taime keskmise massi (w) korrutatuna isendite arvuga pindalaühiku kohta (N): wN = const → w = const/N; tähistades konstandi lühemalt c-ga saame: w = cN-1. Pärast mõlema võrrandipoole logaritmimist saame konstantse saagi seadust tähistava lineaarse võrrandi: logw = logc - logN. Näeme, et tegemist on langeva sirge võrrandiga, mille tõus on -1 ja vabaliige võrdne log c-ga. Paraku on ökoloogia praktika näidanud, et looduslikes populatsioonides, kus kohordi sirgumisega kaasneb märkimisväärne suremus, st toimub kohordi isehõrenemine, konstantse saagi seadus enamasti ei kehti, vaid log w ja log N seos on järsema langusega kui -1 (s.t. sirge tõus < -1). Täpsemal hindamisel on selgunud, et sellisel juhul on sirge tõus enamasti võrdne - 3/2-ga. Püüame konstantse saagi seadust ja isehõrenemise seadust teoreetiliselt tuletada, toetudes mõnele lihtsustavale eeldusele. Selleks toome kõigepealt mõistena sisse lehepinna indeksi (L,
riskitegurite loomuliku kulu meid huv olemasolu uurimiseks. populatsioonis. 3)kõrvutame saadud Nt. Uurib seost 2)valime andmeid indiviiditi. kroonilise B hep ja kontrollideks maksavähi vahel sobivad isikud koostame kohordi sama pop hulgast. inimestest, kel pole 3)võrdleme kr B maksavähki. hep Jaotame kohordi esinemissagedust liikmed kroonilise juhtudel ja B hep olemasolu kontrollidel.
elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; Populatsioonitihedus Isendite arv pindalaühikul, N Puhas kasvukiirus R0 = lxmx , summerituna x = 0 kuni lõpmatus (slaidi näite peal oli x=0 - 5). Kui N=K; siis R0=1 e populatsioon ei kasva; R0 >1 kasvab; R0 <1 kahaneb. Viljakuse ja ellujäämistõenäosuse korrutis. mx mune ühe algse kohordi liikme kohta Elumus lx, tõenäosus elada vanuseni x Suremus dx, algse kohordi osa, mis sureb vanusel x Vanuseline suremus qx, surmarisk mingi vanuse x juures Viljakus Fx Paljunemisväärtus Vx, x-vanusega kohordi liikme oodatav järglaste arv aja t pärast. Deevy kõverad näitavad, kuidas ellujäämus vanusest sõltub (kalad suures osas surevad noorelt, suured röövlinnud elavad teatud eani, ja siis suremus suureneb. Lineaarne graafik
- N/K) = rN[(K-N)/K] 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid: tihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kôverad. Populatsiooni tihedus - isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus - R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lôpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistôenäosuse korrutis. Elumus e. ellujäämus - tôenäosus elada vanuseni x; lx. Suremus - algse kohordi osa, mis sureb vanusel x; dx. Vanuseline suremus - näitab, milline proportsioon vanuse x saavutanud isenditest sureb enne x+1 vanuse saavutamist; qx. Killing power - näitab, milline osa ei saavuta järgmist vanust, ja on summeeritav üle vanuse klasside; kx = logax - logax+1. Sündimus - uute järglaste arv vanusel x; Fx vôi siis järglaste arv keskmise algse liikme kohta vanuses x; lxmx vôi järglaste arv liikme kohta vanuses x; mx - valige ise.
13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid: tihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, "killing power", sündimus, Deevey kõverad. Populatsiooni tihedus isendite arv pindalaühikul; N. Puhas kasvukiirus R0=lxmx (summeerituna, kui x = 0 kuni lõpmatus), ehk siis viljakuse ja ellujäämistõenäosuse korrutis. Elumus e. ellujäämus tõenäosus elada vanuseni x; lx. Suremus algse kohordi osa, mis sureb vanusel x; dx. Vanuseline suremus näitab, milline proportsioon vanuse x saavutanud isenditest sureb enne x+1 vanuse saavutamist; qx. Killing power näitab, milline osa ei saavuta järgmist vanust, ja on summeeritav üle vanuse klasside; kx = logax logax+1. Sündimus uute järglaste arv vanusel x; Fx või siis järglaste arv keskmise algse liikme kohta vanuses x; lxmx või järglaste arv liikme kohta vanuses x; mx valige ise.
Muidu on õige D. 103. Kas paljunemisväärtus (mingi vanuse x saavutanud isendite keskmine tulevase järglaskonna ootust e. keskmist järglaste arvu ülejäänud elu jooksul) võib elu jooksul suureneda? A. Ei. B. Jah. C. Paljunemine polegi väärtuslik. Võib, sest noorjärkude suremus võib olla suur ja tõenäosus lapsi saada kasvab seetõttu kuni suguküpsuse saavutamiseni. Õige on B. 104. Milline demograafiline parameeter mõõdab kohordi algse liikme tõenäosust saavutada vanus x? A. lx B. ax C. vx D. mx E. R0 Elumus ehk ellujäämus, esimene variant. 105. Keskkonna kandevõime (K) on: A. Konkureeriva populatsiooni tihedus? B. Populatsioonitihedus mille juures sündivus ja suremus on tasakaalus? C. Populatsiooni keskmise liikme paljunemisväärtus? D. Keskkonna viljakust väljendav näitaja. Kuna kandevõime on defineeritav kui populatsiooni maksimaalne tasakaaluline tihedus, on õige B. 106
patriitsi villa juures. Sealt lahkus Spartacus kahe tunni pärast, võttes kaasa veel viiskümmend orja ja gladiaatorit. Ta peatus kõigi teel ettetulevate villade juures ainult niikaua, kui oli vaja, et varustada end relvadega ja uute meestega. Koidu ajal jõuti Vesuuvi jalamile. Kogunud veel mõninga hulga relvi ja suurendanud oma salka, moodustas Spartacus oma viiesajast mehest ühe viie maniipuli suuruse kohordi. Sel ajal, kui kohort hakkas liikuma Vesuuvi tipu suunas, varustas Spartacus üheksa gladiaatorit suurte rahasummadega ja käskis neil kiiresti teele asuda eri suundadesse kolm pidid minema Rooma, kolm Rivennasse ja kolm Capuasse. Lõpuks leidsid gladiaatorid sobiva laagripaiga. Metsa saadetud mehed tõid puid lõkete jaoks ning oksi ja hagu telkide ja tõkete ehitamiseks. Varsti jäid kõik magama peale Spartacuse
Sellevastu Eimas’i katsed imikute hea foneemitaju kohta - Sünkroontõlgid kuulavad kõnet ühes keeles ja ise räägivad teises keeles – teooria järgi ei peaks sel juhul kõne mõistmine võimalik olema Kohorditeooria - Paralleelselt toimuva töötluse teooria - Esmalt kui sõna esitatakse aktiveeruvad need tuttavad sõnad mis vastavad kuuldud häälikutekombinatsioonile. Nee don sõna kandidaadid – sõna algne kohort - Siis elimineeritakse järjest kohordi sõnu, kuna nad ei vasta kuuldavale sõnale või nad ei ole kooskõlalised semantilise või muu kontekstiga - Sõnataju protsess kestab nii kaua kuni jääb alles üks sõna – siis tuntakse sõna ära. - Reaalselt tähendab ka seda, sõna äratundmine võib toimuda enne kui sõna on lõpuni või üldse välja öeldud (kiire protsess tegelikult) - Äratundmise määrab unikaalne hetk millal sõna ei sarnane enam ühelegi teisele
viljakus mingis vanuses Ro puhas kasvukiirus: Ro = 1 const, Ro > 1 kasv, Ro < 1 kahanemine. Ellujäänus ehk elumus tõenäosus saavutada vanus x Vanuseline suremus vanuse x saavutanud isendi tõenäosus surra enne järgmisesse arengustaadiumisse jõudmata Viljakus absoluutune number, ellujäänud rohutirtsud munesid 2x vähem mune Vanuseline viljakus iga täiskasvanud rohutirts munes 17 muna Viimane lahter - Kohordi algse liikme kohta tuleb ainult pool järglast Paljunemisväärtus tulevase põlvkonna ootus mingis vanuses. (Tegelt peaks suguküpseks saanud noori neiusid võtma. ,,Ära paku vanadele inimestele istet, oled kõige väärtuslikum ühiskonna liige. Anna lastele koht.") Deevey kõver iseloomustab liigi kohastumust, elumusekõver, paljunemistrateegiat kujutav kõver. 14. Populatsioonide levik (isendite jaotus ruumis), levimine, migratsioon;
• Longituud-uuringute alaliike: – Retrospektiivne uuring – lähimineviku sündmuste uurimine (nt. Eesti osalus Iraagi sõjas 2004). Väga levinud riigiteadustes! – Trendi ehk ajaseeria uuringud – ühe kindla muutuja vaatlemine eri ajaperioodidel (nt. erakondade toetuse muutused kuude kaupa, institutsioonide usalduse muutused 2000 - 2013, jne.) – Paneel-uuring – ühtesid ja samu inimesi küsitletakse või intervjueeritakse erinevatel ajaperioodidel – Kohordi-uuring – “kohort” – grupp, kes on sarnase kogemusega, sarnaste joontega (nt. põlvkond, ühes klubis käijad) Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring • Juhtumiuuring – väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine – Juhtum: organisatsioon, poliitika, reform, sündmus, protsess, sotsiaalne grupp, erakond, liikumine… • Võrdlev uuring – üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine
Mõnede liikide puhul võib indiviid elada väga kaua ja sel juhul on suremus vanemates vanusejärkudes reeglina madal. Sündivus võib sellest hoolimata suur olla kuid sel juhul saab enamus järglastest hukka ammu enne suguküpsuse saavutamist. Sündimus Suremus Eluiga Immigratsioon, emigratsioon 26. Elutabelid, demograafilised püramiidid, ellujäämuskõverad ja nende tüübid? Elutabelid Elutabel esitatakse enamasti kohordi kohta (grupp ühevanuselisi isendeid) kuid saab kasutada ka vanuselise struktuuri kujutamiseks. Elutabelis on kajastatud isendite sündivust, suremust vanusegruppide kaupa ja arvutatud iga vanusegrupi oodatav eluiga (ellujäämise tõenäosus). Vanusepüramiidid Inimgeograafiast on sama funktsiooniga graafikud tuntud rahvastiku- e. demograafiliste püramiididena. See koosneb tegelikult kahest teineteise vastu asetatud tulpdiagrammist. Üks
samaaegselt follikulogeneesiga. 5. kuul kaks võimalust: apoptoos või primaarsed ootsüüdid. 28. Oogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine (millal toimub, kus toimub ja mis toimub). Paljunemine: Loomad, kes toodavad korraga palju mune (merisiilikud, konnad, kalad, tekitavad oogoonid igal aastal uue kohordi munarakke; imetajatel aga õnnestub kogu elu jooksul toota vaid väheseid munarakke, neil lõpeb oogoonide paljunemine varases embrüonaalses eas. VIII nädalaks 600,000 oogooni V kuu 7,000,000 primaarset ootsüüti 9 Vastsündinul ca 1-2 miljonit ootsüüti Puberteediks alles ca 300,000 ootsüüti, edasi number langeb drastiliselt sõltuvalt vanusest ca 400 tegelikult ovoleerub Kasvamine:
– Hääliku moodustamise viis (oraalne vs nasaalne...) – Hääliku moodustuskoht – Helilisus • Ülevalt-alla töötlus: kontekst – Foneemide taastamise efekt 31 • Prosoodilised mustrid – rõhuasetus ja intonatsioon – Süntaksi ja grammatilise struktuuri tajumine Kohordi teooria Marslen-Wilson & Tyler, 1980 TRACE mudel • Töötlusühikud ehk sõlmed –Tunnusjooned (hääldus, kõnemaneer), Foneemid, Sõnad aktivatsioonimuster Kognitiivne neuropsühholoogia • Puhta sõna kurtus – Ei tajuta sõnu ja mittesõnu. Mitteverbaalse heli tajumine OK. Kõnelemine, lugemine ja kirjutamine OK; • Sõnatähenduse kurtus (2) • Auditoorne fonoloogiline agnoosia (3) – Võõraste sõnade tajumine kehv, tuttavad sõnad OK.
annaabi.ee 
