Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk kolistab ämbriga, kukk teeb esimesi kiremisharjutusi ja kasetukk lõhnab nii meeliülendavalt... Ja selles sulnis rahus vaarub ringi end lahkeks joonud mõisaomanik Punttila ning kihlub järjest kõigi vastujuhtuvate naisukestega. See on aga alles algus, sest ühel hetkel saab ta kaineks ja hakkavad juhtuma hoopis teistmoodi asjad Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht http://en.wikipedia.org/wiki/Bertolt_Brecht www.google.ee
karustab kadaka käharaid, kolletanud põõsaid, kriimustab karjamaa konarlist, künkalist pinda, kitkub ja katkub veel viimaseid külmetanud lilli, hullab ja mõllab ja tantsib ja ulub kui hunt üle nurme. • Tõuseb kui salajast nuttu hiiest ja salust, kaevates kohavad kuused ja kased ja männid: võitluses tormiga langeb siin raksudes mõni. Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naerab õelalt ja kannuseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: rautsete kätega kuningas – sügisemaru. Friedebert Tuglas Loodusluule • 1905 novell ’’Hingemaa’’ • 1908 poeem ’’Meri’’ • Reaalsuse ja fantaasia põimumine • Korduvad värvid • Loodusdetailid ja esemed Villem Grünthal-Ridala Loodusluule • Pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned • Päeva-öö üleminekud • Saaremaastikud • Rannaloodus Grünthal-Ridala luulenäide
mõlemad poeedid kirja ilusaid luuleridu Maarjamaa loodusest. Kuigi mõlemad luuletajad kirjutasid kõikidest aastaaegadest, imponeeris neile väga sügis kõle, külm ja vihmane aastaaeg, mis jättis Marie Underile hinge ülimalt võimsad tunded: ,,Aga ta ratsutab uhkelt neist langenuist üle, naeratab õelalt ja kõlistab kannukseid ülbelt, kolistab kändusid mööda ja vilistab ladvus: raudsete kätega kuningas sügisemaru." Sama suursuguseks peab maailmaruumis sügist ka Talvik: ,,Tuul kõhe yle välja sinihalli jäämägedelt veab surmaõhku lõikavat." Siiski pole poeedi arvates sügises midagi ülemäära ilusat, mida väljendab tema sõnakasutus järgnevates värsiridades: ,,Tühjas pargis tummalt seisid puud. / Olid kõledad kui roiskund luud."
kontsentratsiooni tttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. ike mtoloogias Paljude rahvaste mtoloogias on ikese phjustajaks usutud jumalaid vi jumalusi. Vanakreeka mtoloogias on ikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis ike vi Pikker vi Pikne jne. Mt piksest ehk ikesest Vadjalaste uskumustes figureerib pikne kui taevase liolendi triist vi tema tegevuse ilming. On iseloomulik, et mristamise puhul on eldud ka, et jumal kolistab vi mristab vi et jumal, eriti aga Pha Eelja sidab hobusega vi vankriga mda kive. Jumaliku ilmutusena on mristamist peetud paha tagakihutamiseks. Sarnaselt vikerkaarele pole tohtinud ka pikset narrida. Pilvele srmega nitamine pidi kaasa tooma pikselgi. Seega mtestus pikne htlasi jumaliku vihana. Pikse puhul pidi lugema palveid, mida osati, tegema sees akendele noaga ristimrgid ning katma kinni kik likiv ja paluma, et jumal mristamise lpetaks
Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad. Kes peavad 1. eluaasta veetma palju aega haiglavoodis. 2. etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega
rüpes arenevad kõik psüühilised protsessid ja kujunevad eakohased oskused. Ühtki etappi vahele jätta ei saa, sest iga järgnev toetub eelmisele. 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme – lapse käed õpivad haarama. Kui laps on asja kätte saanud, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad, kes peavad 1. eluaastal veetma palju aega haiglavoodis. 2. etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad,
Hans enam ühte lauset, vaid loeb luuletusi jms. Ta läheb koju ja kuuleb isa käest, et tal on varsti Endliga pulmad. Vaidleb vastu, kuid ta isa ei tee nendest vastuväidetest väljagi. Liina vôtab kasuka ja läheb nôia juurde, kust tahab armurohtu saada, kuid nôid ei oska teda aidata. 21. november - Aida Oskar kuuleb ühel hommikul, et Sorgu Mai (vanatüdruk, kes ammu metsas kadunuks jäi ja nüüd kodukäija on) kolistab metsas rahaga ja ta otsustab seda otsima minna ning sammub järjest sügavamale metsa. Samal ajal räägib Hans oma lumememmega ja ütleb talle, et siin maal muutuvad kôik krattideks. Kui ôhtu kätte jôuab ja Oskar koju pole jôudnud, läheb ta naine teda otsima. Metsas näeb ta külmkinga (koeralihast tehtud kolli, kes sööb inimeseliha). See tahab tema sündimata last ära süüa ja lubab rääkida, kus Oskar on, kui naine annab talle selle, mida ta rinna all kannab. Naine nôustub, nad
enam ühte lauset, vaid loeb luuletusi jms. Ta läheb koju ja kuuleb isa käest, et tal on varsti Endliga pulmad. Vaidleb vastu, kuid ta isa ei tee nendest vastuväidetest väljagi. Liina vôtab kasuka ja läheb nôia juurde, kust tahab armurohtu saada, kuid nôid ei oska teda aidata. 21. november - Aida Oskar kuuleb ühel hommikul, et Sorgu Mai (vanatüdruk, kes ammu metsas kadunuks jäi ja nüüd kodukäija on) kolistab metsas rahaga ja ta otsustab seda otsima minna ning sammub järjest sügavamale metsa. Samal ajal räägib Hans oma lumememmega ja ütleb talle, et siin maal muutuvad kôik krattideks. Kui ôhtu kätte jôuab ja Oskar koju pole jôudnud, läheb ta naine teda otsima. Metsas näeb ta külmkinga (koeralihast tehtud kolli, kes sööb inimeseliha). See tahab tema sündimata last ära süüa ja lubab rääkida, kus Oskar on, kui naine annab talle selle, mida ta rinna all kannab
Lähevad gruppidesse, neid on kerge mõjutada. Liidriks ei saa. Puuduv enesemotivatsioon ja piisav läbirääkimispõhjus. On korrelatsioonis laste arvuga (mida suurem, seda rohkem esineb). 3) Lubav, ükskõikne Madalad ootused. Madal soojus. Madal kontroll. Ükskõikne avastamistegevus. Kõrge ärevuseg, kuna ei tea kunagi, mis juhtuda võib. Tal on vaja rutiini. Nt laps tuleb öösel purjus koju ja kolistab aga vanemad küsivad ainult, et mis sa kolistad, mitte, kus tuled vms 4) Lubav/hooliv käitumine Kõrge soojus. Madalad ootused. Madal kontroll. Avastamistegevuse suhtes lubavus, kuid ei lubata haiget teha. Laps saab peremeheks peres. Läbirääkimisoskused väikesed, läbirääkimisoskused väikesed, läbi jõu ja kontrollitunde liidrid (manipulatsioon). Agressiivsed (pole harjunud olukorraga, et nad ei saa, mida tahavad). Täiskasvanuiga
Madu liigub siira-viir, kusjuures saba teeb suuri kaari. Mao pea ülesandeks on saba kinni püüda. Püüdmisel poeb mao pea läbi ka teiste käte alt. Läbipugemise ajal tuleb pöörelda osavalt ja mitte kätest lahti lasta. On saba püütud, hakkab ta peaks ja mäng kordub. Isaisa nui (Koeru) Mängijad lähevad marjule, korvid käes. Nad satuvad saiast majakese juurde, kus elab nõiamoor, ja hakkavad maja sööma. Nõiamoor kuuleb kolitan ja lausub: ,,Lähen vaatan, kes kolistab!"Tahakkab majasööjaid isaisa nuiaga taga ajama. Tabatu (puudutatu) hakkab uueks nõiamooriks ja mäng kordub. Kukkuv kepp (Türi) Nummerdatud mängijad moodustavad ringi. Üks mängija seisab keskel ja hoiab keppi püsti. Hüüdes mingi numbri, laseb ta kepi käest lahti.Hüütud numbrit kandev mängija peab haarama kepi enne kukkumist. Ebaõnnestumise korral vahetab ta ringi keskel oleva mängijaga osad. Mängu korrates võib selle raskendamiseks ringi suurendada
Luther võtab kuradit palju tõsisemalt, kui seda tehti keskajal. ,,Lutheri kuradil, nagu võiksime ta kohta ütelda, on suurem põrgulik majesteetlikkus kui keskaegsel kuradil; ta on muutunud tõsisemaks, võimsamaks ja hirmsamaks." (ibid) Lutheri jaoks ei olnud kurat abstraktsioon, vaid juba lapsepõlvest omandatud mõtteviisi kohaselt paratamatu igapäevane seltsiline: ,,Ei ole see mingi erakordne ega ennekuulmata asi, et Kurat mööda maju kolistab ja kummitab. Meie kloostris Wittenbergis kuulsin ma teda selgesti. Sest kui ma alustasin loenguid Psalmide raamatust ja istusin reflektooriumis peale seda, kui me olime laulnud matiine, lugedes ning märkmeid kirjutades, tuli Kurat ja müdistas kolmel korral hoiukambris [piirkond ahju taga - A. L.] justkui raamatuköidet lohistades. Viimaks, kuna see lõppeda ei tahtnud, korjasin ma oma raamatud kokku ja läksin voodisse. Ma kahetsen tänase päevani, et ma ei jäänud sinna istuma,
kä surmahoobiks, aga selsamal silmapilgul tungis Gabrieli mõ ok ta kaelast läi ja sirutas ta surnult lume peale maha. «Jumalaga, Eestimaa Hannibal!» üises» Gabriel teda silmitsedes. «Kahju, et sel kangel ja kavalal mehel ausamat meelt ei olnud!» 419 15. PÜA NAISTERAHVAS. Selsamal ö ol koputati tugevasti Pirita kloostri väava pihta. Alles tüi aja päast, kui koputamist mitmeti oli korratud, pistis väavavaht pea kitsast aknaaugust väja ja küis pahaselt: «Kes seal kolistab?» «Käkjalg rü utel Mönikhuseni poolt,» vastas võ oras hä al õest. Väava taga seisis hobune saaniga ja pikk mehekuju --kõk kolm vaevalt nätavad, sest taevas oli uuesti pilve länud ja paksu lund sadama hakanud. «Rü utel Mönikhusen läitagu omad käkjalad päva ajal, süaö osi ei lasta siin kedagi sisse,» urises vaht pead tagasi tõmates. Ta tahtis akent kinni lü ua, aga õesseisja pistis piitsavarre akna vahele ja üles tungivalt: «Laske mind aega viitmata sisse! Ma pean
annaabi.ee 
