Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kokkuveoks" - 11 õppematerjali

Maanteetransport
11
docx

Maanteetransport

raha. Teisalt jälle see on ainuke transpordiliik mida saab kasutada linnasisestel vedudel. Maanteetransport jagatakse kaheks rahvusvaheliseks ja riigisiseseks. Viimases lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Kauba saamiseks on kaks võimalust täiskoormad, mida kutsutakse FTL - Full Truck Load ja osakoormad, mida kutsutakse LTL ­ Less Truck Load. Veovahendid Maanteetranspordis kasutatakse erinevaid veovahendeid: 1. Jaotusautod ­ terminalide jaotus-ja kokkuveoks. 2. Autorongid ­ rahvusvahelistel vedudel 3. Poolhaagised ­ levinum on vahetavate poolhaagiste kasutamine, koostöös laevafirmadega 4. Autost ja täishaagisest koosnev rong Otsevedu ­ kauba vedu otse saatjalt saajale ilma vaheladustamisteta Süsteemne vedu ­ eesmärgiks ühendada palju vedusid samal marsruudil, kindlalt paika pandud graafiku alusel. Veosüsteem, mis põhineb terminalivõrgustikul, jaotus-ja

Logistika → Transport ja kaubakäsitlemine
54 allalaadimist
Transport ja ekspedeerimine-kontrolltöö kordamisküsimused
18
docx

Transport ja ekspedeerimine, kontrolltöö kordamisküsimused

transporditeenuse nõudlusest lähtudes, kaasates otsustusprotsessi transpordisüsteemi sotsiaalse täiskulu, aitab määrata veoviisi, mis konkreetse nõudluse juures on odavaim ja annab sellega alused otsustamaks optimaalseima veoviisi rahastamise üle. Sobivaima veovahendi valik Jaotusautod (madelautod, kaubikud, suured ja väikesed jaotusautod jne) - Terminalide jaotuspiirkondades kauba jaotus- ja kokkuveoks Vedukid – kahe või kolme teljelised erinevate haagiste vedamiseks Haagised - on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Pukseeritavat seadet ei loeta haagiseks. Autorongid - on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend Kauba liikumise üldine juhtimine ja liikumise kindlustamine (kas osta sisse või teha ise)

Logistika → Transport ja kaubakäsitlemine
95 allalaadimist
Ärilogistika eksami kordamisküsimused
7
docx

Ärilogistika eksami kordamisküsimused

27. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong ­ täishaage on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28. Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 29. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate,

Logistika → Ärilogistika
231 allalaadimist
Baaslogistika eksam 2018
9
doc

Baaslogistika eksam 2018

27.Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 28.Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 29.Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate,

Logistika → Baaslogistika
36 allalaadimist
Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid
14
doc

Paberi tootmise tehnoloogilised protsessid

kõverus, laasimine jne.), mõõtmisele ei kuulu ja vastu ei võeta. Paberipuit ei tohi sisaldada: põlenud puitu, tahma, plastikut, metalli, kemikaale, kive ega muid võõrkehi. http://www.hmpk.ee/kokkuost/paberipuu-palk/paberipuu-nouded.html Kokkuvedu põllumajandustraktoritele mõeldud haagistel Suuremahulisema metsatöö tegemiseks on mõttekas osta tõstukiga metsaveokäru, mis on mõeldud ainult sortimendina metsamaterjali kokkuveoks. Kandejõu poolest on võimalik valida haagist 4-12 tonnini, olenevalt sortimendist on koorma maht 3-10 m2 ja noole ulatus 5-8,5 meetrit. Vedavate ratastega haagised on kallimad tavalistest metsaveohaagistest, kuid neil on oluliselt parem läbivus- ja veovõime. Vedu kantakse traktorilt haagisele hüdrauliliselt, mehhaaniliselt või hüdromehaaniliselt. Nii metsuri- kui masinlõikuse puhul peavad olema sisse raiutud kokkuveoteed. Nende

Muu → Suurtootmise tehnoloogilised...
5 allalaadimist
Saetööstus
30
doc

Saetööstus

ühesilindrilise abimootoriga. Koorma laadimine toimus vintsi ja liikurlaadimiskilbiga, kandejõud 2,5 t, mis võimaldas vedada tüveseid nii tüükaga ees kui ka latvadega. Tõsisteks puudusteks oli madal võimsus ja läbivus ning külgsiduri nõrk konstruktsioon. Nendest puudustest vaba oli moderniseeritud järgmine mudel TDT-40M (võimsus 48 hj). Tootma hakati seda 1962.a. Onezki traktoritehases. 1963.a. pidi välja lastama kokkuveotraktor TDT-55, mõeldud metsamaterjalide kokkuveoks ja tee-ehitustöödeks. Need jõudsid Eestisse 1970-ndatel aastatel.1962.a. alustati TDT-75 seeriaviisilist tootmist (töötasid edukalt Võru metsakombinaadis) (joonis 6.3.1). Mõneaastase vahega jõudsid meie metsadesse TDT-55 baasil ehitatud vintsita hüdromanipulaatoriga kokkuveotraktor TB-1. Selle masina tehnilised näitajad olid järgmised: 1) võimsus 55 hj; 2) manipulaatori tõstejõud 1350 kG; 3) maksimaalne noole

Metsandus → Puiduteadus
22 allalaadimist
Transport logistikas
25
docx

Transport logistikas

õigustuse ka väiksema kauguse puhul. MAANTETRANSPORT - AUTOTRANSPORT Autotransport on kõige laialdasemalt kasutatav liik. Teda ei asenda ükski teine transpordiliik linnasisestel vedudel. Autoveod jagatakse rahvusvahelisteks ja riigisisesteks. Autoveondust reguleerib CMR- konventsioon ja riigisiseses veonduses lähtutakse võlaõigusseaduse sätetest. Maanteetranspordis kasutatavad veovahendid: · Jaotusautod-kasutatakse terminalide jaotuspiirkonnas kauba jaotus- ja kokkuveoks · Autorongid- rahvusvahelistel vedudel ning terminalist terminali vedudel on levinud vedukist ja poolhaagisest koosnev autorong. · Poolhaagised- levinud vahetatavate poolhaagiste kasutamine kaubaveol koostöös laevafirmadega. Laevas on poolhaagis ilma vedukita. Autost ja täishaagisest koosnev autorong ei tohi olla pikem kui 18,75 m. Poolhaagisega autorong pikkus 16.5m ja laius 255 cm. Autorongi kogukaal ei tohi ületada 40 tonni ja registrimass 40 tonni.

Logistika → Logistika
240 allalaadimist
ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED
10
docx

ÄRILOGISTIKA KORDAMISKÜSIMUSED

mahutavusega veovahenditega. Transport jaotuslaost diileri/kliendini. Lühimaavedu, väikesed kogused. 24. Mis on veosõlm (hub)? Keskterminal. Termin, mis viitab "rumm ja kodarad" (hub and spokes) ehk veosõlm - satelliidid (hub - satellites) süsteemidele transpordis ja jaotuses. Tähendab kauba ja reisijate veo või jaotuse korraldamist ühe või mitme ümberlaadimiskoha vahendusel. Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas. Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 25. Mis on tarneklausel? Tarneklausel ehk tarnetingimus reguleerib müüja ja ostja vahelised kohustused, õigused ning kulude ja riskide jaotuse transpordi käigus. Tarneklauslid koosnevad kolmetähelisest lühendist millele järgneb:

Logistika → Logistika ja tarneahelad
21 allalaadimist
ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS
55
docx

ÕPIME LOGISTIKA EKSAMIKS

60. Mis vahe on treileril ja autorongil? Autorong – täishaage - on kahe koormaruumiga veok. Autorongi puhul on veoauto külge pandud lisa haagis, moodustades kahe veoruumiga autorongi. Autorong on ühest või enamast vedavast autost (veduk) ja ühest või enamast haagisest või pukseeritavast seadmest koosnev sõidukite ühend. Treileri puhul on poolhaagis kinnitatud vedukile (üks veoruum). Poolhaagisel puudub esimene telg. 61. Mis on veosõlm (hub)? Veosõlm on keskus kokkuveoks, sorteerimiseks, ümberlaadimiseks ja laiali- või edasiveoks selle poolt teenindatavas piirkonnas . Võimaldab koondada kaubavooge ja vähendada seega veokulusid kaubaühiku kohta. 62. Kes on ekspedeerija? Ekspedeerija (freight forwarder) on füüsiline või juriidiline isik, kes võtab enda nimel ja kliendi arvel endale vastutuse kaupade ühest kohast teise toimetamise eest koos kõikide ettevalmistavate, terminali- ja muude transporditegevustega ning neisse puutuvate, kaupade

Logistika → Baaslogistika
135 allalaadimist
Metsaökoloogia ja majandamine 3-KT
41
pdf

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit ka vähekvaliteetne. ülameetod ​- raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema - ei tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel, tormimurd, lumekahjustused). Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada ​kuni 4 m ​laiusi ​kokkuveoteid, ​kuid kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. Kõik raielangid, ​välja arvatud valgustusraielangid, ​kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks. Raiejäätmed ​- oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta

Metsandus → Eesti metsad
13 allalaadimist
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

üldjuhul koos metsaveohaagistega. (Pilt 3.4) Jaotusautod on kahe- või kolmeteljelised veoautod, mis veavad kaupu ladude ja termina- lide läheduses enamasti kuni mõnesaja kilomeetri pikkustel veomarsruutidel. Jaotusautosid kasu- tatakse tavaliselt terminalide jaotuspiirkondades kauba jaotus- ning kokkuveoks. Need on varus- tatud enamasti tagaluuktõstukiga, mis hõlbustab laadimistoiminguid. Jaotusautode seisuaeg veoste maha- ja pealelaadimisel on sageli pikem kui nende sõiduaeg. Tavaliselt kehtib see linnades tööta- vate jaotusautode puhul.

Logistika → Logistika alused
676 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun