Nägemisnärvi väljumise kohta, kus ei asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks? Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas, võrkkestal, kus asuvad ainult kolvikesed ja asub teravaima nägemise punkt (foovea). 15. Mida tead reetinast? - Reetina on kõige viimane silma kest, mis koosneb 10 kihist. Temas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed, millelt kanduvad impulsid närvirakkudele, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Võrkkestal asub kolvikestest koosnev kollatähn ja pimetähn. 16. Kus tekib pisaravedelik? Pisaranäärmes. Asub silmakoopa ülemises lateraalses nurgas.
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3
on lame. Läätseees on vedel ja taga on sültjas vedelik, mis moodustab klaaskeha, lääts koondab ja suunab kiired võrkkestale. Võrkkestal on kolvikesed ja kepikesed, nad on valgustundlikud rakud ja võtavad vastu valgusärritusi. Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi(võrkkesta keskosas.Kolvikesi on kolme värvi punase, kollase aj sinise jaoks. Ja kepikesed eristavad musta valgest(äärealadel) tundlikumad kolvikestest mis võimaldavd näha ka nõrgas valguses, pupillivastas on koht kus asuvad ainult kolvikesed, see on kollatähn(nägemisteravus kõige suurem) . Pimetähn on koht kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga, valgustundlikke rakke pole. Tagumist osa katab kõvakest, milles eespoolne on silmavalge, selle all on soonkest, rikkalikult veresooni, varustab rakke hapniku ja toitainetega, osaleb temp reguleerimises.
Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim.
ning madalate helide puhul kõik karvakesed võnguvad kuni teo lõpuni. Teine viis helikõrguste tajumiseks on seotud kuulmisnärvis paiknevate rakkude erutumise sagedusega. Kõrgemate helide korral on tähtsam asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul aga erutuse määr. Nägemine - silm. Valgus siseneb läbi sarvkesta silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest kihist. Kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad külgsuunalist vastastikmõju. Kepikesed hämaras nägemiseks, värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, värvilised aistingud. Võrkkesta keskel asub piirkond, kus on palju kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Seal kepikesi ei ole, need on võrkkesta külgedel
Lk. 72-74.) Nägemisel eristame värvusi ,,Meie silmad ei taju mitte ainult valgust, vaid eristavad ka värvusi. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse, s.o punase, kollase ja sinise jaoks. Kuna kõik ülejäänud värvitoonud kujunevad nende kolme põhivärvuse segunemisel erinevates Vahekordades, siis piisab ka nende värvuste eristamiseks põhivärvuste kolvikestest. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi, tavaliselt rohelist ja punast, eristada. Need on värvipimedad ehk daltoonikud. Värvipimedus on üldjuhul pärilik ja esineb rohkem meestel kui naistel. Kaasasündinud värvipomedus pole kahjuks ravitav. Inimese värvilist nägemist (värvitaju) uuritakse spetsiaalsete värvustabelite abil. Nendes on eri värvi ringid paigutatud nii, et need moodustavad kujutisi, mida normaalse nägemisega inimesed eristavad, värvipimedad aga mitte
Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. Sisemise võrkkesta e. reetina (retina) tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. Võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim
sagedusega. Erutumise sagedus vastavuses laine sagedusega. Kõrgemate helide puhul mängib suuremat rolli asukohapõhine meetod, madalamate helide puhul on tähtsam aga erutuse määr. Nägemine- Silm.Valgus siseneb sarvkesta kaudu silma ning sarvkest ja lääts murravad valguskiiri, et võrkkestale tekiks teravalt fokuseeritud kujutis. Võrkkest koosneb kolmest põhilisest kihist; fotoretseptoritest ehk kepikestest ja kolvikestest; bipolaarsetest rakkudest ja ganglionrakkudest, mille aksonid moodustavad optilise närvi. Kaks teist rakutüüpi - horisontaalrakud ja amakriinrakud - võimaldavad lateraalset (külgsuunalist) vastastikmõju (machi triibud). Kepikesed - nõrk valgus (hea hämaras nägemiseks), värvusetud aistingud. Kolvikesed - tugevam valgus, kromaatilised (värvilised) aistingud. Foovea - võrkkesta keskel asuv piirkond, kus on rohkelt kolvikesi ja nägemisteravus on suurim. Kepikesi seal ei ole,
Vikerkest on plaatjas moodustis, tema keskel paiknev silmaava e. pupill reguleerib silelihaste abil reflektoorselt ahenedes või laienedes silma sattuva valguse hulka. Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim.
Tillukesed lihased muudavad läätse kuju selliselt, et kujutis, mis langeb võrkkestalesilma tagaosas, oleks terav. Võrkestas pupilli vastas, paikneb fotoretseptoritest - kolvikestest - koosnev kollatähn. Seal on nägemisteravus suurim. Kohas kus nägemisnärv väljub silmamunast, asub pimetähn. Silmamuna tagaseina võrkkestal tekib selge, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Sündides näeb inimene kõike tagurpidi, kogemuse kasvades õpib aju kujutist õigetpidi pöörama. 4 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värviaistingu sünd Valgusaisting tekkib ajus keerulises
Saavad sisendi –professionaalsed juhid vaatavad ühte punkti: oluliselt vähem silmade liigutamist (pimedust) kepikestest ja on tundlikud valgusele aga mitte värvile. •LG kihid 3-6 on parvotsellulaarsed st koosnevad väiksematest rakkudest, sisend –sama sportlastel kolvikestest ja tundlikumad värvile. •Nägemiskoore V4 kihti jõuavad need sisendid eraldi. Nägemissüsteem: 1) Superoptic nucleus – kontrl päevarütme (ööpäeva-tsükkel)