kordamise aeg, mille vältel tuli teha 2 kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased kirjutama õppenõukogu määratud ülesande alusel ühe kontrolltöö. 1929.a. lubati anda lõputunnistuse ka neile, kelle teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines. 1934.a. kui haridusministriks sai N. Kannu gümnaasiumile lisandi üks klass, juurde tuli veel uus koolitüüp- viieklassiline keskkool (progümnaasium), mis tugines algkooli 4. klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeklassiline gümnaasium. Viieklassilise keskkooli kõrvale loodigi mitmel pool veel kolmeklassiline keskkool. Mõlemast keskkooli tüübist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse, mis omakorda jagunes reaal- ja humanitaarharuks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite uus kord: 2.kl. õpilased õiendasid eksami ühes, 3. ja 4. klassi õpilased kahes ja 5.kl. õpilased neljas aines. 1937.a. hakati korraldama ka sisseastumise eksameid: progümnaasiumi 1.klassi võeti
sujub töö ajateeinjate ja kaitseväelaste vahel. Kevadtormi kaasatakse ka Eestis õppustel olevad välismaalased. Haridus 1839. aastal loodi Ambla kihelkonda Tapa külla vallakoolimaja, mis oli algselt ilma korstnata rehetare, mis oli rohkem nagu koht, kus mõne kirjaoskaja poolt õpetati lapsi lugema. Sellist koolisüsteemi kasutati Tapal veel järgmised 29 aastat. 1868. aastal ehitati vana koolimaja lähedusse uus kolmeklassiline koolimaja- maja oli õlgkatusega ning klassis olid olemas pikad pingid, tahvel, kantsel ja orel. Tapa asula esimeseks kooliks oli 1885. - 1911. aastani tegutsenud Katherine Masingu erakool. Kool oli üheklassiline III järgu elementaarkool, kuhu võisid minna nii poisid kui ka tüdrukud. Õppeaeg oli 2 aastat ning sinna võisid minna kõik kuni 12-aastased lapsed, kelle vanemad suutsid aastas 16 rubla õppemaksu maksta. Koolis õpetati katekismust, saksa keelt,
Negatiivsed nähtused: 1930. loomevabaduse piiramine, rahvusühtsuse propaganda, taanduti loomingust, protest diktatuuri vastu. Positiivne: kultuuri finantseerimine paranes. Hariduselu: Ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljasus, kooskõlastati kooliastmete programmid. 1934. a. haridusreform tekitas pahameelt, alghariduse tase langes, maksuline õppeaeg pikenes: neljaklassiline kohustuslik algkool, viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1937. a reform: tekkis kaks erinevat suunda: a) 4+5+3 haridustee b) 6+3+3 haridustee. Kõrgharidus: Tartu Ülikooli avamine 1.dets 1919: õppetöö eesti keeles, eestlastest üliõpilased, 8 teaduskonda, vastuvõtt keskhariduse baasil, hiljem eksamid. Teised ülikoolid: Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas, Riigi Kõrgem Muusikakool, Tartu Kõrgem Muusikakool, Tallinna Konservatoorium, Riiklik Lavakunstikool, Kõrgem Sõjakool.
Virve õppis lüpsmise ära, kui oli kuue aastane. Kui kõik tööd tehtud, siis oli aeg alles õppimiseks. Kirikus käidi ka. Kirik asus viie kilomeetri kaugusel Peetris. Kodu oli neil suur. Neil oli suur sisehoov, kus lapsed mängisid. Aias oli ligi sada õuna- ja ploomipuud. Palju kirsipuid. Marjapõõsad, mis olid marju täis. Sigala ja laut olid ehitatud täispuidust ja suurte akendega. Isa ja ema olid väga töökad. Kool asus kodunt neljasada meetrit eemal ning oli kolmeklassiline. Kooli läks ta kuue aastaselt. Peale kolmada klassi lõppu läks ta Paidesse. See asus nende kodunt kuusteist kilomeetrit eemal. Siis marssisid sisse venelased. Kõik ilus lõppes. Ta ei saanud edasi õppida Paide koolis vaid asus õppima Öötla kuueklassilises koolis. Algas sõda ja küüditamine. Isa käskis neil kodunt lahkuda, sest Tapal oli rong kuhu küüditati peresid. Neil olid seljakotid seljas ja nad jooksid metsa. Siis tulid sakslased ja nad said koju tagasi minna
keskkooli. 1934. aastal viidi keskkoolides sisse ülemikueksamite uus kord: 2. kl. õpilased sooritasid eksami ühes, 3. ja 4. kl. õpilased kahes ja 5. kl. õpilased neljas aines. Hakati korraldama ka vastuvõtueksameid. 1936. aastal muudeti keskkooliseadust ja saksa keele asemel hakati esimese võõrkeelena õpetama inglise keelt. 1937. aastal täiendati keskkooliseadust ja legaliseeriti väljakujunenud uus süsteem-viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Küpsustunnistuse saamiseks kulus 12 aastat. 9 5 KUTSEHARIDUS Vabariigi algaastail puudus kindel kutsehariduse süsteem. Vana hariduskorraldus ei andnud selles valdkonnas eeskujusid, kõik tuli otsast alata. Arvestati majanduslikke ülesandeid ja võimalusi, aga ka välismaa vastavaid kogemusi. Kutsekoolide võrgu väljaarendamine hoogustus 1924. Aastast alates, kümme aastat hiljem oli Eestis juba 50 kutsekooli
Keskharidus algas nüüd peale 4. klassi lõpetamist. Keskkoolid jagunesid humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharu keskkoolideks. Kuni 1934.aastani puudusid keskkoolis eksamid. Gümnaasiumi lõpus kaks kirjatööd. 1929.a. täpsustati, et keskkooli võib lõpetada ka ühe puudulikuga (v.a. emakeel, matemaatika ja esimene võõrkeel). 1934.a koolireformiga kehtestati kahe tüübiline keskharidus: kolmeklassiline reaalkool pidi andma ettevalmistuse tegelikuks eluks ja kuueklassiline gümnaasium edasiõppimiseks ülikoolis. Kujunes kolmeastmeline koolisüsteem: algkool, keskkool ja gümnaasium. Küpsustunnistuse saamiseks kulus 12 aastat (4+5+3 või 6+3+3 ehk üldharidus). 1934. lisandus gümnaasiumile üks klass, juurde tuli veel üks koolitüüp, viieklassiline progümnaasium, mis tugines algkooli 4. klassile. Keskhariduse teise astme moodustas kolmeaastane gümnaasium
kultuurielu, ja mitte riigipoolse ükskõiksusega või vastuseisu tingimustes, vaid riigi kaasabil. Majandusraskuste, eeskätt koolimajade puuduse tõttu piirdus koolikohustus 1920. aastail siiski vaid neljaklassilise algkooliga, ning üleminek kuueklassilisele algharidusele teostus alles 1931. aastal. 1934. aastal alustati koolireformi, mille kohaselt sai haridustee esimeseks astmeks kohustuslik ja tasuta neljaklassiline algkool, millele soovi korral järgnes viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1919. aasta 1. detsembril avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Õppejõududeks olid Soome ja Rootsi teadlased, 1932. aastaks, kooli 300. juubeliks, olid õppejõududeks juba valdavalt noored eesti teadlased. Iseseisvusaja jooksul lisandusid senistele teaduskondadele (usu-, arsti-, õiguse-, filosoofia- ja matemaatika-loodusteaduskond) veel põllumajandus- ja loomaarstiteadus- kond. Eraldusid veel kehakasvatuse instituut ja majandusteaduskond. Õppejõudude ja üliõpilaste
(PISA test murendas uhkust Taani kooli üle, 2015) Näiteks OECD aruanne PISA 2009 tulemustest on välja toonud Eesti teiste parimate haridussüsteemide seas koos riikidega nagu Kanada, Island, Holland, Hongkong jt. Näiteks 2012 aasta PISA uuringu kokkuvõttest võib leida, et matemaatika valdkonnas olid Eesti õpilased 4.ndal kohal, taanlased see-eest aga 12.ndal. (PISA 2012 uuringu tulemuste kokkuvõte, 2015) Sarnaselt Eestile, järgneb ka Taanis peale põhikooli kolmeklassiline gümnaasiumiosa ning peale seda suundutakse omandama kõrgharidust. Taanis tegutseb kaheksa ülikooli (Kopenhaageni Ülikool, Aarhusi Ülikool, Ålborgi Ülikool, Kopenhaageni Majandusülikool, Lõuna-Taani Ülikool (tuntud ka Odense ülikoolina), Roskilde Ülikool, Taani Tehnikaülikool ja Kopenhaageni IT Ülikool. Eestis on võimalus valida 2013/2014 õppeaasta seisuga 25 kõrgharidust pakkuva asutuse vahel (kuus avalik-õiguslikku ülikooli,üks eraülikool, kaheksa
Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ning sotsiaalharusse. Haritlaste üleproduktsioon tõstis 1933.a. päevakorda Eesti koolisüsteemi reformimise vajaduse. Tartu Ülikooli kirjas haridusministeeriumile soovitati katsete sisseviimist üleminekul algkoolist keskkooli, eksameid keskkooliklasside lõpetamisel ja ülikooli sisseastumisel. Vajalikuks peeti kahetüübilise keskhariduse kehtestamist, kolmeklassiline reaalkool pidi andma ettevalmistuse tegelikuks eluks ja kuueklassiline gümnaasium ülikoolis edasiõppimiseks. 1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite kord. Hakati korraldama ka vastuvõtueksameid. Haridusministeeriumi korraldus määras kindlaks ka õpilaste vanuse: ülemiseks vanusepiiriks 1.kl. astujatele progümnaasiumis 14 aastat, reaalkoolis 16 ja gümnaasiumis 19 aastat. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi loaga. Valitsuse otsusega kehtestati 1934.a
lõputunnistuse ka neile, kele teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines( v.a. emakeel, matemaatika, ja I võõrkeel). Keskoolist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse.1934. aastal kehtestati keskkoolidele ja gümnaasiumile piirmäärad. 1936.a. muudeti keskkooliseadust ja saksa keele asemel hakati esimese võõrkeelena õpetama inglise keelt. 1937.a. täiendati keskkooliseadust ja legaliseeriti väljakujunenud süsteem- viieklassiline keskkool sai progümnaasiumi ning kolmeklassiline keskkool reaalkooli nimetuse. Kutseharidus: 1937.aasatal kehtestati kutsehariduslike õppeasutuste seadus, mis viis needkikoolid ühtluskooli süsteemi. Selle järgi jagunesid koolid nelja kategooriasse: põllumajanduslikud, majanduslikud, kodumajanduslikud ja tehnilised. Esimesed olid rajatud algkooli 4., teised algkooli 6.klassile, kolmandad reaalkoolile. Õppetöö kestis ühest kuni nelja aastani. Esimene kõige suurem rahvaülikool loodi Tallinnas 1917 a. sügisel
Gümnaasiumid jagunesid eriharudesse. Sai minna ka kutse- või täienduskooli. Kooliharidus oli emakeelne, st iga laps sai oma keeles õppida. 1920 aastail oli kohstuslik vaid 4 klassi kuna olid majandusraskused. Paljud ei jätkanud pärast gümnaasiumi ülikoolis, seega oli palju poolharitlasti, kes ei saanud oma haridusele vastavat tööd. Gümnaasiumi pikendati ja viidi sisse üleminekueksamid. 1934 aastast oli kohustuslik 4klassiline algkool, soovi korral 5klassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. Ja asi läks muide veelgi keerulisemaks, kuid lõpuks tihenes sõel, mis selekteeris ülikooliastuaid piisavalt. Kutsehariduse tase ja nõudlus aga aina tõusis. 1. detsembes 1919avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Puudu oli esialgu nii eestikeelsest õppekirjandusest kui ka õppejõududest. Tavateaduskondadele lisandusid veel põllumajandus ja loomaarstiteaduskond, hargnesid kehakasvatuse instituut, majandusteaduskond, erinevad rahvusteadused
annaabi.ee 
