Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kokkuvõttev materjal ELO". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nergia, meeleelund, veri, nimene, elundid, ärritus, kõrv, gaas, õhuniiskus, relatiivne, anum, jäävus, kuulmis, maitsmis, retseptorid, hingamine, avast, meeleelundid, elunditega, maitsmise, rakud, küllastatud, kastepunkt, leiduva, üleslükkejõud, kuulmise, kompimise, närviimpulss, närviimpulsid, peaaju, kristallid, maitsmine, tajuminesuureneb õhku küllastava veeauru tihedus A ja rõhk E. 4. kuidas muutub auramine sõltuvalt veepinna kumerusest? Kumeralt veepinnalt (veepiisad) on auramine intensiivsem, nõgusalt veepinnalt (märjad poorid) aga nõrgem kui tasaselt veepinnalt. Pääsevad ju veemolekulid kumerast pindkilest hõlpsamini välja kui läbi sellise pindkile vette tagasi. Nõgusa pindkile korral on aga olukord vastupidine. 5. kuidas veeaur levib õhus? Veeauru sisaldus õhus ehk õhuniiskus võib olla erinevates kohtades ja erineval ajal vägagi erinev, sõltudes geograafilistest ning meteoroloogilistest tingimustest. Ainult teatud olukorras on õhk veeauruga küllastunud, üldiselt aga mitte. 6. mida iseloomustab õhus oleva veeauru õhk? Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilise segu kogurõhus. Seepärast võimegi veeauru sisaldust õhus hinnata veeauru rõhu kaudu. 7. mis on õhu absoluutne niiskus?
kiiruste ruudud, ja jagatakse saadud summa molekulide arvuga ning leitakse tulemusest ruutjuur. Kuigi ruutkeskmine kiirus erineb keskmisest kiirusest (on sellest ca 9% suurem), ei hakka me nende vahel vahet tegema. Mikroparameetreid on keeruline määrata, sellepärast kasutatakse nende leidmiseks seoseid mikro- ja makroparameetrite vahel. Vaatleme neid seoseid ideaalse gaasi näitel. 4.2.1. Seos makro- ja mikroparameetrite vahel ideaalses gaasis Ideaalne gaas on tegeliku (reaalse) gaasi mudel, kus: · molekule loetakse punktmassideks; · molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund; · molekulide vahelist vastastikmõju (tõmbumine või tõukumine) ei arvestata. Ideaalse gaasi mudelit võib kasutada sellepärast, et molekulide mõõtmed on väikesed võrreldes molekulidevaheliste kaugustega gaasis. Niisugustel tingimustel võib
Vedelik võtab alati anuma kuju, milles vedelik on. Vedelik on raskesti kokkusurutav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelikes esinevad ülekandenähtused. · osakesed paiknevad tihedalt ja korrapäratult · vastastikmõju osakeste vahel tugev · osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta Vedelike soojusliikumine seisnebki osakeste võnkumises ja korrapäratus liikumises ühest kohast teise. GAAS Gaas on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav. Gaas ei säilita kuju ega ruumala. · Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. Osakesed liiguvad korrapäratult. * IDEAALNE GAAS Ideaalse gaasi mudel sisaldab seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. · Molekulid on punktmassid (nende ruumala loetakse kaduvväikeseks)
Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad Esineb näiteks päikesel Molekulaarfüüsika eeldused: Kõik ained koosnevad molekulidest Molekulid on pidevas liikumises (soojusliikumine) Molekulide vahel on vastastikmõju Temperatuuri skaala: Celcius Tc = 5/9 (TF – 32F) Fahrenheit T = TC + 273 = K Rõhk: 1 atm = 101 300 Pa = 1013 hPa = 1.013 bar = 760 torr/mm Hg Ideaalne gaas vs reaalne gaas: Reaalse gaasi mudel, kus: o Molekulidel ei ole mõõtmeid (punktmassid) o Molekulide põrked anuma seinaga on absoluutselt elastsed – kiirus ei muutu, muutub suund o Molekulide vastastikmõju ei arvestata Reaalsed gaasid sarnanevad ideaalsele gaasile suurtel hõrendustel, kus molekulide mõõtmed on väikesed võrreldes nende vahelise kaugusega Ideaalse gaasi olekuvõrrand: PV/T = konstantne
muundab selle elektriliseks signaaliks, mida saab rakendada infotöötluseks või automaatseadme tööle rakendamiseks. 9. Kuidas määratakse betooni niiskust? -Kaltsiumkloriidi testiga. Tundlik meetod ümbritseva keskkonna õhuniiskuse suhtes ja mõõtmise ettevalmistamise tingimuste suhtes. Mõõdab kuni 20mm sügavuseni. -Betooni suhteline niiskus. Betooni sisse põranda 40% sügavuseni paigutatud pealt suletud tüübli sisemuses suhteline õhuniiskus. Mõõdetakse peale 72 tundi. 10. Mida uurib termogravimeetriline analüüs? -Muutused materjali füüsikalistes ja keemilistes omadustes registreeritakse temperatuuri tõstmise funktsioonina ja määratakse sealjuures tekkinud massikadu. 11. Mida mõõdab porosimeetria? -Analüütiline tehnika materjali poorsuse iseloomustamiseks. Pooride olemus, suurus, maht, arv, jaotus, eripind, tihedus. 12. Milliseid aineid saab uurida infrapunaspektromeetriga? -Vedelaid, tahkeid ning gaasilisi aineid
Pa ehk N / m2 kgf/cm2 mmHg Pa 1 10 -5 0,0075 kgf/cm2 10 (98067) 5 1 735,6 mmHg 133,3 1,36× 10 - 3 1 4. Ideaalse gaasi olekuvõrrandid Ideaalne gaas on kujutletav gaas, milles täielikult puudub molekulide vastastikune mõju. Tugevasti hõrendatud reaalsed gaasid (näiteks õhk nornaaltingimustel) on omadustelt lähedased ideaalsele gaasile. Olekuvõrrand annab seose gaaside rõhu, temperatuuri ja ruumala vahel Tihti vaadeldakse protsesse, mille puhul üks olekuparameeter jääb konstantseks (ei muutu). Rõhu jäävuse puhul nimetatakse protsessi isobaarseks. Temperatuuri jäävuse puhul nimetatakse protsessi isotermiliseks
gaasil erinev temperatuur. Edasikandunud soojushulga saab leida seosest Q= (T1- T2 / l )St (Q- soojushulk, t-aeg, S-pinna suurus, l-gaasikihi paksus, T1 ja T2 on temperatuurid gaaskihi erinevates osades, - soojusjuhtivustegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) ¤Sisehõõre seisneb molekulide impulsside ülekandumises, mille tulemusena aeglasemad gaasikihid pidurdavad kiiremate liikumist ja vastupidi. Sisehõõre esineb siis, kui gaas voolab kihiti ja nende liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. Sisehõõrdejõudu saab leida: FS= (v1- v2 / l) S (FS-jõud, l- kahe gaasikihi vaheline kaugus, S-gaasikihi suurus, v1 ja v2- kihtide liikumiskiirused, - sisehõõrdetegur, mille väärtus on erinevatel gaasidel erinev.) Vedelikud Pindpinevus on nähtus, kus vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda
Seega veeauru hulk atmosfääris kogu aeg muutub. Vesi võib olla atmosfääris kõigis kolmes oma faasis. Vee faasiüleminekute (varjatud) energiavahetus mängib suurt rolli Maa energiabilansis. Veeaur on kiirguslikult aktiivne komponent. Neelab ligikaudu 60% Maa pikalainelisest kiirgusest, sest neelab peaaegu täielikult pikemad lained kui 20µm. On kõige olulisem kasvuhoonegaas ja suleb veeringe. Süsihappegaas Süsihappegaasi hulk atmosfääris kõigeb 0,02%-0,04% piires. On värvitu gaas, õhus peaaegu 1,5korda raskem. CO2 hulk atmosfääris kasvab, tekib orgaaniliste ainete oksüdeerumisel, kütuste põlemisel, hingamisel jne. Teda tuleb veel maalõhedest ja vulkaanipurestel. Taimed tarvitavad teda fotosünteesil. Ookean neelab suure hulga CO 2. Süsihappegaasi jaotus ei ole ühtlane. CO2 hulk on viimase 600miljoni aasta jooksul kahanenud, on olnud aegu, kui teda oli sama palju kui praegu, aga on ka 15korda rohkem olnud. Süsihappegaas on kiirguslikult aktiivne
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti
S ruumalas oleva niiske õhu massisse. ( g/kg ) Kastepunkt on temperatuur, mille juures küllastatud veeauru rõhk on võrdne mõõdetud veeauru rõhuga. ( ºC ) M A A T E A D U S Suhteline õhuniiskus sõltub õhutemperatuurist, kuna sooja õhu veeauru mahutavus on suurem M A A T E A D U S Suhteline õhuniiskuse, temperatuuri ja kastepunkti vahelised seosed (maikuus parasvöötmes) M A A T E
surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse gaasi mudelis arvestatakse, et igal molekulil on mingi väike ruumala ja molekulid mõjutavad üksteist nõrkade tõmbe- ja tõukejõududega. Reaalseid gaase on võimalik madalal temperatuuril ja sobival rõhul muuta vedelikuks ehk veeldada. 3. Vedelikud
sisemusse. Selliseid mitselle nimetatakse monomeerseteks. Mittepolaarsetes lahustes moodustuvad pöördmitsellid. Sel juhul hüdrofoobsed "sabad" jäävad moodustumisel väljapoole ning hüdrofiilsed "sabad" sissepoole. Polümeersete mitsellide puhul koosneb nende ehitus plokk- või pook-kopolümeeridest.[8] 8!!!!!! 9!!!!!!!!!! 7) 1. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus [1] Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 2. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks. Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas
Üldse räägitakse termodünaamikas mitte gaasist endast, vaid selle olekust, mõeldes viimase all olekuparameetrite väärtuste komplekti. Olekuparameetrite muutumist nimetame termodünaamikas protsessiks; kui see on väljendatav tasakaaluolekute ajalise järgnevusena, on protsess tasakaaluline. Gaasi universaalkonstant- gaasi universaalkonstant R on töö, mida teeb 1 mool gaasi isobaarilisel paisumisel kui temperatuur tõuseb 1K võrra. Absoluutne ja relatiivne niiskus- Suhteline ehk relatiivne niiskus on õhus leiduva veeauru koguse ja selles õhuosas samadel füüsikalistel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe.Relatiivset niiskust võib defineerida ka kui füüsikalist suurust, mis näitab, millise osa moodustab absoluutne niiskus sellest niiskusest, mis antud temperatuuril küllastaks.Suhtelist niiskust väljendatakse protsentides. Mida soojem on õhk, seda enam saab ta sisaldada veeauru
62 400 km³ vett. 15% aurub mandreilt, sublimatsiooni teel – ladestuses on vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus Sademetemõõtjaid 85% ookeanidelt nähtavad kristallid ümbrusega Viies gaasi väiksemale rõhule, paisub gaas Absoluutne niiskus. Kondensatsioonituumakesed. ja teeb välise rõhu ületamiseks 8.Õhurõhk. Tuuled Absoluutne niiskus a – veeauru hulk Ka tavalisel päeval õhk sisaldab 1000 kuni paisumistööd. grammides 1 m³-s õhus 150 000 osakest See töö on toimunud gaasi siseenergia Õhurõhk.
Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks
P – õhurõhk, Pa. Konvektsioon sõltub: õhurõhkude erinevusest, materjali õhujuhtivusest, pragude olemasolust. 26.Veeauru difusioon, Fick-i seadus, materjali veeaurujuhtivus, difusioonivool läbi materjali ja läbi piirdetarindi, veeauru osarõhu jaotus piirdes Difusioon – füüsikaline nähtus, mille mõjul erinevad gaasid või gaasi erinevad kontsentratsioonid moodustavad homogeense gaasisegu. Difusiooni teel liigub gaas kõrgemast kontsentratsioonist madalamale – suurema osarõhu poolt madalama osarõhu suunas. Ficki seadus - seadus kirjeldab aine liikumist ning on rakendatav kirjeldadamaks veeauru liikumist materjali poorides. Gaasi difusioonivoog kehas on võrdeline gaasi kontsent- ratsioonide erinevusega kahel pool keha. g – veeauru difusioonivoog (difusioonitihedus), kg/(m2s) δv – materjali veeaurujuhtivus veeauru sisalduse erinevuse järgi, m2/s Δv – õhu veeauru sisalduse tõus, kg/(m3m)
2) radiatsiooniline öökülm tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efetiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja maapinnalähedane õhukiht jahtub. Tekib vaiksel ja selgel ööl. Kestus võib ulatuda kuni 12h. 3) Segatüüpi öökülm tsükloni taganedes külma õhu sissevool, millele järgneb kiirguslik jahtumine. Prognoosimine õhutemp. langus võrreldes eelmise päevaga (näitaba külmema õhumassi saabumist); pilvitus ja õhuniiskus vähenevad, õhtud selgemad, sademeid ei esine; tuul pöördub põhja, õhtul tuul nõrgeneb või pole üldse; õhurõhk tõuseb; nähtavus hea, õhk kuiv ja selge; kollane koidu- ja ehavalgus; kõrged pilved liiguvad tuule suunast vasakule. Kahjustuste vältimine suitsukuhjad( suits vähendab maapinna ja taimede efektiivse soojuse kiirgamist, levitavad põledes soojust), udu tekitamine, õhu soojendamine;
Et saada maksimaalset võimaliku kasutegurit (et muuta saadav soojus täielikult tööks), peaks olema jahuti absoluutsel nulltemperatuuril (T 2= 0K), aga see on võimatu. KÜLMKAPI TÖÖ ALUSED 1.kahe erineva temperatuuriga keha korral temperatuurid ühtlustuvad; 2.kui vedelik aurustub neelab ta soojust (ujumisel veest välja tulles hakkab külm); 3.külmutusaine ringleb külmkapi torudes; 1) Kompressor surub külmutusgaasi kokku P ja T tõuseb 2) Kuum gaas külmiku taga olevatesse torudesse, satub kokku külmema õhuga, annab soojust ära kondenseerub (kondensaator) 3) Vedelik läbib ventiili rõhk langeb järsku, temperatuur langeb paisumise tulemusena 4) Külmutusaine liigub külmkappi, kust absorbeerib külmikus oleva soojuse ja jahutab sees olevat õhku (T ja P tõusevad) 5) Külmutusaine aurustub gaasiks ja liigub uuesti kompressorisse. TD 1. seadus Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia
advektsioonist (üks õhumass asendub teisega, õhumasside horisontaalne liikumine). Selle nähtuse tõttu vähendab maapinna jahtumist. Tiheda madala pilvisuse puhul öökülma pole. Kui juba ½ taevast on pilvedega kaetud siis on soojuskadu on temp muutus järsem, sest õhumasside omadusi kujundavad välja nende tekkimise kaldes, seega võib õhumassidega meile tulla troopilisi väiksem. 2)Õhuniiskus – suur õhuniiskus vähendab õhukülma ohtu. 3)Tuul – advektiivse öökülma puhul jahutab maapinda. Gradiatsioonilise või ka arktilist õhku. puhul kannab tuul asemele soojemat õhku. 4)Reljeef . Intensiivsuse järgi võib öökülmi jagada 3 liiki: 1)nõrgad – kui õhutemperatuur langeb kuni -1° C’ni, 2)keskmise tugevusega - -2° C kuni -3° C 3)tugevad – kui temperatuur langeb -4° C’ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse:
väärtus, millest alates muutub aurumise iseloom. Seda temperatuuri nim aine keemistemperatuuriks. Keemistemperatuur sõltub rõhust. Keemine tähendab intensiivset aurumise, kusjuures aurumine ei toimu ainult vedeliku pinnalt, vaid ka mullidena vedeliku seest. Vedeliku aurustumissoojust keemistemperatuuril nim keemissoojuseks. Õhuniiskus 1. Absoluutne niiskus a) tiheduse kaudu Valem: Q= m:V Def. absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mis mõõdetakse 1 m õhus sisalduva veeauru massiga grammides. b) rõhu kaudu ( 1 mm/Hg; 1Pa) Def: absoluutne õhuniiskus on füüsikaline suurus, mida mõõdetakse õhus sisalduva veeauru osarõhuga. 2. Seda väljendab relatiivne ehk suhteline niiskus. Valemid: roo jagatud roo indeksiga 0 korrutatud 100% Tihedus ja rõhk on absoluutsel niiskusel antud kas tiheduse või rõhu kaudu.p0 , roo 0 on küllastunud auru rõhk/tihedus teatud temperatuuril.
naiteks. Jaguneb : temperatuur(C) , õhurõhk (mbar) , veeauru osarõhk (mbar),suhteline
niiskus (%) , pilvisuse hulk ja tüüp ( 9/3 Ci , Ac , Cu) , päikeseketta seisund .
Ilmaprogrnoosimiseks ja analüüsimiseks on võimalikult palju elemente korraga vaja
teada.
Gaas
Gaasi kirjeldab kõige paremini rõhk ja temperatuur . Atmosfäär kooneb peamiselt vaid
gaasidest. Tihedus on ka tähtis (mille saab eelmise kahe kaudu).
Ideaalne gaas : molekulid eeldatakse olevat sedavord väikesed, et ei takista gaasi
lõputut kokkusurumist. Ideaalne gaas on lõpmatuseni kokkusurutav ega hakka
kondenseeruma, erinevalt molekulide mõõtmeid omavatest reaalsetest gaasidest. Ideaalse
gaasi eeldust kasutatakse kõikide atmosfääri gaaside jaoks va. Veeaur.
Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit.
1) Gaaside molekulaarkineelilise teooria põhivõrrand.
p= 1/3 m n
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab
tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. See tekib vaiksel ja selgel ööl. Kahe eelneva põhjuse koosmõju Öökülma tekkimine sõltub :1)pilvisus pilvede olemasolu vähendab maapinna jahtumist. Tiheda madala pilvisuse puhul öökülma pole. Kui juba ½ taevast on pilvedega kaetud siis on soojuskadu väiksem. 2)Õhuniiskus suur õhuniiskus vähendab õhukülma ohtu. 3)Tuul advektiivse öökülma puhul jahutab maapinda. Gradiatsioonilise puhul kannab tuul asemele soojemat õhku. 4)Reljeef Intensiivsuse järgi võib öökülmi jagada 3 liiki: 1)nõrgad kui õhutemperatuur langeb kuni -1° C'ni, 2)keskmise tugevusega - -2° C kuni -3° C 3)tugevad kui temperatuur langeb -4° C'ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega 4-10 tundi, 3)lühiajalised alla 4 tunni
moodustab sisekliima (indoor climate) [1, 2]. Samas mõistes kasutatakse veel termineid ruumikliima [3] või mikrokliima [4]. Mikrokliima on üldisem mõiste, seda kasutatakse välistingimuste ja ka muid nähtusi, näiteks kollektiivi psühholoogilist seisundit, paikkonna kliimaolusid jmt., iseloomustava terminina peale ruumikliima. Seetõttu viitab sisekliima küllalt üheselt ruumi keskkonnale. Sisekliima peamised tegurid on · õhutemperatuur, · õhuniiskus, · õhu koostis (gaasid, tolm, aurud), · piirete pinnatemperatuur, · õhu liikumiskiirus, · müra, elektromagnetväljad jmt. Sisekliima peamiseks kvaliteedinäitajaks on hubasus (comfort) (inimese hea enesetunne) [3]. Seda nimetatakse ka mugavustundeks [1, 5]. Hubasus on suhteline, mõned hubasuse mõjurid on küll mõõdetavad, nagu temperatuur, suhteline niiskus, gaasi koostis, müra valjus jt., kuid nende toime sõltub inimesest.
vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud: Fü = δgV 39.Sirgliikumise hetkkiirus ja –kiirendus Hetkkiiruseks nimetatakse keha kiirust teatud ajahetkel. V→= Δs/Δt Hetkkiirendus on selline kiirendus mis on kiiruse tuletis aja järgi ehk nihke teine tuletis aja järgi. Hetkkiirendus: a→ = 40.Ühtlaselt muutuva põõrlemise põõrdenurga ja lõppkiiruse valemid Põõrdenurk on „elastse joone” puutuja tõusunurk φ 41.Ideaalne gaas. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand (sisu) Ideaalne gaas on reaalse gaasi erijuht. Ideaalse gaasi puhul on pV = const st. rõhu ja ruumala korrutis on jääv. Ideaalse gaasi siseenergia sõltub ainult temperatuurist (Joule'i tingimus). Ideaalse gaasi molekulide mõõtmed on tühised võrreldes nende molekulide vahelise kaugusega. Molekulid ei interakteeru üksteisega (molekulide vastasmõju seisneb ainult nende omavahelistes elastsetes põrgetes).
kineetiline energia, et eemalduda üksteisest kaugusele, mis on iseloomulik gaasilisele olekule. 13. Millist gaasi nimetatakse küllastamata auruks? Kirjelda küllastamata auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedeliku kohal, kui aurustumine ületab kondensatsiooni või auru vedeliku puudumisel nimetatakse küllastamata auruks. Kui vedelik aurub avatud ruumi, siis aurustumine ületab kondensatsiooni ning vedelikukogus hakkab vähenema. Anuma kohal liikuv gaas (õhk) kannab auru vedeliku pinnalt ära ning selle tihedus vedeliku kohal ei saa muutuda suureks. 14. Millist gaasi nimetatakse küllastunud auruks? Kirjelda küllastunud auru aurumise-kondenseerumise intensiivsusest lähtuvalt V: Auru, mis on vedelikuga dünaamilises tasakaalus, nimetatakse küllastunud auruks. Küllastunud auru rõhk isotermilistes protsessides sõltub ainult gaasi temperatuurist ja ainest (sest aurumine ja
tööks Soojusmasin- perioodiliselt töötav masin , mis muudab siseenergia mehaaniliseks energiaks Soojusmasina kasutegur- soojusmasina poolt tehtud töö ja soojendilt võetud soojushulga suhet Termodünaamika teine printsiip- soojus ei saa iseenesest üle minna külmemalt kehalt kuumemale Entroopia- füüsikaline suurus, mida kasutatakse energia kvaliteedi kirjeldamiseks 3.peatükk Agregaatolek- aine tahke, vedel ja gaasiline olek Reaalne gaas- reaalselt eksisteeriv gaas Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustumine mingi keha ulatuses soojusliikumise taajärjel Sisehõõre- nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel Vedelkristallid- vedelikud, milles esineb molekulide paiknemisel korrapära Pindpinevus- pinnakihi vedeliku omadus säilitada tingimuses võimalikult väiksemat pinda
Küsimused ja vastused 1. Miks on atmosfäär elutegevuseks tähtis? Inimese ning teiste looma- ja taimeliikide elukeskkond asub atmosfääri kui suure õhukeskkonna põhjas. Atmosfäär kaitseb seda keskkonda liigse kuumenemise ja jahtumise ning maailmaruumist tulevate kahjulike mõjude eest. Atmosfäär on taimedele vajaliku süsihappegaasi ja kõikidele aeroobsetele orgnanismidele tarviliku hapniku reservuaariks. Läbi atmosfääri kulgeb planeedi veeringlus ehk hüdroloogiline tsükkel 2. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: temperatuur, koostis, vastastikmõju maapinnaga, mõju lennuaparaatidele. 3. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Temperatuuri vertikaalne gradient näitab, kui palju muutub temperatuur ühe pikkusühiku kohta vertikaalsuuna
Käiguvahe kahe erineva teekonna vahe,mida laine läbib. Interferentsi maksimum Tekib siis, kui saavad kokku laineharjad. Kui käiguvahe on täisarv. Miinimum Kokku peavad saama lainehari ja lainelohk. Hygensi printsiip - Printsiibi järgi on keskkonna iga punkt, milleni laine on jõudnud, iga uue elementaarlaine allikaks. Kujuneb välja uus lainefront. Matemaatiline ja vedrupendel Molekulaarfüüsika Molekuli mass ja mõõtmed - Molekulaarkineetilise teooria eeldused 1) Gaas koosneb molekulidest 2) Molelkulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju Mikroparameetrid ( m0,v,vkk,n) Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Nende suurused defineeritakse, eeldades aine koosnemist molekulidest. Makroparameetrid (m,p,V,to,roo) Füüsikalised suurused, mida kasutatakse makrokäsitluses. Nende defineerimisel ei eeldata aine koosnemist molekulidest. Olekuparameetrid makroparameetrid p,V ja T
hõredalt asustatud Galaktika piirkonnas. Gaasipilve kollapsi käigus koondusid ketta tasandisse raskematest elementidest koosnevad ühendid, mis esinesid põhiliselt tolmu kujul. Edasisel suhteliselt kiirel tolmuosakeste kleepumise ning kuhjumise ajajärgul tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb kosmogoonia. o 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Rahvusvahelise Astronoomiauniooni definitsiooni järgi 24. augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1
maksimaalse tingimuse tekkimist mingis punktis Soojusõpetus · Soojusõpetus tegeleb mateeria liikumise soojusliku vormiga. Soojusõpetus tugineb energia jäävuse seadusele. · Molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks sellist aine osakest, mis osaleb molekulaarliikumises ehk soojusliikumises. · Molekuli massi suurusjärk: 10-23kg; Molekuli läbimõõt: 10-10m. Kõige lihtsama ehitusega aine on gaas. · Gaaside molekulaarkineetilise teooria kolm põhieeldust: 1) Gaas koosneb molekulidest (osakestest) 2) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises 3) Molekulide vahel on vastastikmõju 1 Makrokäsitlus vaadeldakse gaasi kui tervikut. Suurusi, mis ei eelda aine koosnemist osakestest, nimetatakse makroparameetriteks: (m, p, V, T, , t.) p, V, T olekuparameetrid, mis määravad gaasi oleku. Kui üks parameeter muutub, peavad ka
4 ºC (juuli 2010; Narva-Jõesuu) Kõige külmem kuu Eestis - -18,0 ºC (jaanuar 1987; Narva) Kõige soojema aasta keskmine temperatuur Eestis on 8,5 ºC (2008; Vilsandi) Kõige külmema aasta keskmine temperatuur Eestis on 1,6 ºC (1942; Jõgeva) 2.5. Õhuniiskus, Eesti keskmised Õhuniiskuseks nimetatakse õhus olevat veeauru. Eristatakse kahte kahte õhuniiskust - küllastunud ja küllastamata. Õhuniiskust iseloomustavad karakteristikud on veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt. Õhuniiskust mõõdetakse niiskusmõõturiga ehk hügromeetriga. Eestis mõõdetakse suhtelist ehk relatiivset niiskust. Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides. Kuiva õhu relatiivne niiskus on 0% ja küllastunud õhul 100%. Mõnikord võib relatiivne niiskus ületada 100%. Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks.
annaabi.ee 
