,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord". MÄÄRUSED KOHASELT: · Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. · Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. · Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. · Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. 1.1 ÜLDVIBRATSIOON Üldvibratsioon tekib seadmete aluste, platvormide (näiteks ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini
Kohtvibratsioon avaldab inimesele mõju üldjuhul käte kaudu, seda tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Tavaliselt avaldab kohtvibratsioon mõju ka kogu organismile, ent selle toimemehhanism on erinev üldvibratsiooni omast. (Näiteks töötamisel pneumo- või elektrikäsitööriistadega nagu puur, mootorsaag, trellpuur jne). Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2, tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. Inimene tunnetab vibratsiooni vaid vahetul kokkupuutel võnkuva kehaga. Vibratsiooni toimet iseloomustatakse sageduse, amplituudi, kiiruse, kiirenduse ja kiiruse nivooga. Vibratsiooni kiirus v [1 mm/s] (vibrokiirus) avaldub valemiga:
operaatorid jne. Kohtvibratsiooniks nimetatakse sellist vibratsiooni, mille puhul vibratsioon siseneb ja on 5 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas piiratud peamiselt mõne jäsemega. See tähendab enamasti, et vibreerivast objektist hoitakse kinni käega või vibreeriv seadis on inimese külge kinnitatud. Kohtvibratsiooniga puutuvad kokku peamiselt ehitus-, metalli- ja puidutöölised mitmesuguste käsitööriistade kasutamisel, aga ka suuremate masinate operaatorid, kes vibreerivatest detailidest (roolid, juhtkangid jne) kinni hoiavad. 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKKUS INIMESELE Vibratsiooni toime organismile seisneb peaasjalikult luustiku ja lihaskonna mehaanilises mõjutamises. Üldvibratsiooni puhul hakkavad näiteks istuvas asendis töötaja selgroolülid
töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1 § 3. Vibratsiooni piirnormid ja meetmete rakendusväärtused töökeskkonnas (1) Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m/s2. (2) Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga A(8) ületab 0,5 m/s2 (edaspidi üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. (3) Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5,0 m/s2. (4) Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s2 (edaspidi kohtvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid. § 4. Töökeskkonna riskianalüüs (1) Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama vibratsiooni allikad, millega töötajad kokku puutuvad, ning vajadusel mõõtma kokkupuudet vibratsiooniga.
kasutamist Vibratsioon Töötaja, Vibratsioon kahjustab närvisüsteemi ja väikeseid Korraldada regulaarselt vibratsiooniga tootmishall veresooni. Töötajal, kelle käed puutuvad pika aja päevase kokkupuute piirnormi jooksul regulaarselt kokku käelaba ja käsivarre mõõtmine. Kohtvibratsiooniga kaudu leviva vibratsiooniga, võivad tekkida kokkupuute piir-normiks on 5,0 m/s2 ja käelaba ja käsivarre kudede kahjustused: üldvibratsiooniga 1,15 m/s2. kohtvibratsioonisündroom ehk nn valgete Üldvibratsiooni vähendamiseks sõrmede haigus. See tähendab, et kätes tekib kasutada spetsiaalseid vibratsiooni
resonantsnähtudest kogu kehal Vibratsiooni klassifikatsioon Sageduse järgi Madalsageduslik kuni 35 Hz Kesksageduslik 35-125 Hz Kõrgsageduslik üle 125Hz Vibratsiooni piirnormid Üldvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 1,15 m s² Kui päevane kokkupuude üldvibratsiooniga ületab 0,5m/s² (üldvibratsiooni meetmete rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid Kohtvibratsiooni piirnorm Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute A(8) piirnorm on 5.0 m/s² Kui päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga A(8) ületab 2,5 m/s² (rakendusväärtus), tuleb rakendada vibratsiooni mõju vähendavaid abinõusid reegel 3dB reegel 130dB korral võib töötada 4 tundi, 133 dB korral 2 tundi Üldvibratsioon Kogu keha mehaaniline võnkumine sagedusega 1- 80 Hz, mis kandub üle seisvale, istuvale, lamavale töötajale. Oluline omavõnke sagedus 4-8Hz- kõige enam tekitab resonantsi vertikaalne
jalgade "suremine", mis on põhjustatud veresoonte ja nende läbilaskvust reguleerivate närvide kahjustusest. Vibratsiooni mõju jätkumisel võib jäsemete liigutamine muutuda valulikuks, sõrmede tundlikkus kaduda ja käed muutuda külmaks. · Vältimine hoida ära põrutusi, lööke, vibratsiooni üleandumine, ,,valgesõrmsus" kätele mõjuva vibratsiooni korral, mõõta vibratsiooni mõju. · Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused töökeskkonnas on üldjuhul oluliselt kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, kuna see mõjutab kogu organismi. c. Valgustus
kahjustusest. Vibratsiooni mõju jätkumisel võib jäsemete liigutamine muutuda valulikuks, sõrmede tundlikkus kaduda ja käed muutuda külmaks. Vältimine – hoida ära põrutusi, lööke, vibratsiooni üleandumine, „valgesõrmsus“ kätele mõjuva vibratsiooni korral, mõõta vibratsiooni mõju. Kohtvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused töökeskkonnas on üldjuhul oluliselt kõrgemad kui üldvibratsiooniga kokkupuute tasemete väärtused. Seetõttu ilmnevad ka kohtvibratsioonist tingitud tervisekahjustused oluliselt kiiremini pärast töökohale asumist ning on sageli ka märgatavalt tõsisemad. Ohtlikumaks loetakse üldvibratsiooni, kuna see mõjutab kogu organismi. c. Valgustus –
ärritatavus, peavalud, lõpuks kahjustab tervet organismi. 79. Millised töötajad puutuvad enim kokku üldvibratsiooniga? Erinevate masinatega töötavad inimesed (traktorid, autod jne). 80. Millised on üldvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Pearinglus ja -valud, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, koordinatsiooni häired, käte värisemine. 81. Millised töötajad puutuvad enim kokku kohtvibratsiooniga? Trellide, puuride, saagide jne töötavad inimesed. 82. Millised on kohtvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Käed muutuvad valgeks, jahtuvad kiiresti, veresoonte spasmid, verevarustuse häired kätes. 83. Millised tegurid mõjutavad organismi soojusvahetust? Õhutemperatuur, töötamine niiskes ja jahedas keskkonnas. 84. Milline on inimese jaoks optimaalne suhteline õhuniiskus? 40-60%. 85. Mis on tööruumis hallituse tekke eelduseks?
rakud degenereeruvad ja asenduvad sidekoega. Kutsehaigusena võib diagnoosida nii osalist kuulmislangust kui kurdistumist müra tagajärjel. Vibratsioon on jäikade kehade mehaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2. Kiirgus liigitatakse ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks. Ioniseeriv kiirjus on kiirgus, mis on võimelike tekitama kiirguskaitse seisukohalt bioloogilistes materjalides ioonpaare. Selle alla kuuluvad ultraviolettkiirgus, infrapunane kiirgus, laserkiirgus, röntgenkiirgus ja samuti ka radioaktiivsed ained. Mitteioniseeriv kiirgus on ühine nimetus, mida kasutatakse staatiliste magnetväljade ning ajas muutuvate
Kutsehaigusena võib diagnoosida nii osalist kuulmislangust kui kurdistumist müra tagajärjel. Vibratsioon on masinates, mehhanismides, konstruktsioonides jm. toimuv mehhaaniline võnkumine. Vibratsiooni liigitataks eiseloomu ja mõju järgi. Üldvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üle tööttaja kehale. Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Kohtvibratsioon on mehaaniline võnkumine, mis kandub üe töötaja kätele. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnomr on 5,0 m/s2. Tervisliku sisekliima tagamisel on oluline, et töökeskkonna õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus oleksid tööülesande täitmiseks sobivad, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi.
Tehislik optiline kiirgus - 25. Sisekliima kirjeldamise põhiparameetrid Ruumiõhu temp., suhteline niiskus, liikumiskiirus, kvaliteet 26. Müra kirjeldamise põhiparameetrid Mürakarakteristikud põhilistest müraallikatest, müra levikusuunad, müra leviku peegelduse dominantsuunad, müra levimiskeskkond, müra ajaline kestsus tööpäeva/nädala vältel 27. Vibratsiooni ------ Päevane kokkupuude üldvibratsiooniga, päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga 28. Mitteioniseeriva kiirguse ------------------- Elektrimagnetvälja tugevus, magnetvälja tugevus, magnetvooltihedus, võimsustihedus, inimese jäset läbiv vool, kontaktvool, erineelduvus 29. Ioniseeriva kiirguse -------------- Alfakiirgus, beetakiirgus, gammakiirgus, aine neeldumine, radionukliidi eluiga 30. Füsioloogilised ohutegurid Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordamine,
annaabi.ee 
