakuuldustest. Chagalli hõivas täielikult püüd leida taas kontakti sünnilinna ja kodustega ning taasvallutada Bella, kes polnud ka Chagalli ära oldud aja jooksul Marci unustanud. Chagalli päralejõudes jättis Bella kohe teised eemale. Armastajapaar kohtus pidevalt ning endine usaldus taastus. Bella ei püüdnudki enam väljst kombekust säilitada ning külastas Marci ateljees. Mõne aja mõõdudes nad ka abiellusid. Abielu toimus 25. juulil 1915, Rosenfeldide saalis. Rõõmuhõisetest oli asi kaugel, mõlemad perekonnad silmitsesid teineteist külmalt. Kuid sellest koolimata kujunues abielust liigutav armastuslugu. Bella tahtis saada näitlejaks ning valmistus selleks juba keskkoolipäevil. Ta oli erakordselt võluv naine, kelle tundeline temperament ja poeetilisus harmoneerus täiuslikult Chagalli
Komöödia üks tunnustest oli tegelaste tüpiseerimine, mis pidi tagama moraalsete üldistuste taotluse. Inimesi ei kujutatud enam niivõrd individuaalsetena, vaid pandi nad kehastama mingit kindlat karakterid ehk iseloomujoont või ideed. Moliére Moliére on klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Ta kirjutas proosas ning kaldus moraalsuse poole pealt kõrvale. Tema teosed ei suurendanud ühiskonna kombekust, vaid näitasid teatud tegelasi ebamoraalsete ja pigem kombetutena. Ta kaldus paljudest reeglitest kõrvale. Näiteks „Don Juanis“ ei pidanud Moliére kolme ühtsuse reeglist kinni. Enne kui komöödiaid ainult kirjutama hakkas, õppis ta juurat, millest ta teatrihuvi tõttu loobus. Ta oli nii lavastaja, näitleja kui ka komödiograaf korraga mingil eluperioodil. Tema lavanimeks sai Moliére. Ta kuulus rändnäitegruppi.
Ta õpetuste eesmärgiks on näidata, kuidas vaene mees võib ausa tööga saavutada heaolu ja lugupidamist. Ilmekais aforismides kujutab ta töökat, arukat ja kokkuhoidlikku talupoega, kes oma vagaduse eest loodab jumalatelt vastutasu. Kainelt praktilised vaated on tal perekonnale. Hoiatades armuahvatluste eest, soovitab ta abielluda kolmekümneaastaselt noore neiuga, kellele on hõlpus õpetada kombekust; perekonnas olgu ainult üks poeg, siis pole vara vaja jagada. Poeemi teine osa sisaldab süstemaatiliselt järjestatud õpetusi selle kohta, kuidas tuleb töötada. Boiootia talupojale Hesiodosele on rikastumise tähtsaimaks allikaks põllutöö. Majandusalased nõuanded vahelduvad kõlbeliste sententsidega ja eri aastaaegade looduse kirjeldusega. Rikastumisvahendiks võib olla ka merekaubandus, kuid meresõitu suhtub Hesiodos suure umbusuga.
lapsed. järgnevad samad sidemed=riiklus võimalikult palju kuid ükski liit pole parem, kui ühendus tublide meeste vahel, kerge on patustada, kuna me peame end sellisteks, kes kiitust keda lähendab üksteisele kommete sarnasus.->sõprus värivad põhjendatult. miski pole meeldivam ning siduvam kiiduväärsete kommete auline - kätkeb endas kombekust ja nö elu kaunistust, - sarnasusest, need ju, keda iseloomustavad samas püüdlused ja mõõdukust, tagasihoidlikkust, igasugusest meeleärevusest samad soovid, nende puhul sünnib, et üks tunneb teisest rõõmu vabasust.-sünnis. nagu iseendast ning teostub see, mida Pythagoras nõuab sünnis- mis kooskõlastub loomusega ja milles mõõdukus ning sõpruselt: et paljudest inimestest saaks üksainus
pärast söömist laiali läksid, ja ei olnud ka suurt raiskamist. Samuti keelas ta mittevajalike jookide joomise, sest need nõrgestavad keha ja mõistust. Ta korraldas, et igaüks võib juua vaid siis, kui tal on janu, sest ta arvas, et siis on joomine kahjutu ja meeldiv. Kui nad nii koos sööma tulid, kuidas võis siis keegi liigsöömise või liigjoomisega oma kodu hävitada? Kui teistes linnriikides on eakaaslased enamasti koos ja nende seas on vähe kombekust, siis Lykurgos paigutas Spartas mehed söömaaegadel segamini, et nooremaid vanemate kogemuste kaudu õpetada. Neil söömaaegadel oli kombeks rääkida, mida keegi on riigi heaks teinud; nii et ei olnud mingit ülemeelikust, mingit purjutamist, häbematuid tegusid ega kõlvatuid sõnu. Pärast söögiaega peeti kasulikuks jalutada ja seejärel mindi koju. Nii hoolitseti selle eest, et endale veiniga liiga ei tehtaks, sest nad teadsid, et nad ei jää sinna, kus nad olid söönud. Nad pidid
Ebaviisakas ei saa olla lõputult kui isik oma käitumist kehtivale tavale ja kommetele ei alluta, järgneb sotsiaalne surve ja hukkamõist, mis tõenäoliselt päädib rikkuja vastavast inimkooslusest `väljaheitmisega'. Ka moraal on seotud kultuuriga. Samuti on moraal seotud mõistega kõlblus, kusjuures eesti õigekeelsussõnaraamat paneb nende kahe mõiste vahele võrdusmärgi. Ka ladinakeelne 'moralis'1, millest pärineb mõiste 'moraal', tähendab kombekust ja kõlbelisust. Seega on moraal ja kõlblus mõisted, mis tähistavad inimese sisemise kultuuri seisundit, ehk tema sisemist sundi, südametunnistust ja hoiakuid teatud sotsiaalsete väärtuste tunnustamisel (nagu mis on halb ja hea). See, kes eirab kehtivaid väärtusi, on teiste silmis ebakultuurne (kõlvatu, moraalitu) ja halb inimene. Ka halba inimest ei kannata keegi liiga pikalt välja. Kui tava rikkumise ja moraali mittejärgimise tulemuseks on ebaviisaka või halva
Selle vastandina on peegeldus (reflection) motiveeritud uudishimust mõista iseennast ja seostub kogemusele avatuse kui isiksuse omadusega. Avatus kogemusele seostub enesestmõistetava teooriaga maailmast kui heatahtlikust paigast, viies meid arengule ning loovusele. Kõrge avatusega inimesed väärtustavad kõike tõelist, ainulaadset ja autonoomset, samas kui selle omaduse madala näiduga inimesed hindavad võimu, kombekust ja traditsioone. Seega on millegi tegemisest haaratud ja sellele elavad inimesed iseloomustatavad peegeldava, mitte kaalutleva mõtteviisi kasutajatena. Uurimused kinnitavad, et uudishimu on vähemalt arengu ja edu seisukohast positiivne isiksuse omadus ja neurotism samas kontekstis negatiivne omadus. Kuna need kaks isiksuse joont pole omavahel seotud, tähendab see, et inimesed võivad peegeldavat ja kaalutlevat mõtlemist sõltumatult kasutada
annaabi.ee 
