Seega on näha, et kereosadas ei teki tõmbepingeid (mida malm ei talu ) ja seda oligi meil tarvis saavutada. Ankrupoldid valmistatakse üldjuhul: ● süsinikterasest 35 – 40 ● legeeritudterasest 20Х3A, 18HMA SPM VÄNT – KEPS MEHHANISM Ülesanne: Kolvi edasi – tagasi liikumine muuta väntvõlli pöörlevaks liikumiseks. KOLB 1- kolvipea 2- kolvi juhtkeha 3- kolvisõrme pesa (kolvsilma - laager) 4- õlikanal 5- kompresioonrõngaste uurded 6- õlirõnga uure ● sulgeb silindri altpoolt ● võtab vastu põlevate gaaside survejõu ja muudab selle mehaaniliseks liikumiseks
e) väntvõll (crankshaft) ja selle laagrid; f) hooratas. 1. Kolb Kolvi funktsioonid on a) kanda põlemisgaaside poolt tekitatud jõud üle kepsule, b) töötada koos kepsuga ja tagada silindris selle liikumisteekond, c) oma konstruktsiooni ja lisaelementidega tihendada mootori põlemiskambrit ja eristada see karterist, d) üle kanda soojust jahutussüsteemi, e) kahetaktilistel mootoritel juhtida seguvahetust. Kolb omab järgmisi osi: a) kolvipõhi (npisto head); b) kolvipea (piston crown or ring belt); c) kolvisoon (top/second-ring groove), mida iseloomustavad alljärgnevad parameetrid: * kolvisoone sügavus ja laius (groove depth/width); * kolvisoone põhi (ring groove bottom); * kolvisoone paksend (ring groove pad); * kolvisoone lauppind (ring groove side); d) kolvirõnga sillus (top/second/third land); e) õlirõnga soon (oil-ring groove); f) kolvirõnga lukk (piston ring joint); g) kolvihõlm/säär (skirt, vk: );
õlitussüsteemides. Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega.
10) Käivitusklapp 11) Indikaatorkraan 12) Õhu väljalasketrakt 13) Õhu sisselasketrakt 2.2.4 Väntkepsmehhanism 2.2.4.1 Kolvid ja kepsu ehitus Kolvid koosnevad kahest osast – kolvipea ja kolvi juhtosa. Kolvipea on valatud kuumuskindlast terasest, kolvi juhtosa aga malmist.Kolvipea ja kolvi juhtosa kinnitatakse omavahel nelja poldiga. Kolvipeal on treitud kolm soont. Ülemised kaks soont on kompressioonirõngaste jaoks, alumine aga õlirünga jaoks. Kolvi sõrm on valmistatud legeeritud kroomnikkelterasest, väljast pindkarastatud. Kolvisõrm on šarniirne tüüp. Teda fikseeritakse ainult otsast rõngstopperiga. Kolbi jahutatakse tsirkulatsiooniõliga. Mis juhitakse kolvi sisse läbi kepsu.
rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 8 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas Kolvisõrm 1
Kolb 1. Kolvi ülesandeks on võtta töötakti ajal vastu gaaside paisumisel tekkiva rõhujõu ning annab selle kolvisõrme ja kepsu kaudu edasi väntvõllile 2. Kolb valmistatakse almuniinium sulamist, et kolb oleks kerge, piisavalt tugev juhivad hästi soojust ja on väikese hõõrdetakistusega. 3. Kolb on valatud ribidega, et oleks tugevam, aga silmade kohapealt on kõige paksem. 4. Kolb koosneb järgmistest osadest: Kolvipõhi, kolvipea, hõlm surverõnga 6 sooned, kolvisilmad, kolvipõsed Kolvirõngas 1. Kolvirõngad on valmistatud legeeritud malmaist ja harva ka lehtterasest 2. Surverõngas, õlirõngas, 3. Ülesanne tihendada kolvi ja silindri vahelist ruumi, eemaldada silindriseintelt üleliigne õli ja juhtida soojust kolbidelt silindritele ja sealt jahutussüsteemi 4. Hoolikalt sobitada kolvi ja silindriga 5. On olemas surverõngas ja õlirõngas
käivitusklapp ja indikaatorkraan. Silindrikaanes toimub väljalaskeklappide, pihusti ümbruse ja silindrikaane üldine jahutamine kõrgetemperatuurilise jahutusveega, seejärel väljub jahutusvesi silindrikaane ülemisest osast toru kaudu kollektorisse. Nii sisselaskeklapid kui ka väljalaskeklapid on varustatud klapi sundpööramis- mehhanismiga. 11 Kolvid Kolvid on valmistatud kahest osast – kolvipea ja juhtosa (-seelik). Kolvipea on valatud kuumuskindlast terasest, kolvi juhtosa malmist. Omavahel kinnitatakse juhtkeha ja kolvipea nelja poldi abil. Kolvipea on topeltnõgus, sisse on tehtud süvendid klappide tarvis. Kolvipeasse on treitud kolm soont. Neist ülemised kaks on kompressioonirõngaste tarvis ja alumine soon on õlirõnga jaoks. Õlirõngas on tööpõhimõttelt kahekordne. Kolvisõrm on valmistatud kergelt legeeritud kroomnikkelterasest, seest õõnes ja pindkarastatud
ülemise pea külge kinnitub kolb sõrmega Saaled: vända kaela ja võllikaela ümber, moodustub kahest osast (kumbki 180 kraadi), liudadel on lukustuskeel, millega takistatakse liua nihkumine Kolvid: alumiinium sulamist, kinnitub kolvisõrmega kepsule, võtab vastu põlemiskambris tekkivad jõud ja muudab mehaaniliseks liikumiseks, tihendab põlemiskambrit kolvirõngastega Kolvisõrmed: ujuvad kolvisõrmed- liikumine takistatud lukustusrõnga abil Kolvirõngad: kolvipea ümber, kaks surverõngast ja üks õlirõngas 11 Mõõtmised Silindri läbimõõt: 71,6 mm Kolvikäik: 80,4 mm Silindri maht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) Mootori töömaht: D- silindri läbimõõt (cm) S- kolvikäik (cm) z- silindrite arv Vändakaela läbimõõt: 40 mm Võllikaela läbimõõt: 46 mm Tõestage, et kolb on ovaalne ja kooniline
Mis antakse edasi läbikolvisõrme kepsule. Kolvi ülaosa nim.kolvi peaks ja alumist osa nim.kolvi juhtpinnaks. Kolvi pea on üldreeglina massiivne(materiali rikas) ja seetõttu diameetrilt veidi peenem, et kompenseerida soojuspaisumist, vastasel juhul kiiluks kolb silindris kinni. Et vältida õli sattumis õlikambrisse mööda sil.seina on kolvile paigaldatud õlikraaperõngad, mis peavad liigse õli sil.seintelt allakraapima. Suurtel mootoritel esineb kokku monteeritavaid kolbe, kus kolvipea on reeglina terasest ja jahutatav, alumine juhtosa on reeglina alumiiniumist. Jahutusvedelik kolvipeani ja alla voolab läbi õõnsa kolvivarre. Kolvisõrm - kujutab endast paksuseinalist torutaolist detaili, mis on ettenähtud kolvi ja kepsu liikuvaks ühenduseks läbi kepsusilma laagri (enamjaoltpronkspuks). Kolvisõrm peab taluma suuri jõude ja sellepärast on valmistatud enamasti sitkest materjalist, kulumiskindlus tagatakse pindkarastusega e
Ventilaator imeb külma õhu läbi ventilaatorikaane avade ja surub õhuvoolu deflektori alla, kus ta jahutab silindri ribitatud välispinda, viies silindri temperatuurile 160-180 °C. ilma deflektorita (pealiskaaneta) jahutussüsteem ei tööta ja seepärast ei või tööd teha katkise või äravõetud deflektoriga. Mootori ülekuumenemise tagajärjel võivad kolvigrupi sõlmed rikneda. Alumiiniumsulamite tugevus väheneb kõrgel temperatuuril. Seetõttu ei tohi kolvipea temperatuur tõusta üle 400 °C (silindri seintel 300 °C), sest siis põleb kolb silindrisse kinni. Õlid koksistuvad temperatuuril 210-240 °C ning see on rõngaste kinnipõlemise põhjus, kui jahutus pole piisav. Korralik jahutus on oluline selleks, et mootor vastu peaks. Tuleb silmas pidada, et mootorsaemootorid ei ole ette nähtud tööks maksimaalsetel pööretel pikka aega ja vajavad vahelduvat töörežiimi, mil jahutussüsteem suudab hoida mootori silindri õiget temperatuuri.
The oil is passed on through a number of bores in the piston crown and to the space around the cooling oil pipe in the piston rod. From the bore in the piston rod foot, the oil is led through the crosshead to a discharge pipe and to a slotted pipe inside the engine frame as well as through a control device for checking the flow. The piston rod foot rests on the crosshead and is secured to it by means of four screws. VOCABULARY piston crown kolvipea piston skirt kolvihõlm, kolvi juhtpind screw kruvi, polt; kruvima , , ; heat-resistant kuumus-, kuumakindel , piston ring kolvirõngas cut lukk forge sepistama telescopic pipe teleskooptoru piston rod foot kolvisääre tald discharge pipe äravoolutoru slotted pipe väljalõikega toru flow vool, voolus , PISTON ROD STUFFING BOX
tervikkolb; 4) liitkolb. Kolb liigitub:a) terasvöökolb; b) terasest kompressioonrõnga pesaga kolb; c) astmelise põhjaga e ninakolb d) kumer-, lame- ja nõgus- peakolb; e) sisemise põlemis-kambriga(ta) kolvid; f) põlemiskambri jahutusega(ta) kolvid. Nendel kolvidel, millel osa põlemiskambrist on kolvi sees (otsepritse diiselmootor), on kolb seetõttu kõrge. 21. Kolvi koostisosad a) kolvipõhi; b) kolvipea; c) kolvisoon alljärgnevad parameetrid: *) kolvisoone sügavus ja laius; *) kolvisoone põhi*) kolvisoone paksend *) kolvisoone lauppind d) kolvirõnga sillus e) õlirõnga soon f) kolvirõnga lukkg) kolvihõlm/säär h) kolvisilm/-kõrgend/-tapp i)kolvisõrm j) kolvisõrmeava k) tasandusväljalõige l) kolvisääre tugipind m) paisumispilud n) suurima/vähima külgsurvega kolvisäär o) õlieraldusaugudp) kolvi vähim/suurim
Ülelaadimiseta keskmisekäigulised mootorid 32 kuni 35 bar 7.Küttesegu moodustumine põlemiskambris. põlemisel saadud energia kasutamisel kõrgekvaliteedilise küttesegu ( = 14...16) Põlemiskambrite liigitus, ehitus ja nende saamiseks põhipõlemiskambris silindrikaane ja kolvipea vahel. Kiire võrdlus. rõhu tõusu tõttu kütuse algsel põlemisel eraldatud väikesemahulises 3. Diiselmootori silindri seda osa kuhu komprimeeritud õhu keskkonda põlemiskambris paiskuvad põlevad gaasid läbi vaheava silindrikaane
Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks,
Nende õlide töötingimused. on väga rasked, sest õli temperatuur võib mootoris muutuda suurtes piirides. Seisvas mootoris langeb õli temperatuur õhutemperatuurini, mis külmal ajal võib olla mitukümmend kraadi alla nulli. Töötavas mootoris võib aga õli temperatuur mootori karteris tõusta kuni 120°C. Üksikute detailide töötemperatuur, millega õli kokku puutub, võib olla kuni 400°C (kolvipea). Küttesegu põlemise ajal on aga temperatuur põlemiskambris üle 2000°C. Samal ajal puutub õli kokku aktiivsete põlemisproduktidega, hapnikuga, metallidega, mille tõttu toimuvad mitmesugused keemilised reaktsioonid, eeskätt oksüdeerumine. Õli on mootori õlitussüsteemis rõhu all ning pidevas ringluses. Detailidevahelistest lõtkudest pihustatakse õli laiali ning ta seguneb karteris olevate gaasidega. Et mootoriõli neis tingimustes oma ülesannet võimalikult kaua täidaks,
kaudu väntvõllile ning käitatuna- väntvõllilt sooritab- abi- taktidele vastavad käigud. Kahetaktilises mootoris täidab kolb peale selle gaasijaotussiibri ülesannet. Kolvi peamised osad on kolvipea 3 ja juhtpind 5 (joon. 9). Kolvipeas on 2... 3 ringsoont kolvirõngaste pai- Silinder ja silindrikaas (joon. 8) moodustavad koos kol- galdamiseks. Neljataktiliste mootorite kolvi kõige alumi - viga suletud kambri, milles toimub mootori töötsükkel. ses rõngasoones on avad õli juhtimiseks kolvi siseküljele. Samal ajal on silinder ka kolvi liikumise juhtijaks
annaabi.ee 
