ning pluuside kaelused ei tohtinud olla liiga sügavad. Ta ise oli eeskujulik pereema, kellel oli 16 last. Hariduse edendamiseks laiendas Maria Theresi rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. PeeterI(1682-1725) PeeterI muutis riigiasutuste süsteemi tegusemaks. Juba 17.saj lõpul kaotas Bojaaride Duuma oma tähtsuse. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat. 1715 alustati kolleegiumide loomist(sellest arenes kolleegiumite süsteem).1722 kehtestati teenistusastmete tabel, mille kohaselt sõjaväelased ja riigiametnikud jagunesid 14 teenistusastmesse. Kohalikus halduses kehtestas PeeterI kubermangude süsteemi. Maa jaotati 10 kohturingkonnaks, kus oli oma õuekohus, millele omakorda allusid provintsi- ja linnakohtud. PeeterI ajal omandas absolutism väga eheda kuju. 1721 võttis PeeterI endale keisri tiitli. Venemaa oli aga siitpeale keisririik. PeeterI loodud absolutistlik valitsemisviis säilis ka ta järglaste
nooruk ülikoolilinna kus otsis kõigepealt üles teised oma kodulinnast või kodukohast pärinevad üliõpilased, et need aitaksid teda ülikooli astumisel ja siinse eluga kohanemisel. Nii tekkisid üliõpilaste ühendused, mida hakati nimetama natsioonideks. Ühes natsioonis võis olla õige erinevate maakohtade esindajaid. Küllaltki raske oli üliõpilasel sobiva peavarju leidmine, sest ülikoolilinna majaomanikud kasutasid olukorda ja tõstsid üüre.Väljapääs leiti ühiskorterite ehk kolleegiumite organiseerimises.Kolleegiumil oli oma majapidamine, mis aitas üle saada toidu-ja rahamuredest. 3 Taolistes ühiselamutes elasid üliõpilased koos nooremate õppejõududega, kes sageli ise jätkasid õpinguid mõnes kõrgemas teaduskonnas.Kõige paremateks peeti Inglise ülikoolide kolleegiume.Need eksisteerivad tänapäevani kolledzite nime all.Ühiselamutes püüti juurutada pooleldi kloosterlikke eluviise, kuid ilma suuremate tulemusteta
Tema uued õukonnakombed ja väljanägemine ei sobinud kuidagi õigeusklike tavadega. Näiteks tõi ta naised seltskonda, korradades segaseltskondlikke kokkusaamisi. Tema ettevõtmised pöörasid tihti komejandiks. Tema loodud trükikojad eelistasid vaimulike tekstide asemel trükkida hoopis palju ilmalikuma sisuga teoseid. See kõik aga ei sobinud õigeusklike tavadega. Peeter allutas kiriku ja vaimulikkonna sinode ehk vaimulike kolleegiumite rajamisega enda kontrolli alla. Ta sekkus kiriku asjadesse millal tahtis: otsustas, kellest saab piiskop, teostas järelvalvet vaimulike kohtute üle ja valitses kiriku maavaldusi. Ta vähendas kloostrites elavate munkade ja nunnde arvu, kes sinna nekruti- või makuskohustuste eest põgenesid ja asjatult riigikassat tühjendasid. Peeter küll jäi õigeusklikuks, kuid ta oli veendunud, et kirikupoliitikat tuleb ajada ja kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt
Jätkas esialgu isa poliitikat, ent algusest peale tabasid teda tõsised tagasilöögid: 1904-1905 sõjas saadi Jaapanilt lüüa, 1905 raputas Venemaad revolutsioon, ta ainus poeg põdes hemofiiliat. Lõpuks saadi lüüa ka I maailmasõjas. Venemaa valitsemine 1717-1917 Peeter I seadis 1717 sisse kolleegiumite süsteemi, need kolleegiumid kujutasid endast midagi meie ministeeriumite taolist, igaühel oma valdkond (välisasjad, armee, laevastik, kohtud, finantsjärelvalve, riigi sissetulekud, riigi kulud, kaubandus, käsitöö). Need asendasid vanu prikaase. Valitsuse juht oli tsaar (keiser) ja valitsus resideerus pealinnas Sankt-Peterburgis. Bojaaride Duuma asemele asutas Peeter I Senati, mis 19. sajandil kujunes kõrgeimaks kohtuinstantsiks
Kohut saab pidada 09.00-18.00. Võib ka hiljem pidada, kui näha, e venib pikemaks. 3 astmeline kohtusüsteem. Alustada tuleb kõige madalamast. 16 1. astme kohus a. maakohus b. halduskohus 2. astme kohus a. ringkonnakohus - 2 3. astme kohus a. riigikohus- 19 riigikohtunikku. Mõistab õigust kolleegiumite kaupa.. kuriteod ja väärteod, halduskolleegium, tsiviilkolleegium, põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Appelleerimine ning kassatsioon kaebuse esitamine. Kaebuse esitaja on kassaator, ainult läbi advokaadi. Teistmismenetlus jõustunud kohtu otsuste uuesti läbivaatamine. Tunnistaja on andnud menetlemise käigus vale ütlusi või
Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. 42. III astme kohus on riigikohus asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve moodustatud eraldi
Need on: 1)enne tähtaegselt vanglast vabanenud inimesed 2)kellele on määratud karistus tingimisi 3)inimesed, kellele on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 41. II astme kohtud on ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Ringkonnakohtus arutatakse su kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. 42. III astme kohus on riigikohus asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni menetlus madalama astme kohtu lahendite uuesti läbivaatamine, kaebuse esitaja on kassaator 2)teistmis-menetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbi vaatamine mingite uute asjaolude ilmnemisel 3)kohtu vigade parandamine kui on ebaõigesti kohaldatud mingit seadust 4)põhiseaduslikkuse järelevalve moodustatud eraldi
Mitte priviligeeritud seisustele määratud ordenite teenetemärgid: Anna ordeni medal. Sõjaordeni Teenetemärk ("soldati Georgi"). Medalid kui aumärgid: · üldiste teenete eest · mingist sündmusest osavõtu eest (konkreetse sõja/lahingu medal, mälestusmedal) · mingite muude väiksemate teenete eest Regulaararmee tekkimisega kaasneb laialdane mundrikasutus. Mundrikasutus laieneb ka tsiviilametnikele Katariina II ajal, kui määrati kubermanguametnike mundrid. Kolleegiumite asendamisel ministeeriumitega kaasneb ka ministeeriumi ametnike munderdamise. Mundris sisalduv informatsioon: · millises riigieenistuses mundrikandja on, kas tsiviil, sõjaväe või õukonnateenistuses. · millises ametkonnas teenitakse. · milline on mundrikandja koht sotsiaalses hierarhias. · millisesse seisusesse mundrikandja kuulus. VI LOENG // 17.11.08
on määratud karistus teha ühiskondlikku kasulikku tööd 39.II astme kohtud. Ringkonna kohtud: 1)Tallinna rk 2)Tartu rk 3)Viru rk, asukohaga Jõhvis. Ringkonnakohtud vaatad asju läbi apellatsiooni korras. See, kes esitab kaebuse ringkonna kohtusse, teda nim apellant. Algul kaebus I astme kohtusse, siis saab edasi saata. Ringkonnakohtutes tulevad siis need kaebused läbivaatusele. Ringkonnakohtus arutatakse asju kolleegiumite kaupa: Tsiviil-, haldus- ja kriminaalkolleegium. Kollegiaalselt arutatakse asju. Kohut juhib esimess, 7 a ametis. 40.III astme kohus. Riigikohus – asub Tartus. Tegutseb 19 riigikohtunikku. Juhib esimees, võib olla ka jurist. Kassatsiooni korras vaadatakse läbi asju. Kassaator on see kes esitab kaebuse. 1/5 kaebustest jõuab ainult riigikohtusse, ülejäänute puhul jääb kehtima ringkonnakohtu otsus. Tegevus 4 alal: 1)kassatsiooni
kodus teatud kellaaegadel, peab käima neid kontrollimas; isik peab ise käima end registreerimas; ametnik peab nõustama, abistama. Halduskohtud Tartu ja Tallinna halduskohus. Lahendatakse haldusasju ehk üheks pooleks on riik. Vaidlustatakse haldusakte. 2. astme kohtud. Ringkonnakohtud Tartu ja Tallinna ringkonnakohtud. Vaadatakse asju läbi apellatsioonikorras- madalamate kohtute läbivaatamine, ainult neid, mis on edasi kaevatud. Lahendatakse asju kolleegiumite kaupa. Kolmeisikuline 15 tsiviil, kriminaal ja haldus kolleegiumi väärtegude alla kuuluvad need asjad. Ringkonnakohtunik on ametis 5 aastat. Igal kohtumajal oma juht. 3. astme Riigikohus asub Tartus Riigikohus: neid on 1, asub Tartus, 19 riigikohtunikku. Riigikohtu eesotsas on riigikohtu esimees: Märt Rask- saab olla ametis 9 aastat. Õiguse mõistmine riigikohtus- kõige valdavamalt kassatsioonimenetlus
Luperkused osalesid luperkaalidel seal nad olid riietatud sokunahka ja nad jooksid ümber Rooma linna Palatinuse künka. Veel olid Vesta neitsid, kelle kohustus oli säilitada neitsilikkust. Olulisim preestrite kolleegium Roomas oli Pontifexid sillaehitajad, nimetus tuli ühe teooria järgi ülekantud tähenduses (vaimne sild jumalate ja inimeste vahel), teise teooria järgi olid nad algselt seotud sildade kaitsevaimudega. Pontifexid kontrollisid teiste kolleegiumite tegevust, pontifekside eesotsas seisis Pontifex Maximus e suurim pontifeks, ta valiti ametisse terveks eluks ning oli Rooma riigi kõige kõrgem usuasju korraldav isik. Keisririigi ajajärgul võttis Pontifex Maximuse ameti ja tiitli üle keiser, see kestis kuni Constantinuseni. Kultus seisi loomade ja taimede ohverdamises ning palvetes. Enim ohverdati veretuid ohvreid talupojad nt põllu- ja aedvilja saagist mingi osa ning viljast valmistatud toitusid, samuti ohverdati mett, õli, veini jmt
annaabi.ee 
