uuenemine ja paljunemine. Pideva regeneratsiooni käigus tõusevad surnud naharakud naha pindmisele kihile, kus need kuivavad ja eemalduvad. Me vahetame nahka sagedamini kui maod ja see nahk mida me oma silmaga näeme on tegelikult surnud. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes ka retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele
säilitab ka oma esmase struktuuri. Organismides lagundatakse valgu molekulid aminohapeteks vastavate ensüümide toimel. Renaturatsioon – pöördprotsess. Valkude funktsioonid *Kõik biokeemilised reaktsioonid on juhitud valguliste ensüümide abil *Ensüümide toime on väga spetsiifiline – pea iga reaktsiooni jaoks on oma ensüüm Ehituslik funktsioon *Kõik raku membraansed struktuurid koosnevad lipiididest ja valkudest *Fibrillaarsed valgud on ka küüned, karvad, sidemed skeletis, kollageenikiud nahas jne. *Transportvalgud viivad aineid läbi rakumembraani Kaitsefunktsioon *Avaldub immuunsüsteemis, kus valgulised antikehad teevad kahjutuks võõrkehi (viirused, bakterid, võõrvalgud) *Ka antikehad on väga spetsiifilised – ainult kindla antigeeni (võõra) vastu Retseptorfunktsioon *Valgud rakkude membraanides nö tunnevad ära viirusi, hormoone jt ning vastavalt sellele rakk kas võtab neid vastu või mitte
Mille poolest on periost rikas? Selles on palju närve 33. Mis on osteoblastid? Luukudet tekitavad rakud 34. Kus asuvad osteoblastid? Luuümbrise sisemises kihis 35. Milleks on vaja luuümbrist? Aitab luul toituda, purunemisel taastuda. 36. Mille poolest on oluline punane luuüdi? Punases luuüdis tekib uut luukudet 37. Nimeta liigese erinevad osad! liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. 38. Mis kaitsevad liigest ülemäärase painduvuse eest? Kollageenikiud 39. Mis soodustab liigespindade omavahelist libisemist? Liigesevõie 40. Millisest kõhrest on moodustunud liigespinnad? Hüaliinkõhrest 41. Millised moodustised suurendavad liigese liikumisvõimalusi ja amortiseerivad põrutusi? Liigeseketad 42. Mis tüüpi on luudevahelised pidevühendused? fibroossed, kõhrelised ja luulised ühendused 43. Kus esinevad sideliidused? Luude vahel 44. Kus esinevad luudevahelised õmblused? Koljuluude vahel 45
hüdrolipiidkiht, naha humoraalne ja tsellulaarne immuunsüsteem) ning mikroorganismide antibakteriaalsed substantsid ja bakteriaalne interferents. Kõige tähtsamaks naha kaitsefaktoriks on intaktne sarvkiht. Intaktne sarvkiht pole siiski alati läbimatu. Oluline on ka sarvkihi kiire uuenemine. Mehhaaniline kaitse: Epidermise str. Corneum ja keratiin on vastutavad naha tugevuse eest. Dermises leiduvad elastiini ja kollageenikiud annavad nahale elastsuse ja võime venida. Hüpodermis kaitseb naha all asetsevaid kudesid löökide eest. Kaitse keemiliste ainete imendumise ja veekaotuse eest: Hüdrolipiidkht- moodustub keratiinist, rasu- ja higinäärmete eritusest, normaalsest mikrofloorast. Kaitseb väljast tulevate ainete eest. Füsioloogiline barjäär (asub epidermises) hoiab ära vee aurustumise väliskeskkonda ja säilitab nii epidermise alumistes kihtides rakkude jagunemiseks vajaliku niiske
Kujuneb välja nii geenide kui toitumise põhjal (eriti mõjutab asja see, mida sa lapsena, kuni 3. a saamiseni sõid). Kõhrkude: Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, aga luukoest elastsem, st liigesepindadel, lülivaheketastes, trahheas. Koosneb üksikutest kõhrerakkudest (kondrotsüüdid) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid, kollageen, elastiin). Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil. Veresooni ja närve seal seega pole. Kollageenikiud paiknevad võrgustikuna. Veri ja lümfoidkude Ainus vedelkude! Põhiosa on rakud ja plasma (ehk vedel rakuvaheaine). Rakud: erütrotsüüdid (hapniku transport), leukotsüüdid (immuunsuse tagamine) ja trombotsüüdid (e vereliistakud, mis tagavad hüübimise; neis on fibrinogeen). Siis on veel lümfotsüüdid, though seal on veel teisi rakke ka, kuni 20 eri tüüpi. Närvikude
puberteet ehk murdeiga(lapsest areneb suguküps täiskasvanu), generatiivne arengustaadium(sel ajal on organismid sigimisvõimelised) algab murdeeaga ehk suguküpsuse saavutamisega. Vananemine Vananedes hormoonide eritus väheneb, suureneb rasvkoe hulk ja väheneb lihasmass, tugikude kaotab elastsuse, sest selle vaheaineks olevad kollageenikiud paksenevad ja jäigastuvad. See ilmneb nahakortsude suurenemise ja liigeste liikuvuse vähenemisena. Meeled nõrgenevad, maksa ja neerude talitluste aeglustumine. Vältida: kõrget vererõhku (kuidas seda välditakse?), sugulistel teel levivaid haiguseid, ühekülgset toitu, Suitsetamist, kõrget kolesterooli, nälga, ülekaalulisust ja rasvumist
vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski
Spermitsiid- saadaval kreemi, küünla, vahu või tabletina, mis viiakse tuppe ettenähtud ajal enne seksuaalvahekorda. Ainult seda kasutades on vähe tõhus. Peab VÄGA täpselt jälgima kasutusjuhendit 29. Laps saavutab täiskasvanu aju mõõtmed 10-aastaselt. 30. Kasvuhormooni nagu ka kõigi teiste hormoonide eritus väheneb vanuse kasvades. Kasvuhormooni hulga vähenemise tagajärjel väheneb lihasmass ja suureneb rasvukoe hulk. Tugikude kaotab elastsuse, sest selle vaheaineks olevad kollageenikiud paksenevad ja jäigastuvad. See ilmneb näiteks nahakortsude suurenemise ja liigeste liikuvuse vähenemisena. Teised vananemisega kaasnevad muutused on meelte nõrgenemine ning maksa ja neerude talitluste aeglustumine.
üksikuid rändrakke. -ECM on hüdrofiilne ja meenutab sültjat massi (nabaväädis) Täiskasvanud sidekude *Kohev sidekude – rakke on rohkem kui kollageenikiude(mukoosas ja submukoosas enamikes organites epiteeli all ja ümber vere-,lümfisoonte ja närvikiudude. *Tihe sidekude – kollageeni kiude on rohkem kui rakke. (kõõlused, ligamendid ja sarvkestas) -Regulaarne(vormunud,korraskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteeritud -Irregulaarne(vormumata,sassiskiuline) tihe sidekude -kollageenikiud on orienteerumata, nt.dermises. Irregulaarne tihe sidekudede Kiuline mass on ülekaalus.Jaguneb veel kollageenikiudude iseloomu järgi: - Retikulaarne sidekude – lähedane mesenhüümile - Elastne sidekude – venivust vajavad piirkonnad,veresoonte seinad kollasidemed jne Regulaarne tihe sidekudede Kollageensed kiud astuvad korrapäraselt. Esineb fastsiates e. Sidekirmetes,ligamentides e
2) tagavad püstiasendi; 3) toestavad keha; 4) kaitsevad siseelundeid; 1 5) punases luuüdis moodustuvad vererakud, eelkõige punalibled; 6) kaltsiumi ja fosfori depooks. Luude tüübid: 1) toruluud pikad luud, nt sääreluu; 2) lühiluud lühikesed, peened, nt randmeluud 3) lameluud madalad, lühikesed, nt põlvekeder Luude koostis: luurakud; rakuvaheaineks kollageenikiud, mille ümber on kaltsiumi ja fosforikristallid; närvid; veresooned; keskel punane luuüdi (vererakkude tootmine) või kollane luuüdi (rasva varu). Luud ümbritseb luuümbriskude, mille rakud on jagunemisvõimelised. Selle tulemusel kasvab katkine luu kokku ning toimub luude jämenemine. OSTEOPOROOS ehk luude hõrenemine. Vananedes muutub uude koostis. Orgaaniliste ainete (valgud) osakaal väheneb ning mineraalainete (kaltsium) osakaal suureneb. Samas toimub luumassi vähenemine. Luud
treening intensiivistavad kondrotsüütide ainevahetust, mille käigus suureneb kõhrkoes kollageeni ja proteoglükaanide sisaldus. Treeningu tagajärjel liigeskõhred tugevnevad ning nende vastupidavus mehhaanilisele koormusele paraneb. 41) Kõõluste ehitus ja ülesanded - Kõõlused vahendavad lihaste kokkutõmmet skeletile. Kõõlused koosnevad põhiliselt kollageenist (suures osas tüüp I) ja elastiinist. Puhkeolekus on kollageenikiud lainelised ja väljavenitusel muutuvad sirgeteks. Kõõluste kuivkaalust moodustab kollageen ligikaudu 65- 75% ja elastiin ligikaudu 2%. Kollageeni fibrillidest moodustuvad kollageeni kiud, mis ongi kõõluste põhiliseks struktuurüksuseks. 42) Treeningu mõju kõõlusele - Treeningu mõju kõõlustele on aeglane, kuna ainevahetus selles koes toimub suhteliselt aeglaselt. Treeninguga kõõluste verevarustus paraneb, kõõluste kaal (mass) suureneb, kõõlused muutuvad
Suure viskoossusega. Ehituatud monomeeridest. 29. Mis on isotroopsus, anisotroopsus? Isotroopia on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti teatud omaduste sõltumatus suunast. Anisotroopsus on ruumi, füüsikalise keha või mõne muu objekti omaduste sõltuvus suunast. 30. Milline aine on komposiitaine? Komposiitaine on bioloogiline aine, mis koosneb erinevatest komponentidest. 31.Millest sõltuvad luu, naha, veresoonte elastsus? Luule annavad elastsuse orgaanilised ühendid ja kollageenikiud 32 .Reoloogia mudelid. Viskoelastsus. Maxvelli ja Kevin-Voigti mudelid. Viskoelastsus on sellistel ainetel/materjalidel, kui neil on samaaegselt nii elastse tahke aine kui ka viskoosse vedeliku omadused. 33. Mis on reoloogia? Reoloogia ülesanded. Reoloogia on füüsika haru, mis tegeleb voolamisnähtuste uurimisega. Voolamine on tavaline vedelike puhul, kuid esineb plastsuse korral ka tahketes kehades. 34. Töö, võimsuse ja energia definitsioonid ja ühikud.
....piirkond ühest ranvier soonisest teiseni on üks lemmotsüüt. Müeliniseeritud närvikiududuses moodustauvad korrapärased fosfolpiidlamellid, tumedalt värvuvad peajooned, heledad vahejooned. Ainult Emis nhtav. Inkapsuleeritud närvilõpmed: kompimis ja lamellooskehakesd. Meissneri kehake: piklikovaalne, pikkus kuni 100 mikrom, meelerakud paiknevad kehakese teljega risti. Sisneb 1-5 närvikiudu, kiud hargnevad. Vater-pacini kehakesed. Koonseb lamellidest, mida moodstavad kollageenikiud ja neuroteelirakud. Väklis. Ja sisekolb. Reageeribad järskudele mehhaanilstele ärritustele. Erihistoloogia 11.loeng M. Aunapuu Organite mikroskoopiline anatoomia. Organ on iseloomikulu kuju, asendi ja talitlusega ehituslik üksuiss. Organite kogum on aparaat või süsteem (nt. seedeaparaat, närvisüsteem). Organute ehitusprintsiip: jagatakse kaht gruppi: kompaktsed organid(nt. lümfisõlm) ja torujad e. õõnesorganid (nt. veresooned) Kompaktsed organid
luuümbrise ehk periostiga. 5. Luude keemiline koostis ja füüsikalised omadused: Koosnevad anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Luu anorgaanilise aine peamiseks koostisosaks on kaltsiumfosfaat. Organismi kaltsiumivarud asuvad 97% luudes. Luid iseloomustab tugevus ja elastsus ehk vetruvus. Tugevuselt on luud võrdsed malmiga. Mineraalained annavad luudele survetugevuse, orgaanilised ained aga elastsuse. Tugevad ja samal ajal elastsed on kiudjast orgaanilisest ainest kollageenikiud, mis on läbi imbunud mineraalsooladest. 6. Luude seostumise vormid: Luudevahelised ühendused seovad luid skeletiks, võimaldavad luudevahelist liikumist ja amortiseerivad looma liikumisel tekkivaid tõukeid, venitusi ja põrutusi. Eristatakse kolme liiki luudevahelisis ühendusi: sidekoelisi, kõhrelisi ja sünoviaalseid ühendusi ehk liigeseid. Sidekoeliste ühenduste alaliikideks on sideliidused, õmblused ja tappühendid.
vastu üsna püsiv. Vee toimel pundub ta märgatavalt. Kogu naharingluse protsess võtab aega umbes 28 päeva. Naha kõige paksem ja tähtsam osa on pärisnahk ehk derma. Inimesel on see umbes 2 mm paksune. Pärisnahk koosneb võrdlemisi hõredatest kiuliste valkude kimpudest, mis on omavahel risti ja põiki läbipõimunud. Nendest valkudest on tähtsaim kollageen. Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski
kroompark tugev, jäik nahk süntaanpark Parkimise tulemusena tekkinud põikisidemete hulka iseloomustab naha liimistumistemperatuur. Liimistumistemperatuur näitab, kui tugev on park! Pargi tugevuse iseloomustamine: Pargitud nahk on mehaaniliselt vastupidav, säilitab kuivades oma struktuuri, mitte ei muutu sarvetaoliseks massiks. Samuti tõuseb tema vastupidavus erinevate välistingimuste suhtes. Töötlemata nahkades on kollageenikiud ümbritsetud rakuvaheainega. Märjana on vaheaine libe ja liikuv, tal on tugevad liimivad omadused, kuivades muutub aga sarvjaks, tugevaks ja jäigaks. Naha ja pärgamendi vananemise kiirust mõjutavad järgmised endogeensed tegurid: naha liik töötlemisprotsess, nahas leiduvad lisandained Parkimine tõstab naha mehaanilist vastupidavust, suureneb liimistumistemperatuur ja naha keemiline stabiilsus. Vananemisele vastupidavuse vähenemise järgi reastuvad erinevalt töödeldud
Parkimise tulemusena tekkinud põikisidemete hulka iseloomustab naha liimistumistemperatuur. Temperatuuri, mille juures põikisidemed hakkavad katkema nimetatakse naha liimistumistemperatuuriks. Liimistumistemperatuur näitab, kui tugev on park! Pargi tugevuse iseloomustamine Pargitud nahk on mehaaniliselt vastupidav, säilitab kuivades oma struktuuri, mitte ei muutu sarvetaoliseks massiks. Samuti tõuseb tema vastupidavus erinevate välistingimuste suhtes. Töötlemata nahkades on kollageenikiud ümbritsetud rakuvaheainega. Märjana on vaheaine libe ja liikuv, tal on tugevad liimivad omadused, kuivades muutub aga sarvjaks, tugevaks ja jäigaks. Igal loomaliigil on erineva paksuse ja pinnastruktuuriga nahk. Toornaha töötlemisel eraldatakse karvkate, marrasknahk ning nahaalune sidekude. Järelejääv osa derma, pärisnahk -, mida nimetatakse mälvaks, läheb parkimisele. Naha mehaanilist ning keemilist töötlemist nimetatakse parkimiseks.
annaabi.ee 
