Kontrolltöö. 10. Klass. Hiina Nimi............ 1.Täida lüngad. 17,5p Hiina kultuuri hälliks peetakse 1)................jõe alamjooksu orgu ja 2) ................. poolsaart. 3)...........sajand eKr. pärinevad sealt leitud kirjamärgid. Need graveeritud4)............kirjamärki, panid aluse hiina 5)........................ . Hiina kultuurile avaldas suurt mõju 6) ...................... õpetus.7) ........ riigi perioodil 8).........eKr - .......pKr tegutsesid pealinnas riigikoolid. Hiinas oli 9)........... ja 10)........... astme koole. Riigikoolide süsteemi rajati alles 11) ..... sajandil. Kooli mindi 7-8 aastaselt ja 12)....... õppeaasta ning õpiti koidukust, kuni 13)......... . Puhkepäevi ei peetud ning koolivaheaegu oli 14).... . Koolis oli range distsipliin. Alguses õpiti pähe lihtsamaid lauseid, hiljem kee...
Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid. Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast. Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu. Tähtis ilu ja harmoonia. Arhitektuur Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik. Ümber kogu hoone kulges ühe- või kaherealine sammastik. Arhitektuur Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Sammastele toetuva talastiku ülemine osa on friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Valgus pääses templisse ainult uksest. Arhitektuuri stiilid Eristatakse sammaste järgi: Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi, puudus baas.
-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu Tähtis ilu ja harmoonia Hoone allus kindlale reeglistikule Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik (eeskujuks Mükeene losside peasaal megaron) Ümber kogu hoone kulges ühe-või kaherealine sammastik (Reegli järgi oli pikemal küljel sambaid kaks korda rohkem, kui otsaseinas ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17) Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel
korda nii kõrged kui Parthenoni sambad. Sealjuures segasid baasid, mis olid kaunistatud peaaegu inimsuuruste figuuridegga kõrgreljeefis, tunduvalt sammaste stabiilsuse mõjulepääsemist. IV sajandist e.m.a. pärinevat Didymaioni dipteeri Mileetoses, mis oli kaks korda nii suur kui Parthenon, iseloomustasid eriti komplitseeritud kompositsioon ning vormide mitmekesisus ja toredus. Selles templis oli kõik liialdatud, ülekuhjatud ja jämedakoeline. Tempel ei olnud püstitatud kolmeastmelisele, vaid seitsmeastmelisele alusehitisele ning seda ümbritsesid kuuskümmend kuus sammast. Sissekäigu ees asetses ruudukujuline ruum, mis oli nagu pärsia sammassaal (apadana) täidetud kaheteistkümne sambaga. Tagumisest seinast viis trepp üles kõigist külgedest suletud templi eeskotta, teine trepp läks eeskojast järsult alla omalaadilisse avatud õue. Templil puudus katus. Keskel kõrgus vahesein, mille taga paiknesid pühad ruumid ja pühad allikad
müsteeriumiks. Kreeka panteon (jumalate süsteem) sulandus idamaade usundiga. §21 Kunst Arhitektuur Kreeka templeid hakati rajama 1.at eKr. Need ehitati kivist, enemasti marmorist ja sidumiseks ei kasutatud mitte mörti vaid metallist klambreid. Hoone pöhiplaan on piklik, on kahe sambaga eeskoda (portikus). Kaugvaates möjub tempel monumentaalselt, lähivaates aga völub oma skulptuuride ja muude detailide kaunidusega. Tempel ehitati körgemale kohale ja enamasti kolmeastmelisele alusele (Mesopotaamia). Tavaliselt olid sammaste arvud tempils 13+6 ja 17+8. (6*2+1) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Vertikaalsed sambasüvendid on kannelüürid ja sammastele toetuva talastiku ülemise osa kaunistus on friis. Templil on viilkatus. Kolmnurkne ala katuseviilide vahel, mis kaunistati ferjeefide vöi skulptuuridega, on frontoon. Siseruum naos jaotati sammaste abil enamasti komeks osaks. Puidust laes olid nelinurksed süvendid kassetid
ka paljudele ida jumalatele. Hakati samastama erinevaid jumalaid. Populaarseim jumal oli Isis. KREEKA KUNST 1) arhailine ehk varane ajajärk (600a 5.saj keskpaik eKr) 2) klassikaline ehk kõrgaeg (5. sajandi keskpaik 323 eKr) 3) hellenistlik ehk hiline ajajärk (323-30 eKr) Arhitektuur Templid ehitati marmorist; sidumiseks kasutati metallist klambreid; sisse pääsesid vaid preestrid ja seega pandi erilist rõhku templite välisilmele. Templid ehitati kõrgele kohale ja kolmeastmelisele alusele. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Stiilid jagunevad kolmeks: vanim on raskepärane ja lihtne dooria stiil; järgmine on joonia ning hellenimiajal levis korintose stiil. Ülekaalus olid ilmalikud hooned nagu raamatukogud, teatrid, koolid, lossid jne. Arhitektuur muutus mitmekesisemaks, lisandusid idamaised kujud ning hooned muutsud toretsevaks ja dekooriga ülekuhjatuks Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära oli vabaplastika. Hakati kasutama ohtralt marmorit
Maalikunstis tekkis zanri- ehk olustikumaal. Suure meisterlikkuse saavutasid maastikumaalijad. Arhitektuuri koha pealt olid linnad ning elamud enamasti planeeritud suunaga põhjast lõunasse, nelinurksetena. Linna piiras kividega voodertatud muldvall, väravate juures olid lasketornid. Valitseja loss asus linna keskel või põhjaosas. Ehitised koosnesid enamasti mitmest hoonest, mida ühendasid sammastikud ja galeriid. Tähtsamad ehitised olid püstitatud kolmeastmelisele terrassile. Hoonete iseloomulik element oli mitmeastmeline karniis (karniisiks nim. seina ülaosast eenduvat rõhtsat ehk horisontaalset liistu, millel on ehituskunstiline ja ka vett seinale mittelaskev otstarve), mida aga lihtinimeste majadel olla ei võinud. Teine element oli painutatud servadega katus, mis juhtis vihmavee seintest kaugemale. Puitosade ja katuse värv oli rangelt ette kirjutatud. Keisri lossidel ning tema erilise
Templid ehitati kivist, enamasti marmorist ja sidumiseks kasutati mördi asemel metallklambreid. Kahe sambaga eeskoda portikus. Et sisse pääsesid ainult preestrid, pandi suurt rõhku välise fassaadi dekoreerimisele. Seejuures oli kreeklastel hästi arenenud mõõdutunne skulptuure ei kuhjatud üle ega varjatud nendega templi loogilist konstruktsiooni. Tempel ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Iseloomulik tunnus oli ümber hoone kulgev sammastik. Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves ja kapiteel. Vertikaalsed süvendid samba pinnal nim kannelüürideks ja saamastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks. Templi madalale viilkatusele oli paigutatud skulptuurid. Kõik oli värvitud. Siseruum, naos, jaotati sammaste abil mitmeks osaks. Puidust laes olid nelinurksed süvendid, kassetid. Valgus pääses templisse ainult uksest.
Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk.Kreeka kunst 1.Missugustest osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad? Kreeka tempel ja selle sambad koosnevad osadest: tempel ehitati kolmeastmelisele alusele ning selle kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu ehitise kulgev ühe või kaherealine sammastik, templi põhiplaan on piklik, ühtlasi on piklik ka kahe sambaga eeskoda ehk portikus, siseruum ehk naos jagunes mitmeks osaks. lagi oli puidust. friis on sammastele toetuva ülemise osa kaunistus. sammas koosneb kolmest osast baas(puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. vertikaalsed süvendid samba pinnal on kannelüürija muidugi väga oskuslikult viilkatustele paigutatud
Kr. mitmeid reforme. Jaotas kodanikud aastasissetuleku põhjal 4 varanduslikku klassi ning määras selle järgi igaühe Õigused ja kohustused . Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk.Kreeka kunst 1.Missugustest osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad? Kreeka tempel ja selle sambad koosnevad osadest: tempel ehitati kolmeastmelisele alusele ning selle kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu ehitise kulgev ühe või kaherealine sammastik, templi põhiplaan on piklik, ühtlasi on piklik ka kahe sambaga eeskoda ehk portikus, siseruum ehk naos jagunes mitmeks osaks. lagi oli puidust. friis on sammastele toetuva ülemise osa kaunistus. sammas koosneb kolmest osast baas(puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. vertikaalsed süvendid samba pinnal on kannelüürija muidugi väga oskuslikult viilkatustele paigutatud
seadusvastane. Süüteoks ei saa tunnistada tegu analoogia alusel. Karistatav tegu võibolla mitte ainult tegevus, vaid ka teatud juhul ka tegevusetus. Mõnel juhul võivad materiaalsed tunnused kanduda üle formaalsesse määratlusse, võibki öelda et näiteks Poolas räägitakse ühiskonnaohtlikuses kui süüteo mõiste tunnusest. Delikti põhiliigid ja struktuurid Eesti Karõiguses on pärast selle reformi valdavaks saanud süüteo nn finalistlik käsitlus. See on taandatav kolmeastmelisele delikti stuktuurile. I koosseisupärasus II õigusvastasus III süü See struktuur tähendab seda, et vaid siis kui kõigil kolmel astmel hinnates õigusvastust ja süüd, on vastus positiivne - jaatav, ainult sellisel juhul saab olla tegu karistava teoga, kas kuriteo või väärteoga. Ehk teisisõnu, kui ühel astmel on vastus eitav, siis järgmisele astmele ta enam liikuda ei saa. Millal on tegu koosseisupärasusega? Nimelt on koosseisupärane süütegu sellisel juhul kui
keemilised elemendid. Taimede kasvuks sobiva kasvupinnase tahked osakesed võtavad enda alla umbes poole kasvupinnase mahust, ülejäänud osa moodustavad vee ja õhuga täidetud poorid. Tahkete osakeste vaheliste tühimike üldist mahtu, väljendatuna protsentides kasvupinnase üldisest mahust, nimetatakse üldpoorsuseks. Poorsuse iseloom oleneb peamiselt sellest, kui tihedalt asetsevad tahked osakesed üksteise suhtes mullas. Poore võib nende suuruse ja paiknemise järgi paigutada kolmeastmelisele skaalale: 1) Mittekapillaarsed poorid on oma läbimõõdult suurimad (üle 10 µm) ning vee liikumist neis reguleerib Maa külgetõmbejõud. Ajal, mil kasvupinnas on veest küllastumata, täidab neid poore õhk, mistõttu neid nimetatakse ka õhupoorideks. Sellised poorid paiknevad mullasõmerate vahel. Et nad on väga suured, nimetatakse neid ka makropoorideks.
annaabi.ee 
