vabariigi autonoomseks osaks. Poliitilise ideaalina pidasid mõned eesti juhid (Jaan Tõnisson) silmas juba ka omariiklust ja täielikku eraldumist Venemaast. Formeeriti Vene sõjaväe koosseisus teenivatest eesti sõduritest ja ohvitseridest rahvusväeosad. 1917. aasta oktoobris haarasid enamlased võimu. Nõukogude võim natsionaliseeris pangad ja suurettevõtted. 28. novembril 1917 kuulutas Maanõukogu end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Astuti esimene samm tegeliku omariikluse suunas. Seejärel ajasid enamlased Maanõukogu jõuga laiali ja juhtivad eesti poliitikud olid sunnitud minema põranda alla.
Võrus. Tartus avati 1909.a Eesti Eestlased said Riigituumasse Rahva Muuseum Oli üks erakond(ESDTÜ) Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond Iseseisvumine Maanõukogu otsused - 15. nov. 1917 kogunev Maanõukogu toompea lossi kus võetakse vastu järgmised otsused: - Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu - Ak kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja maanõukogu - Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. Iseseisvumise väljakuulutamine - Eeldused: Lääne-Euroopa suurriikide toetus oli olemas - Rahva seas toetus olemas, sest enamlaste lubadused ja teod hakkasid järjest rohkem erinema - Enamlased olid muutunud nõrgemaks, mis viitas nende peatsele lahkumisele Südmused Tallinnas - Päästekommitee kooseisus K
kindlana. Ajutine valitsus viivitas Eesti ühendamise ja sellele autonoomia andmise otsusega kuid 30. märtsil ühendatigi Eesti ala üheks autonoomseks kubermanguks. Eestist sai esmakordselt ühtne tervik ning peagi saadi luba ka Eesti rahvusväeosade loomiseks. Sellises olukorras polnud ükskõik, kes võtab võimu - kas baltisakslased, rahvuslased või enamlased. Maapäev otsustas novembris, et Eesti tuleviku peab määrama Eesti Asutav Kogu, mille kokkukutsumiseni oli kõrgeima võimu kandjaks Eesti Maapäev. See tähendas riigiõigusliku sideme katkestamist Venemaaga, kuid see polnud veel iseseisva riigi väljakuulutamine. Venemaale niisama vastu hakata polnud ka mõtet, sest oli ta ju ikkagi suur ja võimas võrreldes Eestiga. Asutava kogu valimised katkestati enamlaste poolt, kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest midagi teada. Enamlased kuulutasid kogu aadli lindpriiks, arreteerisid mõne
25.10.1917 - Oktoobripööre Venemaal, enamlastele alluvad väeüksused võtsid Petrogradi oma kontrolli alla. 03.03.1918 - Bresti rahu 23.10.1917 - Oktoobripööre Eestis, SRK saatis oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse 28.11.1917 - Maanõukogu kuulutab end kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni Eestimaa ainsaks kõrgemaks võimukandjaks. 24.02.1918 - Kuulutati välja Eesti iseseisev Vabariik. 28.11.1918 - algas Eesti Vabadussõda 23.06.1919 - Võnnu lahingu lõpp, Eesti ja Landeswehri vahel, Eesti võitis, tähistatakse võidupüha. 02.02.1920 - Eesti-Vene rahuleping Tartus. G.Rasputin- oli vene munk ja viimase Venemaa keisri Nikolai || pere usaldusalune
Julius Kuperjanov Eesti väejuht ja Kuperjanovi pataljoni asutaja Ernst Põdder Eesti väejuht , lõi Võnnu all 23.06.1919 tagasi Landeswehri Eesti delegatsioon läänes ja nende eesmärk *Otsida Eestile toetust ja tunnustust Ants Piip Suurbritanniasse (sebis Briti laevastiku abi) Kaarel Pusta Prantsusmaale Jaan Tõnisson Skandinaaviasse 15. novembri 1917 Maanõukogu otsused ja nende tähtsus Eesti iseseisvumisloos. *Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav Kogu *AK kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu *Eestis kehtivad ainult Maanõukogu poolt kinnitatud seadused Tähtsus: Teeb Eestil autonoomia saamise palju lihtsamaks
Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane J. Anvelt. Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi, alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Otsustasid laiali saata ka suvel demokraatlikult valitud Maanõukogu. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Teatas, et Venemaal on vaja luua „ühtne töörahva ja sotsialistlik võim“, mida tuleb toetada kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. 20. novembril peeti Tallinnas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, maavalitsuse ja Maanõukogu liikmete salajane nõupidamine. Kohalikud omavalitsused pidid võimu visalt enda käes hoidma. Tuli intensiivistada bolševike ja uue võimu vastast agitatsiooni. Esmane tähelepanu eestlaste relvastamisele ja organiseerimisele. Eesti väeosadesse saata palgalisi agitaatoreid tegema kom. vastast propagandat. Üle kogu Eesti hakata moodustama sõjasalku, kohalikud + eesti polkude soldatid.
Maa kuulutati riigi omaks. Linna- ja vallavolikogud saadeti laiali, nende asemele valiti nõukogud. Senine kohtusüsteem lammutati, kohtu asemele viidi sisse revolutsioonilised tribunalid, kus kohut mõisteti vastavalt revolutsioonilisele südametunnistusele, mis oli aga väga ebamäärane. Maapäeva ei suhtutud kuigi positiivselt. 15. novembril võttis Maapäev vastu kolm olulist otsust. Esiteks, tulevase riigikorra otsustab Asutav Kogu, mitte Maapäev. Teiseks, kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni on kõrgeima võimu kandja Maapäev. Kolmandaks, kehtivad vaid Maapäeva poolt kinnitatud seadused. Võib öelda, et kurss võeti iseseisvumisele. Pärast neid otsuseid aeti Maapäev laiali, kuid tegutsema jäi Maapäeva Vanemate Kogu. Enamlaste ajal viidi läbi kalendrireform, uus kalender on meil siiani kasutusel. Eesti saatis delegatsioonid välismaale, et leida toetajaid iseseisvuse ideele ja saada laenuks raha.
Poskalt üle SRK abiesimees Kingissepale · kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks sai Eestimaa SRK. Täidesaatev võim kuulus aga Eestimaa Nõukogu Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. · Maakondades, linnades ja valdades hakati valima nõukogusid. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai vaid töörahvas jõukama kodanikud jäeti üksnes pealtvaatajate rolli. · 28. november 1917.a Maapäeva istung-kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni on ainsaks kõrgema võimu kandjaks Maapäev. Samal päeval ajasid enamalsed Maapäeva jõuga laiali, kuid saadikud jätkasid illegaalseid kokkusaamisi · Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ning koolides kaotati usuõpetus. · MAJANDUSREFORMID
omavalitsusorganiga. Eestis olid tekkinud alged ühiskonna riiklikuks organiseerimiseks demokraatia põhimõtete alusel. Nimelt olid Ajutise Maanõukogu pädevuses kõik kohalikud haldusküsimused ning ta valiti maakondade ja linnade poolt. Valimised ise toimusid 7. juulil 1917. Tormilised sündmused Venemaal 1917. aastal valmistasid ette pinna selleks, et 15. novembril 1917 kuulutas Ajutine Maanõukogu ennast kõrgeima võimu kandjaks Eestis ja seda kuni Eesti Asutava Kogu kokkukutsumiseni. Eesti rahval tuli täita kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni ainult Maanõukogu poolt antud õigusakte. Ajal, mil Maanõukogu polnud koos, oli Maanõukogu juhatusel ja vanematekogul ühes Maavalitsusega õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske Eestimaa elu korraldamiseks. Kogukondlik autonoomia oli muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Siiski saadeti Ajutine Maanõukogu bolsevike poolt laiali ning formaalselt iseseisvuspüüdlused katkesid
valitsemise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta", millega Eesti sai autonoomiaelementidega omavalitsuse. Kubermangukomissari juurde moodustati omavalitsusorganina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kui Eesti rahva esimene esindus. Valimistega moodustati Maanõukogu, kus olid esindatud kõik peamised poliitilised erakonnad ja tähtsamad poliitikud. Enamlaste valitsuse ajal kuulutas Maanõukogu 15. (28.) novembril 1917 end kõrgeimaks võimuks Eestis kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni, mis oli tegelik esimene samm omariikluse suunas. Kuigi enamlased ajasid Maanõukogu jõuga laiali, tegutses see illegaalselt edasi. Novembris 1917 ajasid enamlased laiali samal päeval valitud Ülevenemaalise Asutava Kogu. Jaanuaris 1918 Eesti Asutava Kogu valimistel jäid enamlase häältearvuga vähemusse ning katkestasid valimised ja kehtestasid linnades sõjaseisukorra. 24. veebruaril 1918 avaldas Päästekomitee Tallinnas Maanõukogu Vanematekogu ,,Manifesti kõigile Eestimaa
Vabadussõja ajal üsna suurt sõjavarustus- ja toitlustuslaenu kaupade näol, aga mitte suuri rahalaene. Väiksemaid summasid saadi üksnes peaaegu sama raskes olukorras olevalt Soomelt. 24. veebruaril 1919 kinnitas valitsus Eesti Panga põhikirja, mille koostas Juhan Kukk ja Mihkel Pung. Seejuures võeti eeskujuks Saksa Riigipanga ja Prantsuse Panga põhikirjad. 7.märtsil otsustas Ajutine Valitsus moodustada eeltööde tegemiseks ja panga juhtimiseks kuni täiskogu kokkukutsumiseni kolmeliikmelise komitee, kanda Riigikassa summadest Eesti Panga põhikapitaliks 10 miljonit marka ning volitada ajutist juhatust korraldama panga aktsiate müüki eraisikutele ja asutustele. Põhikapitali Eesti Panga arvele kandmise päeva ehk 3. maid hakati tähistama Eesti Panga aastapäevana. 7. märtsil määras Ajutine Valitsus Eesti Panga juhatusse ajutiselt Eduard Aule, Mihkel Punga ning Johan Sihveri. 25. märtsil, juhatuse esimesel ametlikul koosolekul, otsustati esitada panga
Täitevkomitee, mille eesotsas oli Jaan Anvelt. Viktor Kingissepp kommunist, Sõja-Revolutsioonikomitee juht. Venemaast lahkulöömine Tuleb kasutada soodsat momenti, kui venelased on lahkunud ja sakslased pole veel tulnud. Loodeti, et Asutav Kogu otsustab lahkulöömise küsimuse, aga poldud kindel kas see on võimalik. Otsustamine langes Maanõukogu õlule. 15. novembri otsuses öeldi et Eesti tulevase riigikorra määrab Asutav kogu ja kuni AK kokkukutsumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Maanõukogu. Iseseisvuse väljakuulutamine Samal päeval ajasid enamlased jõuga Maanõukogu laiali, ei tähendanud see selle lõppu. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, vastukajad olid positiivsed. 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised, nüüd otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel, st koostada manifest. Saksa pealetung algas 18
· Iseseisvusmanifest oli mõeldud kõigile Eestimaa rahvastele. Territoorium pidi ühendama kõiki neid, kes sellel territooriumil ka elavad. Eestis olid tekkinud väga tugevad alged ka juriidiliselt ühiskonna regureelimiseks, seda demokraatia põhimõtete alused. Selle aitas kaasa ka kõik see, mis toimus toona Venemaal. Tormilised sündmused seal valmistasid meil ette pinda selleks, et ajutine maanõukogu sai kuulutada kõrgeima võimu kandjaks kuni asutava kogu kokkukutsumiseni. Kusjuures Eesti rahval tuli seni täita ainult maanõukogu poolt antud õigusakte. Ja kui see polnud füüsiliselt koos, oli vanemate kogul õigus anda kiireloomulisi määrusi Eestimaa elu korraldamiseks. · Ajutine maanõukogu saadeti laiali bolsevike poolt. Kiireloomulisi lahendusi oli vaja. Vanemate kogu määras 19.veebr 1918 kogu võimu realiseerimiseks päästekomitee, kes kuulutas 24.veebr 1918 Eesti Vabariigi iseseisvuse.
vastu hääletanutele. ERIOSA 62. Nimetage Eesti riigi eelkonstitutsioone aastatest 1917 kuni 1919. A-T. Kliimann luges Eesti eelkonstitutsioonideks: 1) 28. novembril 1917. a. (uue kalendri järgi) võttis tollane Eestimaa kubermangu kõrgeim omavalitsusorgan Ajutine Maanõukogu (hiljem hakati nimetama Maapäev) - vastu otsuse kõrgeimast võimust, millega ta kuulutas end Eestis ainsaks kõrgeim võimu kandjaks kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni. See otsus lõi täiesti uue juriidilise olustiku, lõhkus seosed Vene senise kõrgeima võimuga ja lõi Eestimaa jaoks uue kõrgeima iseseisva võimu, määratles Eesti võimuorganite omavahelised suhted ja organite tulevikuülesanded. 2) 24. veebruaril 1918. a. kuulutati välja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele. Olulisim manifestis oli, et Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Manifesti oli
annaabi.ee 
