teineteisega seotud +3. Mis on taju eesmärk? Taju eesmärk on luua ümbritsevast maailmast terviklik pilt või mudel,et otsustada adekvaatselt esemete ka keskkonna omaduste üle. +4. Mida tähendab disparaatsus? Tähendab silmade erinevast ruumilisest asendist tulenevaid võrkkesta kujutiste väga väikesi erinevusi vasakus ja paremas silmas. +13. Iseloomusta spontaanseid tajuprotsesse. Kirjelda kokteilipeo fenomeni. Milles on raske kellegagi tõsist vestlust arendada ja keskenduda. +15. Too näide kohanemise ehk adaptatsiooni kohta.on inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga.kiiresti muutuvate valgustingimustega kohanemiseks muutub silmaava suurus. +17. Mis on liikumistaju aluseks? On sündmuste ajalise järgnevuse registeerimine. Peaaju .....Piklikaju.........
tervikud TAJU PROTSESS 1) sensoorse stiimuli vastuvõtt 2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest) 3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine) 4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist) 5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot)
juurdekasv, et seda märgataks. Adaptsioon (pos, neg, selekt): · Positiivne adaptsioon on tundlikkuse suurenemine, tavaliselt nõrga ärritaja toimel (nt pimedus,vaikus) · Negatiivne adaptsioon on aistingu täielik kadumine või nüristumine tugeval või kestval tunnetusel. (lõhnatundlikus) · Selektiivne adaptsioon on tundlikus ainult teatud ärritaja suhtes paljude hulgast nn kokteilipeo fenomen Sensibilitatsioon - Sensibilitatsioon on tundlikkuse kõrgendamine analüsaatorite vastastikuse mõju, harjutamise ja motivatsiooni tagajärjel Kontrastinähud: · Simultaankontrast tekib üheaegsel ärritajate mõjumisel · Suktsessiivkontrast tekib järjestikusel ärritajate mõjumisel · Järelkujund järejestikuste mõjutajate tõttu tekkiv visuaalne järelpilt · Aistingu latents on aistingu periood, mil aistingu eeldused on olemas kuid
või aastavahetust. Soolaleivapidu Uue korteri või maja valmimise, üürimise või ostmise puhul on paljudes maades kombeks kutsuda oma sõpru, tuttavaid ja kolleege kodusele koosviibimisele, mis on saanud nimetuse soolaleivapidu. Ka asukohamaale saabunud diplomaatidel on kombeks kutsuda oma kolleege uude residentsi, andes niimoodi kolleegidele teada oma täpse elukoha ning kasutades võimalust esimeste suhete loomiseks. Enamasti on tegemist kokteilipeo või buffet-tüüpi vastuvõtuga. Aiapidu (Barbecue) Tegemist on emotsionaalse ja meeldiva vastuvõtuga vabas õhus. Külalisi on sobiv kutsuda telefoni teel. Selline vastuvõtt võib olla nii kokteilipidu kui ka buffet-tüüpi koosviibimine. Aiapidu on oma suhteliselt vaba vormi tõttu suurepärane võimalus suhtlemiseks. Vastuvõtu vaba vorm lubab ka tavalisest vabamat, sageli isegi sportlikku riietust. Sellisele vastuvõtule kutsutakse tavaliselt
● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8-12ni ja langeb kella 12-15ni ja uuesti tõuseb kell 15-22ni. 19. Mis on ja miks tekib tahtmatu tähelepanu? 20. Visuaalse otsingu metoodika tähtsus tähelepanuprotsesside uurimisel. Paralleelne
*Praimingnn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism L_ _ L _ _ A _ *Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness) Kui tähelepanu on suunatud teatudobjektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. *Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest. *Dihhootilisekuulamise katse jääb meelde see, mis tuli paremasse kõrva kõrvaklappidest *Kokteilipeo fenomen keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure hulga "müra" seas Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist: virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12, langus on kl 12-15 ja uus tõus kl 15-22. Tähelepanu piirangute rakendus: Mustkunst!!! 25. Kuidas võiks õpetada ADHD'ga last? ADHD hüperaktiivsushäire tähelepanu puudulikkusega. *ADHD põhisümptomid:
● Tähelepanematusepimedus- kui tähelepanu on suunatud teatud objektile/tegevusele, siis võivad samas stseenis mõned objektid, mis ei ole seotud ülesandega, jääda teadvustamata. ● Muutusepimedus – katset korratakse seni kuni katseisik erinevused leiab nt kahel pildil. ● Dihhootilise kuulamise katse – kõrvaklapid asetatakse pähe, ning mõlemast klapist korratakse erinevaid sõnu. Sageli jäävad meelde ainult need, mida paremast kõrvast kuuldi. ● Kokteilipeo fenomen – keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure „müra“ sees. ● Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kella 8-12ni ja langeb kella 12-15ni ja uuesti tõuseb kell 15-22ni. 4. Kuidas võiks õpetada ADHD’ga last? ADHD – hüperaktiivsus tähelepanu puudusega. Peamised tunnused on hüperaktiivsus, tähelepanu puudumine ja impulsiivsus.
Praimingnn tähelepanu ülessoojendus-mehhanism L_ _ L _ _ A _ Tähelepanematusepimedus(inattentionalblindness) Kuitähelepanuonsuunatudteatudobjektile/tegevusele,siisvõivadsamasstseenismõnedobjektid,miseioleseotudülesandega,jäädateadvusta mata. Muutusepimedus - nt katse kaks väikese erinevusega pilti, vahetatakse neid, kuni inimene aru saab erinevusest. Dihhootilisekuulamise katse jääb meelde see, mis tuli paremasse kõrva kõrvaklappidest Kokteilipeo fenomen keskendumine ühele stiimulile (nt enda nimi) suure hulga "müra" seas Tähelepanu sõltub ka ööpäevarütmist: virgustase muutub päeva jooksul, põhjuseks peamiselt hormonaalsed kõikumised, nt kortisool. Tähelepanuvõime tõuseb kl 8-12, langus on kl 12-15 ja uus tõus kl 15-22. Tähelepanu piirangute rakendus: Mustkunst!!! 32. Kuidas on tähelepanu seotud töömäluga ja pikaajalise mäluga ning, mil moel on võimalik neid teadmisi kasutada
omadused (искожение реальности). Восприятие так же зависит от того, что мы воспринимали до или после: - heli kõrgus või valjuse hindamine - liikumise suuna - orentatsiooni või vormi tajumine - raskuse võrdlemine Kutsub kohanemine ehk adaptatsioon mingi omadusega esile mõningate järgmise tajukujundite teatud liiki monutuse. Kaks protsesse liiki: 1) iseeneslikud (spontaansed) - erinevus ümbritsevast taustast (kokteilipeo fenoment). 2) juhitud - erakordne tähtsus Taju valivus ja tähelepanu - suuname oma tahtliku tähelepanu kord ühele, kord teisele asjale. 19 Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on adekvaatne stimulatsioon hädavajalik. Samavõrd oluline on aktiivsus ümbritseva maailma tundmaõppimisel. - Taju õppimine - oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. —
kas oli kollane). Ilma eelosundajata 150ms. Mis on intermodaalne tähelepanu? Tähelepanu suunamine ühele modaalsusele korraga nt nägemine või kuulamine. Kuidas toimib kuulmistähelepanu? Millised on sarnasused ja erinevused nägemistähelepanust? Erinevused: kuulmisel jääb tähelepanuväline info protsessimata. Erinevad ajupiirkonnad. Kuuldud stiimulit saab umbes 2-3 minutit reprodutseerida Sarnasus: mõlemal cue töötab. Iseloomustab kokteilipeo efekti. (Mürases stiimulväljas (keskkonnas) toimub stiimulite valik peamiselt füüsikaliste joonte alusel ja ignoreeritud kanalite info ei ole kättesaadav (mälujälg puudus, füüsikalisi muutusi pigem märgati)) Kuidas jagada tähelepanu mitme ülesande vahel (multitasking)? Nõuab hulgaliselt ressursse, halvendab üldsooritust ja iga ülesande sooritust eraldi. Jagamine on efektiivsem kui ülesanded on minimaalselt segavad ehk erinevates modaalsustes. Mõjutab ka ülesande
- Kui stiimulit ei töödelda teadvustatult siis võib põhjustada selle nõrk signaal (alalävine töötlus) või puuduv tähelepanu (eelteadvuslik) Töötlus võib olla eelteadvuslik, alalävine või teadvustatud: - Globaalne silmatorkava või eesmärkidele vastava infomatsiooni kättesaadavus mida valitakse, võimendatakse ja levitatakse laialt - GNW hüpotees sisaldab 2 etappi: taju, tähelepanuline töötlus Fokusseeritud ja jagatud tp Kokteilipeo efekt - Mürases stiimulväljas (keskkonnas) toimub stiimulite valik peamiselt füüsikaliste joonte alusel ja ignoreeritud kanalite info ei ole kättesaadav (mälujälg puudus, füüsikalisi muutusi pigem märgati) Fokusseeritud TP - Enamus sisendit töödeldakse küllalt kaugele, et olle tähenduslik (sarnane visuaalsele objektiotsingule) Dihhootiline kuulamine Mudeldab reaalelulisi situatsioone mil vastuvõetavas sisendis tuleb keskenduda vaid ühele.
Tähelepanu on valiku protsess antud hetkel tajutavate stiimulite hulgast, mis võimaldab teadvustada ainult osa stiimulist. Tsentraalse mahu teooriad - Teatud tsentraalne piiratud maht (TP, pingutus). Sooritusvõime sõltub nõudmistest ja ressurssidest. Suunatud tähelepanu – tähelepanu juhtimine ühele stiimulile Varjutamine - Avastatakse mittejälgitava stiimuli füüsilisi omadusi (sugu, instrument), ei avastata emantilisi omadusi (võõrkeel, kordamist). olulisusest ja tuntusest Kokteilipeo fenomen (Cherry, 1953): tähelepanu suunamine stiimuli füüsiliste omaduste alusel (sugu, hääle intensiivsus, asukoht). Tajumise lõpp-produkt on tajukujund ehk mõtestatud arusaam vastuvõetud energiast. Tajul on nii absoluutsed kui ka suhtelised piirid. Absoluutsed piirid tähendavad stiimulite kõige suuremaid või väiksemaid tajutavaid väärtusi, suhtelised piirid aga stiimuli väärtuste minimaalsemaid muutusi, mida tajusüsteem on võimeline märkama